Kabinetitšill

"Kaheksa dollarit siit, üheksa sealt ja varsti on raha kingade jaoks olemas," lausus Zoe lõbusalt, järgnedes mehele. Ta ei öelnud ennem midagi, kui nad taas autos istusid. "Mul ei ole otseselt maja vastu midagi, aga mulle meeldib meie korter see on nii cozy ja kodune. Ja mulle meeldib seal. Kui sa tahad maja, siis peaks see olema midagi sellist, kus ma tunnen ennast ikka koduselt. Mitte mingil juhul ei taha ma elada ühes neist suurtest klaasist villadest, mis näevad välja nagu hotellid," üritas Zoe enda mõtteid mehele lahti mõtestada.

"Sa oled hull," sõnas mees ja muigas. Mehel oli kapis jalanõude jaoks peaaegu olematu ruum, aga ta ei pahandanud. "Ega mulle ka need kasvuhooned ei istu," nõustus Wade noogutusega. Varsti oli ta kortermaja juures ja parkis auto ära. Sõidukist välja astunud, võttis ta ka toidukotid.

"And that's why i am soooo adorable," lausus Zoe mehe sõnade peale nagu oleks ta hull. Noh, võibolla natukene oligi. Mis seal ikka. Ongi huvitavam elu. "See on lausa rõõmustav uudis," sõnas naine kergendatult, kui Wade ütles, et talle ka need kasvuhooned ei istu. Super. Äkki õnnestub neil leida mõni eriti armas maja koos tillukese aiaga. Mis siis, et Zoe'l absoluutselt aia jaoks aega ei ole. Unistustega juba ei tea kus olles, astus Zoe autost välja ning silmitses kortermaja, mille ees nad seisid. Praegu oli see nende kodu. And she loves it. Ta astus hoonesse ning vajutas liftinuppu, mis pidi lifti alla tooma. Toetanud end vastu seina, viis ta enda pruunid silmad mehele. "Miks sa siis järsku maja osta tahad?" küsis Zoe.

"Ma tahaks enda maja, enda aeda...Praegu on kortermajas justkui pisut ahistav elada. Naabrid iga külje peal," vastas mees. Oma elamine oleks ikka enda oma. Ta oleks aeda istutanud mõned õunapuud. Wade nimelt jumaldas nii lihtsaid asju, nagu olid õunad. Varsti jõudis lift õigele korrusele ja mõlemad astusid metallkastist välja. Wade tegi korteriukse lahti ja pani toidu elutoa kohvilauale.

Zoe mõistis mehe sõnu ja tegelikult oli see päris hea põhjendus, miks maja osta. Samas ei öelnud ta Wade'i sõnade peale midagi, oodates hoopis kannatamatult seda, et koju jõuda. Kui lift viimaks peatus, väljus naine sellest ning sisenes mehe ees korterisse. Ta libistas kingad jalast ära, kaotades sellega mitu sentimeetrit enda pikkusest, ja tippis siis, kummaski käes üks king, nende magamistuppa, kus asus tillukese eraldi ruumina garderoob. Pannud kingad ilusti karpi, jalutas ta läbi elutoa otse kööki, avas külmiku ning võttis sealt kaks tavalist õlu pudelit. Sahtlist söömiseks vajalikud riistad võtnud, jalutas ta elutuppa ning potsatas mugavalt istuma, tõstes ka jalad diivanile. Upitanud end muusikakeskuse puldini, pani ta neile vaikselt muusika käima. Palju mõnusam kohe.

Mees tõukas nüüd jalanõud jälast, võttis pintsaku pealt ja jäi enda hali T-särgi ja teksade väele. "Let's dig in," ütles ta paberkottidest karbikesi välja tõstes. Mmm...Nii hea lõhn. "Mida siis arstipreili ütleb sellise söömise kohta?" küsis mees muigega. Ega ta just kõige tervislikum polnud, liha oli ju rasva sees fritüüritud. Ehh, ega nad igapäevaselt nii ei söönud.

"Arstipreili küsiks sellise söömise peale, et kus söök on?" lausus Zoe, avades koti, mis sisaldas tema tellimust. Paberkotist tuli välja kaks karpi. Üks nuudlitega ja teine lihatükkidega. Naine tegi need mõlemad lahti ning tõmbas seda imelist lõhna sisse. Jaa, vot see oli nämma. "Aga mulle meeldib nii süüa," lisas Zoe, avades ka ühe õllepudeli vastu lauda. Selle nipi ole talle Wade selgeks teinud. Ja ilmselt tänu sellele olid ka nende diivanilaua ääred üsna kulunud. Ups. "Sa pead leppima asjaoluga, et su girlfriend ei ole köögis osav," muigas Zoe ning vajutas kahvli enda nuudlite karpi, hakates seda seal keerutama. Saanud paraja suutäie kahvlile, pistis ta selle suhu. Natuke külma õlu peale ja peagi oli tema suu jälle tühi.

