Mismõttes ma üksi matatunni üle pidin elama?

"Gossip Corneris saab see ilmselt kõige hiilgavamalt kirjeldatud," lausus Jes, kes ise seda kõmunurka ei lugenud. Alena pole talle ka sellest ammu jahunud. Pole midagi uut ja põnevat? Uskumatu. "Ei saanud jaa," vastas Jes,"kirjutasin kõik tahvlilt kaasa, aga mina nendes trigo-asjadest aru ei saa." Trigonomeetria on veel hullem peavalu kui logaritmid, kuigi Jessie jaoks on need mõlemad nagu hiina keel.

"Ei suuda ära oodata," sõnas Sayer iga sõna tilkumas sarkasmist. Noormees ikka lasi tavaliselt sellest silmadega üle, et olla kursis sellega, mida tema kohta levitatakse. Siis tead, miks inimesed sinu ümber nii või naa käituvad. "Mida sa küll järgmine aasta tegema hakkad? Helistad iga kord minule kui mata tund on?" küsis noormees turtsatades. Kuigi tegelikult tundis ta sellepärast muret. Jessica justkui sõltus temast seal tunnis. "Sa peaksid ikka ise üritama nendest asjadest aru saada," lausus kutt, silmitsedes Jessiet.

"Mdea, peaks vist isegi seda lugema hakkama," lausus Jes, kuigi ta endiselt leidis, et see kõmunurk on nõme. "Ma ei imestaks, kui see juhtum seal juba kirjas on ja rahvas pikisilmi ootab, et sind näha," ütles Jessica. "Järgmisel aastal pidavat ju kordamine rohkem olema, ma loodan, et mul sinu õpetatud kraam siis ikka selgeon," lootis Jessie. Sayeri seletused olid palju loogilisemad ja täpsemad kui õpetaja omad või oli see pigem tingitud sellest, et ühte ta tahtis kuulata, aga teisest oli ükskõik?

"Loe, aga ära võta kõike kohe tõepähe ainult," sõnas Sayer. See saaks kohe nende suhtele saatuslikuks, sest seal leidus siiski päris palju asju, mis oli küll tõesti sündinud juhtumi peale ehitatud, aga sisult täiesti vale. Seega on päris raske hiljem selgeks teha, et see nii ei olnud. "See kõlab nagu ma oleks mõni Hollywoodi kuulsus," turtsatas Rufus ning hakkas naerma. Ega palju vist puudu ei jää. Iga sammu muudkui jälgitakse ja kunagi ei tea, kuidas sinu sõnu väänatakse. "Ma loodan ka. See tuleks sulle kasuks," muigas Say.

"Ei võta," lubas Jes, olles üsna kindel, et ta ikkagi ei hakka seda lugema. Milleks? Seni kuni ta sellele küsimusele vastust ei saa, seni ta seda lugema ei hakka. "Väikelinnarõõmud," muigas Jes. Mis siis veel oleks, kui nad külas elaks? Üldse olla ei saaks. "Njah, ilmselt küll," nõustus tüdruk,"aga su põhivaravihikut tahan ma endale." See oli vähe arusaadavam ja sisukam ning kui seal ka mõni kritseldus oli, siis need olid igal juhul ilusamad kui Jessie omad.

"Võid selle saada, kui tahad," sõnas Sayer. Mis ta ikka sellega teeb ja kui see aitab Jessical ainest paremini aru saada, siis palun väga. Poiss ei ole niii kade, et seda endale hoida. "Rääkides väikelinna rõõmudest. Kas sa tahad kunagi Tree Hillist ära ka kolida?" tundis Rufus huvi. Lihtsalt niisama tekkis selline küsimus ja miks seda siis enesele hoida.

Jessica oleks praegu õlgu kehitanud, kui ta Sayeri kaisus poleks. "Ma ei tea, ma pole sellele mõelnud," lausus Jessie,"aga ma tean, et kui ma kunagi päris oma kodu saan, siis sinna ma tahan jääda. Ma olen nii palju kolinud juba, niiet ma ei teagi enam, kus mu kodu on." Sünnikohta ta vaevu mäletab ja vahel ei suuda ta meenutada ka õiget järjekorda, kust kuhu ta kolinud on. "Aga sina?" küsis Jes Sayerilt.

