Feels like first day at school

Kuigi Sierra oli plaaninud kooli tulla palju varem, jõudis ta siiski kohale vaid kolmkümmend minutit enne tunni algust. Selle aja sees pidi ta käima direktori juures, enda tunniplaani saama ja endale kapi saama. Tõmmanud kooli ukse lahti, astus neiu taas sellesse tuttavasse koridorri. Kuna aeg oli veel varajane, oli õpilase vähe. Mõned üksikud pöörasid enda pilgud tema suunas, kuid Mel ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Tema kõrvus käis hetkel Kelly Clarkson - Behind these hazel eyes. Huvitav, kuidas mõnikord laulusõnad oleks justkui täpselt sinule kirjutatud.

Kõigepealt külastas Sierra direktorit, kelle juurest suunati ta pärast lühikest jutuajamist õppealajuhataja juurde, kes talle põhilised asjad andis. Päeva lõpus pidi ta veel külastama psühholoogi, et enda eelmise kooli paberid sinna üle anda. Viimaks seadis Mel enda sammud tagasi alla kappide juurde, otsides ülesse enda kapi ning avades selle. Ta oli kodust endale kaasa võtnud mõned pildid ja laulusõnad, mis talle rohkem meeldisid ja nüüd kavatses ta nendega enda kappi pisut tuunida.

Outfit.

OT: Vaba teema

Joe läks kooli, kuid ta ei tahtnud enne tunde hakata sõpradele juhtunust rääkima. Seetõttu jõudis ta kooli umbes pool tundi enne algust. Mehel olid mobiili kõrvaklapid peas ja sealt mängis 30STM'i lugu The Kill. Millegipärast tundis Joseph, et tuju oli just sobiv. Deli oli Joe maha jätnud ja noormees oli liimist lahti. Mees läks enda kapi juurde ja märkas, et üks punapea oli ta kõrval. Joseph tundis ära Sierra. "Hommik," sõnas J ja avas kapi ning pani mõned õpikud kotti, mida läks täna vaja.

Sierra silmitses kriitilise pilguga enda kätetööd, kuid pidi siiski rõõmsalt noogutama. Tulemus oli igasti armas, positiivne ja inspireeriv. Sobiv täpselt selleks, mida sa iga hommik kooli tulles näha tahaksid. Tõstnud enda kotist üleliigsed õpikud välja ja jätnud enda musta nahkkoti vaid vajalikud õpikud, pöördus ta rõõmsa naeratusega Joe poole, kes teda tervitanud oli. "Hommik, jah," sõnas tüdruk ning silmitses tähelepanelikult noormeest, "ja mis sinuga juhtus, et sa näed välja nagu oleks kogu maailm sinu vastu?" turtsatas tüdruk, lükates enda kapi ukse kinni ning pöördudes Joe poole.

Joe tõstis matemaatika, füüsika ja kirjanduse õpiku enda kotti ning võttis kapist ka Deli ja enda pildi ning kortsutas selle kokku ja viskas lähedal asuvasse prügikasti. Sees. Korvpallist mingit kasu ka. Joseph pööras enda tagasi Sierra poole ja võttis kõrvaklapid peast. "Tjah...Tegelikult mul ongi selline tunne," lausus Joe. Ta polnud ju nii halb inimene, et ta ilma korralike põhjendusteta maha jätta.

"Ma südamest loodan, et see oli mõni su ebaõnnestunud töö mitte see, mis ma arvan," ütles Sierra, jälgides kõrvalt, kuidas Joe midagi pürgikasti loopis, selle ennem muidugi korralikult ära kortsutades. "Ja, mis siis sinuga juhtus, et sul selline tunne on?" uuris tüdruk, tundes ennast antud hetkel nagu mõni psühholoog. Võibolla oli asi selles, et ta oli seal mustas augus ära käinud ja ei tahtnud, et keegi tema lähedastest sinna sattuks.

