Kohtumistund

Tegelikult ei saanud väita, et Jessicale see ei meeldinud. See oli täitsa tore - muigama ju paneb - aga Jessie ei salli sellist norimist, mis konkreetselt mõnitav on. "Sa oledki VIP mulle," lausus Jessica. Very Important Person...jap, Sayer on VIP Jessica jaoks. "Mina?" küsis Jessica üllatunult. Kanadas pole muidugi ammu käinud, mälestus vanavanematest, kes seal elavad, on ka üsna ähmane. Alles nüüd taipas Jessie, kui külmalt ta oma vanavanematesse suhtunud on.

"Kui liigutav," sõnas Sayer muiates, imetledes mõnda aega Jessicat. Vaatamata sellele, et ta haige oli, nägi ta endiselt sama armas välja. "Sina jah. Sa oskad seal võibolla liikuda ka kuskile. Mõtle kui ma lähen Kanadasse ja siis eksin seal ära ja ei tulegi enam kunagi tagasi," seletas Say, "pealegi ma arvan, et see oleks meile hea," tunnistas noormees. Eemal teistest, ainult nemad kahekesi, puuduvad igasugused segavad tegurid.

"Ma kolisin sealt kümme aastat tagasi ära," lausus Jessie, kaheldes, et ta seal kuigi palju liikuda mäletab. Ta kolas pidevalt mööda kodukohta ringi, aga ega ta oma kodu ja kooli juurest väga kaugemale ei läinud. Vanavanemate kodu juurest oskab ta hokiväljakule ka minna ja kui nüüd täitsa meenutama hakata, siis midagi ikka koidab ka. Ähmaselt, aga asi seegi. "Aga mina ei taha hotellis ööbida," lausus Jessica kindlameelselt. Ainus, mis Jessicale ei meeldinud, olid hotellid. Kunagi ei tea, kes satub kõrvaltuppa ja tubade kujundus nii mööbli kui värvi poolest sarnaneb päris tihti hullumajale.

"Kas need väited tähendavad seda, et sa ei taha minuga tulla?" küsis Sayer, kergitades enda kulme. "Või tähendab see seda, et me peame hotelli asemel kellegi juurde öömajale minema?" pakkus noormees veel ühe variandi. Temal oli ükskõik, kus ta ööbib. Põhiline oli see, et ta sai Kanadasse minna ja see juba oli midagi. Boonuseks oli veel see, et ta sai sinna minna koos Jessicaga.

"Mu isa korter on tühi," kehitas Jessie õlgu, andes teada, et ta tahab küll Sayeriga reisile minna. Loodetavasti see ikka on tühi, James otsis mingi aeg sinna üürilist. Pisike korter on, isa elas mõnda aega seal üksinda, polnud talle rohkem vaja. Maha müüa ta seda ei raatsinud, sest remont on tal seal kõik oma käega tehtud. "Ma tulen sinuga kaasa, aga seni kuni sina hokit vaatad, külastan mina vanavanemaid," lausus Jessica. Tütarlaps ise polnud hokist just kuigi vaimustunud.

"Ja sa oled kindel, et ta on nõus seda meile kasutada andma?" küsis Sayer umbusklikult. Mees isegi ei teadnud ju teda, miks ta peaks neile selle korteri kasutada anda. Samas enda väikese tüdruku jaoks teeks vist iga isa kõike. "Nõus, aga pärast mängu võin ma sind ikka hoki jutuga tüüdata onju?" muigas Say. Noh, tal oli harjumus pärast mängu ikka toimunut kommenteerida ka.

"Vabalt lubab," oli Jessica kindel. Kui mainida, et Say on Jasoni sõber ja Tommie ise ka paar head sõna sekka ütleb, siis pole kahtlustki, et Jamesil midagi selle vastu on, et Jessica seal Jamesiga on. "Võid küll, aga ma ei saa lubada, et ma su jutu sisule siis tähelepanu pööran," muigas Jessica. Aga Sayer võib rääkida küll, Jessie kuulab hea meelega noormehe mahedat, kergelt kärisevat häält.