"Et kui meeldib, siis tohib...Õige suhtumine," muigas mees. Ta avas õllepudeli ja lonksas pisut jooki. "Tead...Sa tegid kunagi megahäid pannkooke...Ma tean, et esimene ja viimane kõrbesid ära, aga keskmised olid jumalast head," meenutas mees. Ta tegi ka kodus päris tihti süüa, ega ta lapsena pidi ka ise vahepeal tegema, sest emal olid pikad tööpäevad. Mees sõi pisut nuudleid. Omnomnom.

"Need on sinu sõnad," lausus Zoe pead raputades. "Mina ütlen, et liigse rasvasetoidu söömine toob sulle sada ja üks tervisehäda," sõnas naine ning jõi enda pudelist mõned värskendavad lonksud. Seejärel jätkas ta enda nuudlitega, mis olid natuke teravad. Kahju, et seda menüüs ära ei mainitud. "Mina? Tõesti?" kallutas naine enda pead ning üritas enda mälus natuke sobrada, "jaaa.....tegin küll, jah," noogutas Zoe. "Noh, ju siis on minu puhul söögi tegemine rohkem kättevõtmise asi," kehitas ta õlgu ning maitses vahelduseks neid huvitavaid lihatükke taignas. Pistnud ühe ettevaatlikult suhu, mälus ta seda natuke, ennem kui rahulolevalt noogutas. Täitsa söödav. "Aga tundub, et meie suhtes oled pigem sina see, kes süüa oskab teha," lausus Zoe muiates.

Mees naeris. "Ja ise ajad seda endale sisse," muigas Wade. "On vist jah kättevõtmise asi," nõustus mees peanoogutusega. "Mina olen siin korteris kokk...Äge tegelikult, oskan autosid parandada, aga süüa kah teha," lisas mees ja naeratas. Ta pani enda toidu hetkeks lauale ja suudles Zoe'it täiesti out of the blue. Tekkis soov ja selline asi peab kohe rahuldatud olema, muidu muutus Wade kurimuriks.

"Jah, keegi ei ole öelnud, et arstid ise peavad elama ülitervislikku elu," lausus Zoe. Muidugi on tore teistega õiendada ja pahandada, et nad nii mõtlematult enda tervist rikuvad. Samas kui sa ise just palju parem pole. Vähemalt hoiab naine suitsetamisest ja liigjoomisest kenasti eemale. "Ennast kiitmast ma ei väsi...," laulis Zoe, kuid see lakkas kui Wade teda suudles. Hea, et ta a) pudelit hetkel käes ei hoidnud ja b) suu tühjaks oli söönud. Aga see out of the blue suudlemine oli mõnus. Loomulikult ei jätnud naine suudlust ilma vastuseta. See oleks kuri olnud. Samas mõnus viis, kuidas meest kiusata.

Mees pani käed ümber naise piha ja tõmbas teda veelgi lähemale. Mõnus. Järsku tõmbus Wade eemale ja võttis õllepudeli kätte ja lonksas jälle pisut õlut. Ta käitus nii nagu mitte midagi poleks just juhtunud. Wade jäi ootama naise reaktsiooni. Mees oskas ka Zoe't kiusata, aeg-ajalt isegi paremini.

Kui Wade teda lähemale tõmbas, asetas naine käed ümber tema kaela ning suudles teda kirglikult, kuid juba järgmisel hetkel oli ta tagasi enda eelmisel kohal. Zoe hoidis enda silmad lael ning torrutas enda huuli, ennem kui õlust ühe lonksu võttis ja mehele otsa vaatas. "Ja mis see oli? Payback Time?" küsis naine, vaadates mehele teravalt otsa. Jaa, ise võib õel olla, aga kui teine on õel, siis ei ole üldse lahe olla. Võtnud karbi nuudlitega endale jälle kätte, jätkas ta söömist. "See ei olnud sinust praegu üldse ilus," lausus Zoe, vaadates enda pruunide ilmadega tüübile otsa, kuid ta ei suutnud teisiti, kui hakkas naerma ja haaras diivanilt padja, mille lennutas mehe suunas. Tema peale oli lihtsalt võimatu pahane olla.

"Maybe," vastas mees armsa naeratusega. Okei, tegelikult oli see rohkem kuratlik naeratus. Ta ei oodanud patja ja kahjuks oli mehel õllepudel käes, mille sisust umbes kolmandis Wade'i T-särgile läks. "Sa oled äge," turtsatas mees ja pani õllepudeli lauale. Ta võttis märja särgi seljast ja kukutas selle maha. Hiljem sai pesukasti viia. Mees jätkas nüüd söömist, piinle Zoe, piinle!

Mehe kuratliku naeratuse peale tõi Zoe kuuldavale turtsatuse, kuid kui tema visatud padi mehe särgi õllega kokku tegi, ehmatas naine kergelt. "Ups," lausus ta nõrgalt, "i know riiight," sõnas arst selle peale, et Wade teda ägedaks kutsus, mis siis, et see ilmselt tilkus irooniast. Nooo, võta jah see särk seljast ära, siis on eriti mõnus õhtust süüa. On tüüp noh. Köhatanud kergelt, üritas Zoe enda silmi toidul hoida, aga see ei õnnestunud eriti. "Kuule, mis ajast söömise ajal riiete kandmine valikuline on?" küsis naine, "pane selga endale midagi," ütles naine, olleks samas sada protsenti kindel, et Wade ei kuula teda.