"Ebaõnnestunud tööd ma nii kergekäeliselt ära ei viska...Vigadest tuleb õppida, eks?" esitas mees rohkem retoorilise küsimuse. "Mis ikka juhtus, keegi teine tundus Deli'le parem, kui mina," vastas Joseph. Ta lootis, et nad saavad asjad ära klaarida, aga...Keegi teine oli ekstüdrukut viimasel ajal hakanud külastama.

Sierra suunurgad kaardusid alla poole ning ta vaatas enda pruunide silmadega Joe'le otsa. "Mul on kahju. Olen sellises olukorras olnud, seega tean mida tunned," tunnistas tüdruk, võttes poisi käe alt kinni, et mööda koridori edasi jalutada. "Kuhu tundi sa suundud?" küsis Mel ainult sellepärast, et noormees klassi saata ja temaga samal ajal juttu ajada.

"Ma...Ma isegi ei muretse selle pärast enam," lausus Joe. Pooleldi tõde, pooleldi vale. Ta pidi lihtsalt sellest üle saama ja vsjo. "Kirjandusse," sõnas Joseph. Kas ka Sierra käis seal? Hea oli kõndida mööda kooli, sõbranna kõrval tuge pakkumas.

"Siis on meil ühine suund," muigas Sierra, olles noormehe kõrval nagu väike päike. Tundus nagu aastaga oleksid nende rollid vahetunud. Tüdruk oli enda probleemidest jagu saanud ja suutis nüüd positiivne püsida, Joe'l oli aga probleeme rohkem kui küll. "Nii kiiresti läks üle kohe või sa lihtsalt petad mind?" uuris Mel julgelt edasi.

Joseph jalutas Sierraga mööda koridori edasi. "Noh... Eks ma natuke valetan, aga mis võimalust mul muud on? Teda jääda taga nutma on täiesti mõttetu. Edasi liikumine ongi kõige parem lahendus," rääkis noormees.

"Edasi liikumine on kindlasti kõige parem lahendus, aga ei tasu neid vanu tundeid lihtsalt kuskile nurka ka visata, kus nad lihtsalt kuhjuma hakkavad," sõnas Sierra mõtlikult justkui ise aru pidades, kas tema sõnad vastavad tõele või ei. "Peab järk-järgult edasi minema," kehitas Mel enda õlgu ning muigas siis kergelt hakates naerma, "sorry, ma ei tea ise ka, mis oleks õige....obviously," turtsatas Melody.

"Noh, ma ise mõtlesin, et peaksin rohkem sõpradega väljas käima," lausus noormees. Siis sai mõtted mujale viia ja küll ka tunded lahtusid. "Oota..Kindlasti tead, mida teha. Sul pole ühtegi suhet lõhki läinud?" uuris Joseph. Oli ju küll.

"Kindlasti. Ja kui sul kellegiga minna pole, siis võid alati mulle helistada," sõnas Sierra lõbusalt, laksutades enda pikki musti ripsmeid. "Oiii, muidugi on," lausus tüdruk häälel nagu oleks neid suhteid kohe sadu. "Vahe on lihtsalt selles, et enamasti olin mina see, kes suhte lõpetas. Mõned üksikud korrad olid see teisiti," tunnistas Mel. Ükski tema suhe ei olnud kuigi pikaajaline.

"Jätan meelde," noogutas noormees naeratusega. Ta üritas end veenda, et neil poleks Deliga ühist tulevikku olnud. Polnud mõtet end veel alandada ja üritada tüdrukut tagasi võita. "Ai, sa olid siis südametemurdja," lausus nooruk.

Sierra turtsatas ning muigas, "noh, sa võid mind nii kutsuda küll, võtan süü omaks," tunnistas tüdruk, varjates mängulikult enda näo juuste ja vaba käe taha. Jah, ta oli päris mitme poisi südamed murdnud kui nii võis öelda, aga ta ei olnud selle üle uhke. Aga nüüd tahab ja ootab ta seda ühte ja õiget, kellega ta tõesti tahaks ka tulevikus koos olla.