Sayer noogutas ja sai aru, mida tüdruk selle kodutunde all silmas peab. "Ma tahaks kindlasti palju reisida, aga kodu peab ennem kindlasti paigas olema, kuhu alati jälle hea tagasi on tulla. Jääksin hea meelega Tree Hilli, aga arhitekti haridusega ei ole siin vist suurt midagi teha, aga eks näeb. Ega ma isegi sellele eriti mõelnud ei ole. Kuigi Westside on mulle küll kodu eest," rääkis Sayer. Mõnus oli niimoodi kellegiga tulevikust rääkida. Samas ei tea me kunagi, mis see toob.

"Ma tahaks kõik need kohad uuesti läbi käia, kus ma käisin siis, kui ma veel väike olin," rääkis Jessie. Teda huvitas, kas ta veel mäletab neid. Tüdruk on palju reisinud, aga väiksemana ei osanud ta seda hinnata. "Huvitav, kas mul oleks siin vähe kodusem tunne, kui ma oleks algusest peale rahvaga suhelnud ja väljas käinud ja muud sellist," mõtiskles Jes. Kui ta poleks end kogu aeg oma toas peitnud või oma fotoka taga elanud ja ainult õega suhelnud, kas ta oleks siis varem Sayeriga lähemalt tutvunud? Kooli peal ei pööra ta siiamaani rahvale erilist tähelepanud. Vaatab ainult, et kellelegi otsa ei jookseks.

"Kindlasti annavad sõbrad meile koduse tunde, aga sellise juhul, kui sa oleksid rohkem väljas käinud, ei oleks sa ka see Jessica, kes sa praegu oled. Meie sõbrad paratamatult muudavad meid nagu ka meie neid, kas siis paremuse või halvemuse poole. Aga väljas käimine tuleb üldiselt alati kasuks. Ja sõpru läheb elus vaja," mõtiskles Sayer tüdrukuga kaasa. Tema oli vastupidiselt Jessicale pidevalt väljas. Nooremana läks ta hommikul välja ja koju jõudis alles hilje õhtul. Kui sul on sõbrad, siis on sul alati ka midagi, mida teha või kui igav on, siis keda tüüdata.

"Kahe otsaga asi siis," leidis Jessie. Oleks ta varem väljaskäija olnud, poleks ta hetkel selline, nagu ta on praegu, kuigi sel juhul oleks tal Tree Hill tema jaoks mitte elukoht, vaid kodu. "Aga kuidas on võimalik nimetada inimest, kes meid halvemuse poole muudab, sõbraks?" küsis Jessica. Mis sõbrad need sellised on?

Sayer noogutas tüdruku üldistuse peale. "Noo, sõber on ta ju ikka. Lihtsalt ilmselt mitte üks parematest," pakkus noormees turtsatades. Kehitanud õlgu, viis ta enda pilgu tüdrukule. Ega tema ka kõike ei tea, aga see oli tema arvamus.

Sõpradest on neil igal juhul erinev arusaam. Kui Jessica seletamisel nii kehv ei oleks, siis oleks tal kindlasti üks hea definitsioon selle kohta, kes tema meelest on sõber ja kes mitte. Iga tuttav, kellega ta hästi läbi saab, ei ole tema jaoks sõber. Ilmselt seetõttu ta ka väidab, et tal sõpru pole. "Nojah," otsustas Jes selle teema lõppenuks lugeda. Vaikides silmitses tüdruk Sayerit.

Sayer viis enda hallikasrohelised silmad aknale ning tõmbas laisalt käega läbi juuste. "Kas sa avaldad mulle ka, miks sa mind niimoodi vaatad?" pööras noormees enda pea tüdruku poole tagasi. Ta ei ütleks, et ta hetkel just väga vaatamisväärne oleks. Pikem tekitab see õudust.

"Mismoodi?" küsis Jessica, pilk selline, nagu poleks ta Say küsimusest aru saanud. "Ma vaatan sind täpselt samamoodi nagu alati," ütles Jes. Tüdruk mingit erinevust ei tajunud. Võib-olla ta tõesti silmitses kutti kuidagi pingsalt? Sassilöödud või mitte, Jessie jaoks on Sayer alati vaatamisväärne. Õudust ka ei tekitanud, ainult viha iseenda vastu.