Feels like first day at school

"Mis mõttes ta ei tea, mida ta tahab...Ta ütles sinust ära?" küsis Joseph. Ta ei saanud hetkel päris hästi aru. Ehk oli see tüdrukute värk. Igatahes tahtis mees olla toeks Sierrale, sest ta ei tahtnud uut kokkuvarisemist näha. "Minu maitse...Pruunid silmad," alustas Joe jutuga.

"Midagi sinna kanti, jah," sõnas Sierra tekitades enda näole kurva moss-suu. "Noo, ta suudles mind ja noh, ma arvasin, et see ikka tähendab nagu seda, et sa soovid selle inimesega ilmselt midagi enamat kui sõprus. Aga kui ma selle kohta küsisin, tuli välja, et ta 'kontrollis' enda tunnete olemasolu või midagi. Igastahes ta ei leidnud neid vist. Igastahes ei ole me sellest juhtumist saati rääkinud," avaldas tüdruk kõik ühe kiire hingetõmbega. Võibolla Joe kui poiss oskab sellist käitumist natuke seletada või midagi. "Mmm...isegi mul on võimalust," turtsatas Melody naerdes.

"Ma võin temaga rääkida, kui tahad," pakkus Joe välja. Ta võis uurida, et mis kavatsused Jasonil olid. "Jah, sul on võimalust," lausus Joseph ja manas näole naeratuse, kuigi ta mõtles lauset tõsiselt. Aga Jason...Sierral olid tunded Jasoni vastu ja see ärritas noormeest kergelt, kuid ta ei näidanud seda välja.

"Parem mitte...või ma ei tea.....ise tead, mis sa selle infoga pihta hakkad," sõnas tüdruk, arvates et Jason ei oleks kuigi rõõmus kui ta teaks, et Melody sellest kellelegi rääkis, mis nende vahel juhtus. See ei olnud kindlasti tema üks paremaid tegusi ja Sierra sügavalt lootis, et ta teab seda isegi. "Aww kui tore," lausus tüdruk meelitatult, näol särav naeratus.

"Räägn siis? Jah? Ei?" küsis Joseph üle. Ta võis sellega tegeleda, kuid kui Sierra ei tahtnud, ei hakkanud ta end sellesse segama. Järgmise peale mees naeratas, kas see 'aww' oli nagu armsale kutsikale või 'aww' nagu kuumale kutile? Joe oleks juba küsima hakanud, kuid hoidis oma huuled kinni.

"Ma ei tea, sa võid ju ääri-veeri midagi küsida," kehitas Sierra enda õlgu. Tegelikult oleks ta heameelega ise Jasoni ülesse otsinud ja temalt otse küsinud, aga ta teadis, et kui ta poisi ees jälle seisab, kaovad kõik ettemõeldud laused ja ta lihtsalt hakkab hoopis millestki muust rääkima. Hea oleks ju kui keegi teine sinu eest need kõik küsimused esitab ja siis sulle lihtsalt uudise teada annab. "Muideks su maitse on väga laialdane, kui sa piirdud ainult ühe nõudega, mis on pruunid silmad. Nii et räägi aga edasi," viis Mel jutu tagasi nende eelmisele teemale.

"Olgu, saab tehtud," lausus Joseph noogutusega. Noormees mõtles, et peale trenni...Enne treeningut tekkis ka ehk mõni vabam hetk. "Noh, tüdrukul võiks olla asjade kohta oma arvamused...Et ta ei lähe peavooluga iga asja puhul kaasa, et lahe olla või midagi," tõi välja Joe järgmise omaduse.

"Seega....julgus erineda ja iseendaks jääda?" pakkus Sierra noormehe lause lühemalt välja, "noh, räägi veel. Ma saan varsti sinu nime all niimoodi terve tutvumiskuulutuse kokku panna," naeris tüdruk. Kui keegi peaks nende jutuajamist pealt kuulama, oleks tal kindlasti päris huvitav ja värvikas hommik. Noh, siin koolis ilmselt keegi ka reaalselt kuulas nende juttu. "Veel midagi tähtsat?"

"Prsh....Siis ma küll endast rohkem sulle ei räägi," muigas Joseph. "Või noh, minu maitsest," lisas mees naeratusega. Nojah, keegi nende koolist oli täielik kuulujutuveski. Siiani oli see isik suutnud hästi enda nime varjata ja tiitlit edasi kanda.

"Ole nüüüüd," vingus Sierra, "sa juba alustasid ja pealegi mina avaldasin sulle enda maitse," tõi tüdruk välja tabava argumendi. See ei olnud enam aus, kui Joe nüüd enda oma pooleli jätab. Mel kergitas ootavalt enda kulme ning vaatas poisile ootavalt otsa.

"Mmm, punased juuksed on boonuseks," lausus Joe flirtival toonil. Ta ei mõelnud sellele, et ta numbriga pusa oli neiu ümber ja nad kõndisid koos ringi, et see võiks kuidagi teistele mingisuguse... Mulje jätta.

"Joseph Milestone, kas sa tõesti üritad minuga flirtida?" küsis Sierra, vaadates noormehele küsivalt otsa. Tema näol peegeldus endiselt lõbus naeratus, sest tema jaoks oli see enamasti lihtsalt kahe sõbra vaheline nokkimine ja pealegi ei arvanud Mel, et Joe seda tõsiselt mõtles, vaid niisama lollitas.

"Sierra Melody Kusterbeck, mis ajast me üksteise täisnimesid kasutame?" küsis noormees, üritades teemat kõrvale viia. Lootus on lollide lohutus, right? Joe üritas kõigest ka lollitamise mulje jätta, aga... Ta polnud nii hea näitleja vist.

"Tänases päevast alates, härra Milestone," muigas tüdruk, viies enda pilgu noormehelt koridorile nende ees. Paljude inimeste pilgud olid neile libisenud ja see ei olnud kohe sugugi mugav ega meeldiv. "Kuna meie vestlus kisub veidraks ja meile on publik tekkinud on vist kindlam millestki muust rääkida," sõnas Sierra tõsisemalt, vaadates Joe'le otsa.

"Olgu, preili Kusterbeck," noogutas Joe muigega. Jah, pilgud oli häirivad. Häiriv oli veel vähe öeldud. "Räägime...Kaladest. Mis häält kalad teevad?" küsis Joseph täiesti suvalise küsimuse Sierralt. Esimene asi, mis pähe lõi - kalad. Tegelikult oleks tahtnud nooruk minna Melody'ga kuhugi rahulikumasse kohta, et natuke privaatsust saada. Täna see vist neil ei õnnestunud.