Kabinetitšill

Mees istus enda kabinetis ja vaatas dokumente laual ning üritas midagi välja nuputada, aga ideid ei olnud. Asi oli selles, et oli vaja reklaam saata ka vanemate inimesteni, hetkel tõid paljud teismelised või noored täiskasvanud enda autod parandusse, aga klientuuri oli vaja suurendada.

Zoe oli juba ammu koju saanud, sest reedesed päevad olid koolis lihtsalt väga lühikesed. Ja kui koolis pole õpilasi, siis ei ole ka arstil seal suurt midagi teha. Seega istus naine üksinda kodus, sõi jäätist ja piinas telekapulti. Viimaks otustas ta välja minna, et enda mees koju tuua. Kuri plaan, jaaa. Vahetanud kodused dressid shortside, ilusa särgi ja kõrgete kontsade vastu, väljus naine majast. Vaid mõne minuti möödudes oli ta Keith's Body Shop'i ees.

"Hey, kas kellegil läheb inspiratsiooni vaja?" küsis naine, pistes enda pea Wade'i kabineti ukse vahelt sisse. Lõbusalt naeratanud, astus ta kabinetti sisse, tõmmates ukse kinni. "Mul oli kodus lihtsalt niii igav, et ma mõtlesin, et tulen ja panen su siit töökojast pihta," seletas Zoe, jalutades samal ajal mehe juurde, kes enda laua taga istus. Naine libistas end lauale istuma, asetades jala üle põlve. "Vastuväiteid?" küsis ta süütul pilgul.

OUTFIT.Jalas pigem midagi sellist.

Mees kuulis, kuidas uks lahti läks ja ta viis enda pilgu üles. "Jah, ega väike inspiratsioonilaks paha ei teeks," nõustus mees. Näinud seejärel naise välimust, vilistas mees. "Sa tulid mind siia piinama, right?" kiitis Wade Zoe välimuse heaks. Silmad kinnitusid automaatselt tüdruku jalgadele ja seejärel kingadele. "Kuidas sa nendega kõndida saad?" ei saanud mees aru. Ta oleks juba 10000 korda enda jalad välja väänanud, kui oleks pidanud selliste asjadega ringi liikuma.

"Muidugi. See on mu lemmikajaviide, kallis Wade," sõnas naine, kui tema välimus soovitud tulemuse andis. Ega muidu ju seda tüüpi koju ei vea. Okey, võibolla veaks ka, aga nii on lihtsam ja endal ka lõbusam ja huvitavam. Zoe'le ei jäänud märkamata, kuidas mehe silmad tema jalgadel peatusid. Jah, eriti mõnus oli läbi töökoja jalutada. Mehi kui palju, aga kõik teavad, et bossi naist ei tasu puutuda. "See on saladus," lausus naine sosinal, "naiselikud nipid, you know," lisas ta tõsiselt, noogutades pead stiilis like-a-boss. Kuid nagu ikka turtsatas ta naerma. Nii tüüpiline. Zoe oli alati halb valetaja olnud, sest ta hakkab kohe naerma.

"Sweetheart....Ma tahaks väga koju tulla, aga ma pean veel mõned arved ära saatma. Nendega ei lähe palju aega. Kuidas oleks, kui ma saadan need ära, siis me ostame kiirtoitu ja lähme koju õgima," pakkus mees välja. Tal oli kõht ka juba tühi, lõuna oli täna vahele jäänud.

Zoe asetas käed rinnale risti ning manas hetkes enda ilusale näolapile ühe korraliku mossnäo. "Meeste 'sellega ei lähe palju aega' tähendab tavaliselt paari tundi," sõnas naine üsna tüdinul häälel, kuid libistas end siis vastumeelselt laua pealt maha. "Kiirtoit ja kodu kõlavad hästi though...," viibutas naine nimetissõrme jalutades kabinetis oleva diivani juurde, kus ta istet võttis. "Ära lase mul nüüd kaua oodata, muidu ma otsin kellegi teise kellega enda õhtu veeta," sõnas Zoe. Kuigi selle tähendus või olla ähvardav, siis naise nägu vaadates, kus mängles õrn muie võis see olla pigem kerge flirt.

"Mul läheb kümme minutit," lubas mees. "Mkm, ma ei luba sind kellelegi," lisas Wade ja saatis umbes 7 minutiga need arved ära. Ta lülitas arvuti välja, haaras enda pintsaku nagist ja oli valmis minema. Mees avas Zoele ukse ja tegi sinna juurde väga teatraalse žesti.

