Kabinetitšill

"Eee...Meie kodus mõtled või? Alati," sõnas mees kindlalt. Väike muie mängles siiski huulil, ta ei suutnud seda alla suruda ja tegelikult polnud vaja ka. "Ei pane, sina ajasid mu särgi peale õlut, nüüd ise kannatad ära. Ei ole ju midagi nii hullu, mul on päris okei kõht, või mis?" uuris mees ja naeris. Ta oli lihastes, mis seal ikka salata. Ta tegeles tööl aeg-ajalt autodega ka ja hea füüsisega oli seda mõnus teha.

"Prsh," turtsatas Zoe. Fine, ta võib kööki ka sööma minna, kui mees tema kiusamist ei lõpeta. "Päris okey kõht?! It's freakin' hot and you are so meeeeaaan to me," lausus naine vinguvalt. Hetkel tundus ta enda käitumise poolest ilmselt kümme aastat noorem, kui ta oli. Mis seal ikka...vanus on kõigest number. Ajanud end diivanilt püsti, asetas ta enda tühju nuudli karbi lauale ja võttis sealt kõrvalt hoopis enda karbi lihtükkidega ja pudeli. Tatsanud Wade'i juurde, istus ta talle sülle, jäädes küljega mehe poole, toetades selja vastu käetuge. Mugav. Jalad ulatusid mehe sülest ilusti diivanile. "That's how things work in our home," lausus Zoe rahulolevalt.

"Mis sa vingud, ise ajasid õlu mu särgi peale," meenutas mees Zoe'le võiduka naeratusega. Aga asjad olid ju nii, naine ise alustas selle padjasõjaga. Ta haaras enne laualt enda toidukarbid, kui tüdruk tahtis sülle istuda. Juba hetke pärast lebotaski Zoe mehe süles. "Yes they do," nõustus mees laia naeratusega ja tegi siis enda toidule kiirelt otsa peale. Tühjad karbid lauale pannud, asetas ta käed ümber neiu. "Ja nüüd tuleb magustoit," meenutas mees.

"Mhh...aga ega mina ei võtnud sul seda särki seljast ära," ei jätnud Zoe ikka enda jonni. Ei saanud ju lasta ometi mehe sõnal peale jääda. Kui Wade nõustus sellega, et naine tal süles istub, siis noogutas arst heakskiitvalt ning hakkas aeglaselt enda teist karpi ja pudelit tühjendama. Nautima peab ikka. "Eks sa mine too see siis siia," muigas Zoe, "aga võta ja viska need asjad ära," palus ta meest, vajutades kõik neli nüüdseks tühja karpi teineteise sisse ja ulatades need koos pudelitega Wade'ile. Ise ju ikka ei viitsiks end püsti ajada.

Wade muigas, Zoe ei andnud vist kunagi alla. "Mis ma pidin siis õllese särgiga edasi istuma või?" uuris mees. Ta tõstis neiu enda sülest diivanile ja viis karbid prügikasti. Külmikust kausi põldmarjadega ja pudeli vahukoort võtnud, läks mees tagasi elutuppa ja tulle tuli pähe kuri idee. Marjad lauale pannud, lasi mees pisut vahukoort marjadele peale ning teine sorts läks neiu dekolteesse.

"Tead, järele mõeldes meeldib mulle see ilma särgita variant isegi paremini," muigas Zoe. Mis teha kui naiste meeleolud ja arvamused sekunditega muutuda võivad. Wade oli ju nii hawt tüüp, et tema peal nagu nii silm puhkas ainult. Leidnud end peagi diivanilt, saatis Zoe meest silmadega kui too kööki läks. Tahtmatult ilmus tema näole lõbus naeratus, millele järgnes aeglane pea raputus. "Marjad, nämmma," lausus arstipreili, sirutades juba käe välja, et endale kausist üks maius võtta, aga selle asemel tabas teda üllatus, kui Wade tema dekolteesse vahukoort lasi. Külm vahukoor vastu ihu oli piisav ehmatus, et naise suust tuleks kuuldavale üks väike piiksatuse ja kiljatuse vahepealne heli. "Ai, sind rikutud meest," turtsatas naine ning hakkas naerma, "sa tead, et ma ei jäta seda nii," hoiatas Zoe.

"Naised," sõnas mees laia muigega. Ta mäletas, kui nad käisid ühel päeval tund aega mööda Tree Hilli ringi toidukohast toidukohani, sest Zoe ei osanud otsustada. Juhtub ka parimatel. "Nämma jah," turtsatas mees naerma. "Mina ja rikutud?" küsis Wade seejärel laia muigega. "Ja-jah, sa ei jäta seda nii samamoodi, kui nädal aega tagasi lubasid mind suudlustest ilma jätta ja tead isegi, mida me tunni aja pärast tegime," naeris mees. Ta jättis vahukoorepurgi enda kätte, istus diivanile ja võttis marjakausi kätte.