"Kui sa nii ütled," kehitas Sayer enda õlgu. Mis tal ikka tasuta öömaja vastu saab olla. Pealegi oleks seal kindlasti mugavam kui hotellis. "Kui kena sinust, et sa ausalt tunnistad, et sa mind ilmselt ei kuula," muigas Say. Eks ta siis räägib iseendaga, pole hullu. Või siis ei anna ta lihtsalt Jessicale võimalust ja käseb tal endaga hokit vaatama tulla. Ei saa ju ikkagi piletit raisku lasta.

Mugavam on seal kindlasti, seda kõige iroonilisemas mõttes. Jessie pole väga kursis sellega, mis võmalused seal magamiseks on. James elas seal siiski üksi, väga kaheldav, et tal seal mitu voodit on. Võib-olla on seal ainult lahtikäiv diivan nagu Jessical enda toas. See korter on seal ühetoaline. Ilmselt on see viimane fakt põhjuseks, miks üürnikku raske saada on. "Ma parem ütlen koha ära jaa, pole vaja, et sa hiljem pettuks," naeratas Jessica. Kui Sayer Jessie mängu vaatama veab, siis võtab Jessica Say oma vanavanemate juurde kaasa. Huvitav, kaua nad Jasonit näinud pole? Äkki peavad Sayerit Jasoniks?

"Kui hoolitsev sinust," lausus Sayer irooniliselt, "aga tegelikult ka, sa ei taha siis tõesti minuga koos mängu vaatama tulla? Usu mind, see oleks kindlasti lõbus," meelitas poiss Jessicat endada ühinema, "pealegi, mis ma teise piletiga teen?" küsis Say nagu ei oleks tõesti võimalus, seda kellelegi teisele anda või müüa.

"Mul on siiamaani väga igav olnud seda vaatamas käia," rääkis Jessica. Jason mängis ise hokit kunagi ja vedas Jessiet mänge vaatama. Jessie oli siis nii noor ja ta ei saanud mängust arugi. Ilmselt ei saa ta seda tegelikult ka praegu. Võib-olla talle meeldiks seda vaadata, kui ta täpselt teaks, mis reeglite järgi mängijad hokikeppe veihvad. On maahokil ja jäähokil vahe ka? Peale selle muidugi, et jäähokil on litter ja maahokil pall.

"Noo, eks ma siis teen selle sulle huvitavamaks," sõnas Sayer, "tule lihtsalt minu pärast," käis noormees Jessicale ikka peale. Kahekesi on ju palju lahedam, isegi kui see teine pool mängust midagi ei mõhka. "Pealegi see mäng kestaks ilmselt maksimum koos selle avamise ja värgiga kuskil kaks tundi. See ei võta sul ju tükki küljest," arvas Say.

"Okeiokeiokei," vuristas Jessica alla andes,"olgu, ma tulen seda sinuga vaatama, aga sa pead reisi kuupäeva paika panema, sest ma olen kindel, et õpetajad väga pole nõus sellega, kui me lambist ütleme, et me nüüd natuke aega kooli ei ilmu." Ohjah, ilge jamamine hakkab pihta, küsi igal õpetajalt allkiri, et nad lubavad minna ja kui kasvõi üks õpetaja allkirja ei anna, jääb kõik katki.

"Yesss," sõnas Sayer rahulolevalt. "Veebruari algus äkki?" pakkus noormees kui oli mõnda aega peas kuupäevi läbi vaadanud. "Ma ei usu, et neil väga midagi selle vastu oleks. Ma vähemalt loodan, sest ma tõesti ei viitsi nendega vaielda," muigas Say. Kunstiõpetaja ja kirjandusõpetajaga temal igastahes probleeme ei peaks tekkima. Oiiijahhhh.....korvpall. Damn, kuidas ta jätab lihtsalt paari trenni või isegi mängu minemata? Eks peavad siis ilma Sayerita hakkama saama.

Ja Cheerleaderid peavad Jessicata hakkama saama. Küll nad saavad. "Veebruari algus..umm..jap, mul ei tohiks midagi ees olla küll, aga allkirjade korjamisega läheb kiireks," lausus Jessie. Loodetavasti õpsid ei hakka blokkima. Jessica enda asi siiski, kas ta jõuab õppimisega järgi või ei. "Töölt pead sa ka vabaks küsima," märkis Jessie.