"Kümme...üheksa...kaheksa...," hakkasin naine kella pealt minuteid loendama. Ise pidevalt meest jälgides. "Ah, et sina ei luba," kallutas Zoe enda pea ühele küljele, "aga äkki ma ei küsi su luba," hammustas naine alahuulde. Tegelikult ei teeks ta seda mitte mingi hinna eest. Ta ei ole selline inimene. Ta armastab seda meest siin ja selles ei ole ju midagi halba, kui ta teda vahepeal natuke kiusab. Kui Zoe jõudis juba number kolmeni, tõusis mees toolilt püsti. "Wow, that was really fast," kommenteeri naine, tõustes diivanilt püsti. Kui Wade talle ukse avas ja sinna juurde veel väikese žesti lisas, sai ta naise poolt kerge nükke osaliseks. "Loll," pomises Zoe lõbusalt pead vangutades ja üle õla mehe poole vaadates.

"Kui sa ei küsi, siis sa ei saa vahukoort põldmarjadega," lausus mees muigega. "Mina ja loll?" tegi mees üllatunud näo ette. "Sa riivasid mu tundeid," lisas ta väga õnnetu näoga. Ta hõikas kõikidele meestele, et head aega ja siis avas naisele ka välisukse. Ta tegi ka autoukse tüdrukule lahti ja istus õpuks ka ise autosse ning küsis :"Kas ostame hiinakat, pitsat või burgereid?"

"Oijah, eks ma lepin siis täna õhtul sinuga. Ja et meil oleks siis kodus ka vahukoort ja põldmarju," muigas Zoe, minnes mehe jutuga kaasa. "Aww, anna andeks," lausus naine, kui Wade ütles, et ta tema tundeid riivas. Andnud mehele väikese põsemusi, "hakkas parem?" küsis ta lõbusalt, astudes hoonest välja. Peagi istus ta juba autos ja kinnitas enda turvavöö. "Hmm....täna lähme hiinakaga," pakkus Zoe, vaadates küsivalt mehele otsa. Umbes, et kas talle sobib.

"Chinese it is," vastas mees ja võttis suuna kõige lähima hiinaka juurde, mis oli ka üks parimaid. Sinna jõudnud, olid noored kiirelt restoranis sees ja mees lasi silmad üle menüü. "Ma tellin vist krevetinuudlid ja lihatükid taignas," arvas Wade. Need olid ta lemmikud. Nüüd jäi kutt ootama Zoe tellimust.

"Mmm...ma tahan kana-juurvilja nuudleid juustuga ja siis ma tahan ka neid lihatükke taignas proovida," sõnas Zoe ja sulges menüü. Wade oli alati see, kes neid lihatükke taignas sõi ja täna tahtis naine ka neid maitsta. Äkki on head. "Sina maksad, ma eeldan," muigas Zoe, vaadates mehele otsa. Kuna nad olid vaid elukaaslased, siis ei olnud nende rahad veel koos, mis tähendas, et neil kummalgi oli siiski oma raha. Muidugi arved ja muud suuremad väljaminekud maksid nad koos ära.

Mees ütles tellimuse sisse ja maksis ära. "Juba makstud," vastas mees naeratusega. Tal polnud midagi selle vastu, et ta maksis Zoe eest. Nad elasid koos, see oli suur pühendumus. "Tead," sõnas Wade. "Me võiksime äkki maja peale mõelda," jätkas mees. Korter oli korter. Oma maja oleks parem.

"Ma tänan. Saangi endale nüüd ühe uue kingapaari lubada," muigas Zoe lõbusat. Jah, ta oli kingadesse täiesti armunud. Ta võis neid lõpmatuseni osta. Tal oli ilmselt iga riietuse juurde sobiv kingapaar olemas. "Uou-uoou," sõnas naine, "oota, sa tahad, et me ostaksime kahe peale endale maja?" küsis Zoe justkui ei usuks ta oma kõrvu. Ta muidugi armastas meest ja puha, aga see justkui hirmutas teda pisut. Kas nende suhe oli tõesti juba nii tõsine? Samas nad oli juba kuid ja kuid ühes korteris elanud. Hmm....võibolla polegi maja nii halb mõte.

"Prsh...Selle 8 dollari eest sa vaevalt uue kingapaari saad," muigas mees. Ta sai kaks paberkotikest, milles olid nende toidud. Mees suundus ukse poole ja lausus :"Noh...Ma jäin täna mõtlema sellele. Äril läheb päris hästi, laenu ei peaks võtma...Sa ei tahaks majas elada?" Wade siunas end mõtteis, oli vaja teema nii vara üles võtta.