Kabinetitšill

"Hei, hei. Nii ei käida kahekesi duši all," oli mees kindel ja võttis enda šampooni lahti ja ajas sellega juuksed vahutama. Vahuga sai aga tüdrukule vuntsid joonistada, palju etem kui vahukoor. "Miks naistešampoonid lõhnavad nagu toit?" uuris Wade. Tal tekkis väiksena alati soov maitsta ema šampooni, sest see lõhnas maasikate järgi.

"Äkki näitad siis ette, kuidas see kahekesi duši all käimine käib," sõnas Zoe, kuid juba hakkaski mees ise asjatama. Ja muidugi oli Zoe taaskord tema sihtmärgiks. Vahusõda? Yeah. Vahukoorest ei olnudki ju veel küllalt. "Võibolla sellepärast, et me peame teile - meestele - ju kuidagi...hmm...isuäratavad olema?" pakkus naine, hakates kergelt naerma. See oli tegelikult hea küsimus.

"Sele idee ei ole ainult pesemine," lausus mees laia muigega. "Isuäratav küll, aga seep maitseb kohutavalt," leidis mees. Ta loputas juuksed vahust ära ja hakkas keha pesema. Mees pesi end kiirelt ära ja lipsas duši alt välja. Wade käis kiirelt köögis, haaras sealt purustatud jääkuubikuid ja läks vannituppa ja tegi neiule lumesadu.

Zoe turtsatas ja pööritas enda silmi, vaadates mehele lõbusalt otsa. "Ega sa seda sööma ei pea, sa pead selle aroomi tundma lihtsalt. Kuule, mis mõte siis ei tea lõhnaõlidel on?" lausus naine. Nagu ikka läheb naistel pesemisega kauem aega ja seega jäi naine veel duši alla kui Wade sealt välja lipsas. Mõni minut hiljem puudutasid tema jalad vannitoa sooja põrandat. Zoe jõudis endale just rätikust lühikese kleidi ümber keha keerata, kui Wade tagasi ruumi astus ja kena 'lumesaju' naise poole saatis. "Waaadeee!!" kisas Zoe etteheitvalt, kui külmad tükid tema nahka puudutasid.

Wade naeris ja jätkas lumesadu, kuni jää oli otsas. Nüüd oli aeg minema joosta. Mees kõndis magamistuppa ja vahetas rätiku hommikumantli vastu, kohe oli palju mõnusam olla. Wade vaatas vannitoa poole ja võttis juba naise hommikumantli kapist välja, et Zoe saaks sinna sisse pugeda.

Nice, Wade. Ja Zoe'il ei jäänud muud üle kui see ära kannatada. Kui alguses oli see nii külm ja ebameeldiv, siis hiljem ei saanud naine enam enda naeru pidada. Lõbus oli ju. Viimaks kui mees ruumist lahkus, lükkas naine vannitoa ukse kinni ning kuivatas natuke enda juukseid ja keha. Lõpetuseks määris Zoe enda kehale natuke niisutavat kreemi. Rätik endiselt ümber, astus ta vannitoast välja ning tippis varvaste peal vaikselt magamistuppa, kus Wade teda juba sooja hommikumantliga ootas. Nii armas. Jalutanud meheni, asetas ta käed ümber tema ning suudles teda pehmelt.

Mees suudles naist vastu ja lausus seejärel :"Karastamine tuleb ainult terviseks." Wade pani naisele mantli selga ja võttis naise sülle. Mees kõndis elutuppa, mõtles ümber ja kõndis kööki ning tõstis naise ühele toolile istuma. Wade otsis veepudeli külmikust välja ja kallas vett klaasi. "Tahad ka?" uuris Wade.

"Kena, et sa mu tervise pärast muretsed, doktor Beyers," lausus Zoe mehe sõnade peale. Saanud enda rätiku asemel selga hommikumantli, oli kohe palju vabam olla. Ei pidanud kogu aeg seda enda kehaküljes kohendama. See, et Wade ta kergusega endale sülle tõstis oli kerge üllatus. Aga, kes see ikka tasuta transpordist ära ütleks. Leidnud end peagi köögist tooli pealt, viis ta enda pruunid silmad mehele. "Mkm," raputas Zoe pead. Juua ta küll hetkel ei soovinud.

Mees noogutas ja pani pudeli tagasi külmikusse. Wade jõi kiirelt vee ära ja pani klaasi restile. "Mis sa nüüd tahad ette võtta?" uuris mees ja istus naise vastu toolile. Wade mõtles, et tal oli Zoe'ga väga vedanud. "Ma viin su järgmisel nädalal kohtingule, mis sa sellest arvad?" uuris mees.

"Kohtingule?" tundis naine korraga suuremat huvi, "me ei ole juba ammu kohtingul käinud," lisas ta mõtlikult. Kust Wade üldse selle peale tuli nüüd järsku. Tahab pluss punkte teenida? "Aga olgu see siis üks huvitav kohting, palun. Ega ma sulle korvi ikka ei anna ju," lausus Zoe muiates. Ta libistas ennast toolilt maha ning puges hoopis mehele sülle. Nii oli palju kindlam ja mugavam. "Aga praegu...hmm...praegu tahan ma...," Zoe naeratas kavalalt ning suudles meest. Just seda ta praegu teha tahtiski. Edaspidine on veel lahtine.

"Tulebki...Tegelikult vist rohkem romantine teema," arvas mees naeratusega. Tal oli juba paar kuud üks idee peas tiksunud ja nüüd oli vist õige aeg see teostada. "Jah?" küsis Wade seejärel, kui naine alustas lauset. Mees suudles naist vastu ja naeratas pisut.

"Romantiline," lausus Zoe mõtlikult. Loodetavasti mitte liiga romantiline. Romantilisus on asi, millega on kerge ülepakkuda. Aga kui see õnnestub, siis on tulemus suurepärane. "Jään ootama," noogutas naine mehele, vaadates talle enda pruunide silmadega otsa. "Mulle piisab sellest, kui ma sinuga saan olla. Ükskõik, mis me teeme," muigas Zoe, puudutades enda ninaga Wade' oma. Nagu eskimomusi.

"Suurepärane," sõnas mees naeratusega. Ta plaanis viia naiste ühte palkmajakesse, mis oli Tree Hillist eemal, metsa sees. See kuulus ühele sõbrale, kes seal aeg-ajalt suviti oli, aga hetkel pidi koht tühi olema. Eskimomusi ära teinud, tõusis mees toolilt ja võttis naise uuesti sülle. "Kuhu nüüd, my love?" uuris mees.

"Ma ei tea," kehitas naine tüdrukulikult enda õlgu, hoides enda käsi ümber Wade' kaela, et end kindlamalt tunda. Vajutanud ühe suudluse mehe kaelale, siis põsele ja viimaks huultele, muigas Zoe õrnalt. "Kuidas magamistuba sulle kõlab?" pakkus arst, kergitades mänglevalt enda kulme, sasides samal ajal mehe kuklal olevaid juukseid, mis veel duši all käimisest kergelt niisked olid.

"What ever you say, doctor Griffin," vastas mees naeratusega ja suundus magamistoa poole. Ta märkas voodi peal paari raamatut, mis olid sinna hommikul ununenud. Need öökapile tõstnud, istus mees voodi peale, enda väljavalitu süles ja naeratas naisele. "Sul on pagana ilusad silmad," lausus Wade.