"Jah, oled jah rikutud," lausus Zoe, "muust ei mõtlegi. Tüüpilsed mehed noh," torises naine, kuid tema suul mängles lustakas naeratus. Kes teab võibolla oli ta ise sama rikutud. "Kui sa seda mulle veel palju meelde tuletad, siis jätan su millestki muust ilma," lausus naine, saates mehele ühe kiire õela pilgu. Haaranud marjakausi mehe sülest endale kätte, viskas ta end diivanile pikali, pea ilusti mehele sülle ja kauss endale kõhu peale. Vot see on mugavus. Jalad natuke kõverasse ja siis on mugav marju ükshaaval endale suhu pista.

"Jah, ma mõtlen sellest pidevalt. Aga vahukoor on nii hea ju, ma ei saa sellest fantaseerimist lõpetada," rääkis mees. Ta napsas kausist paar marja ja viskas need endale suhu. "Oo...Vaatame, kus me kahe tunni pärast oleme," turtsatas mees ja hakkas valjult naerma. Zoe ei suutnud ise enda käsi mehest eemal hoida.

Zoe turtsatas valjult ning hakkas naerma, peites enad näo käte taha. Kuradi Wade noh, keeras kõik naise vastu. "Kahe tunni pärast oleme me siin samas diivanil ja vaatame filmi," sõnas naine kindlalt, kui oli viimaks naermise lõpetanud ja enda käed kausi ümber asetanud. Võtnud kausist paar suuremat marja, eemaldas ta enda dekolteest vahukoore, mille Wade sinna ennem lasnud oli. "Sa tead küll, et vajadusel on mul iseloomu küllaga," lausus arst, viies enda pruunid silmad mehele.

"Vaatame filmi? Telekast ei tule midagi head...DVD'd on ka jamad," vingus mees. Ta ei viitsinud eriti filme vaadata. Tegelikult võiks mõne õuduka peale panna ja siis üritada Zoe't ehmatada. Mees läks jälle kausi kallale ja võttis marju. "Teeks midagi ägedat," lausus Wade, teadmata isegi, mis see äge on. Mida kodus sai huvitavat teha? Ega väga midagi.

"Sa kõlad praegu nagu mõni igavuse kätte surev teismeline. Ja sulle teadmiseks - igavuse kätte ei ole veel keegi ära surnud," seletas Zoe, sirutades ühe käe ülesse mehe näo juurde, nimetissõrm väljasirutatud. "Ja kuidas defineeritakse sõna 'äge' Wade Beyers'i sõnastikus?" küsis naine, pistes endale uue marja suhu. Need olid ikka nii mõnusalt värsked. Ja see vahukoor sobis sinna eriti hästi. Kavalalt muianud, võttis Zoe endale ühe marja. Seejärel võttis Wadei käest vahukoorepurgi ning lasi suure tortsu koort enad tillukese marja peale. "Vahukoor marjaga," lausus Zoe ning pistis selle endale suhu. Mmmm. Ohoh, purk oli nüüd tema valduses. Asetanud korraga kausi lauale, istus ta kaksiratsi mehele sülle ning kirjutas vahukoorega tema rinnale I LOVE ZOE. "Nice, oot-oot," muigas ta lõbusalt. Tal oli küll väga tegus olemine. Võtnud mehe lõuast kinni, et too ei liigutaks, joonistas ta tüübile ilusad ülesse poole kaardus vuntsid. Sweet. Lõbusalt naerdes asus ta mehe õlgu kaunistama.

"Aitäh, aitäh," sõnas mees laia muigega. "Äge, tähendab...Et teeme midagi muud, kui kükitame diivanil ja vaatame mingit igavat filmi," vastas mees. Ta vaatas, kuidas naine marja sõi ja järsku oli vahukoorepurk Zoe valduses. "Ouou," alustas mees, kui tundis külma vahukoort enda nahal. Mees tõmbas naise täiesti enda vastu ja kallistas teda ning ka suudles. Nüüd oli pool vahukoorest naise peal, awsome. Zoe nägu pidi ka päris hullult kokku saama, sest vahukoorest olid ju vuntsid tehtud.

Kui Wade naise endale vastu tõmbas ja teda siis suudles, hakkas naine lihtsalt naerma. Ja seda südamest, mis tähendab, et nüüd paar minutit ta vähemalt vait ei jää. Kõige enam pakkus talle ilmselt nalja see, et ilmselt ümbritses tema huuli kena vahukoore latakas. Aga purk oli endiselt tema käs, mis tähendas seda, et mehe heledad juuksed said nii veel mitme kraadi võrra valgemaks. Ilus valge vahukoore müts. Muidugi see, kuidas Wade selle pärast juustest välja saab, ei ole enam naise probleem. Libistanud enda käe veel mehe juustesse, hõõrus ta selle kõik sinna laiali. "Ja mu ema ütles, et mul ei ole kunsti annet," kallutas naine enda pead, silmitsedes Wade'i.

Mees hoidis ühe käega tüdrukut kinni ja teisega tõmbas tugevalt läbi juuste ning sai päris korralikult vahukoort kätte, mille ta tüdruku juustesse hõõrus. "Vahukoorega vist isegi on," muigas mees. Ahh, pessu tuli minna, aga naeruhoog tuli peale. "Zoe Griffin...Ma armastan sind," lausus Wade kindlalt ja naeratas laialt. Olgugi, et ta oli hetkel kaetud vahukoorega, oli ta ääretult rõõmus.