|
Post by Deleted on Jan 24, 2012 21:44:49 GMT 2
Sayer mängis lihtsalt kitarri edasi, kuid neidist vaadates ta lihtsalt pidi turtsatama ja naerma hakkama. Ta nägi enda segaduses ilmel lihtsalt liiga armas välja. Kitarrimäng vaikis ning poiss vaatas Jessicale otsa. "Sa tõesti ei tea seda laulu?" küsis ta imestunult. Noo jah, võibolla tõesti. "Vaata järgi Journey - Don't stop believing," muigas noormees.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 24, 2012 21:48:56 GMT 2
Jessica viskas Sayerit padjaga, kui too tema üle naerma hakkas. Küsimuse peale raputas ta pead. No ta tõesti esimest korda kuulis seda laulu praegu. Jessie venitas end diivan-voodi pealt püsti, et riiul-laualt läpakas võtta. Ta lülitas selle sisse ning jäi ootama, kuni see rüperaal on valmis koostööd tegema.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 24, 2012 21:58:00 GMT 2
Sayer lükkas vaba käega padja endast eemale, näol endiselt ülimalt lõbus naeratus, mis oli otse Jessicale suunatud. "No tüdruk, sa siis Gleed ei vaatagi nagu peaaegu iga teine teismeline koolis? Nad tegid sellest ju mingi uue versiooni," sõnas Say, hakates uuesti kitarril midagi mängima. Seekord suutis ta meelde tuletada mingi osa 3 Doors Down laulust Pages.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 24, 2012 22:04:32 GMT 2
"Paari esimest osa vaatasin, siis viskas üle. Ei olnud minu teetass," lausus Jessie. Ta ei teagi täpselt, miks see talle ei istu, aga nii see on. "Üleüldse mingid noortesarjad peale ei lähe, liiga ninnunännud vist minu jaoks," rääkis Jes, kirjutades samal ajal parooli. Jube kaua aega võtab see arvuti "töökorda" seadmine.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 24, 2012 22:09:34 GMT 2
"Sa tahad siis ikka draamat ja õudukat ja actionit? Või oled sa mingi drama queen?" muigas Sayer tõstes pilgu pilli keeltelt neiule, kes parasjagu arvutiklaviatuuril midagi kirjutas. Unustades enda pilgu neiule, jäi ta teda lihtsalt vaatama, unustades pilli mängu sootuks. End tagasi reaalsusesse raputanud, jätkas Say enda endise tegevusega.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 24, 2012 22:17:23 GMT 2
"Kõik oleneb tujust tegelikult," lausus Jessica,"vahel just vaataks midagi läilat, teinekord jälle midagi sügavamõttelist." Tegelikult olenes ju absoluutselt kõik tujust. Kui on vastav tuju, siis on kõik okei. Nagu hetkel - Jessiel ei olnud tuju haige olla. See ei viinud küll haigust ja halba enesetunnet ära, aga ta ei lasknud end sellest häirida. Teadvustas endale, et on haige, aga mingit ranget paranemisrežiimi endale ei seadnud. Ta tahtis Sayga aega veeta ja enda tervis oli teisejärguline. Rumal tütarlaps. Arvuti oli lõpuks nõus koostööd tegema. Oota, mida ta nüüd tegema pidi? Ahjaa, laul. Jessica avas netibrauseri ja toksis aadressiribale ühe tähe ning vajutas noole alla ning tema ees oligi youtube'i avaleht või nimetatakse seda pealeheks? "Mis selle laulu nimi oli?" küsis Jessie üle, mäletades ainult üht sõna ja selle vormgi oli natuke hägune.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 24, 2012 22:26:42 GMT 2
"Teil tüdrukutel käib vist kõik tujude järgi," turtsatas Sayer pead raputades. Meestel käis vist asi enamasti lihtsalt kahte viisi, kas viitsisid või ei viitsinud ja muud küsimust seal ei olegi. "Journey - Don't stop believing," vastas noormees tüdruku küsimusele. Tegu oli üsna vana lauluga.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 24, 2012 22:30:43 GMT 2
"Üldiselt," arvas Jessie. Vahel on tuju, aga ei viitsi. Vahel nagu viitsiks, aga pole tuju. Ühesõnaga, selline keeruline värk, millest kutid ei peagi aru saama, sest kui neile seletada, siis nad nagunii ei mõistaks. "Selge pilt," lausus Jes ja otsis laulu üles ning pani selle mängima. Suht uina-muina, aga täitsa kuulatav. Laulda talle seda ilmselt ei meeldiks. "Et siis siuke lugu," sõnas Jessica ja klõpsas netibrauseri ristist kinni.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 24, 2012 22:36:09 GMT 2
"Jah, selline lugu," kordas Sayer tüdruku sõnu, lõpetades kitarri keelte näppimise ning asetades pilli eemale. "Ja kuidas su enesetunne on? Tead, ma peaksin varsti liikuma ka hakkama," tunnistas noormees. Kuigi talle tundus, et on hetkel täpselt seal, kus olema peab, aga bossile vist väga selline põhjendus ei loe, kui sa talle sellise vabanduse tood.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 29, 2012 18:37:25 GMT 2
Jessica pani läpaka kaane kinni ja asetas rüperaali riiul-lauale. Tagasi diivanile istunud, vaatas ta suhteliselt kurvalt noormehele otsa. "Pead tööle minema?" küsis Jessie, kes polnud üldse vaimustunud sellest, et Sayer ära läheb. Samas, võib-olla ongi parem, pärast nakatub või midagi. Külmetus on nakkav? Nohu ja köha on nakkavad, aga palavik? Ei mäleta. Nohu ja köha Jessiel õnneks polnud, nii palju tal siiski joppas. Aga köha vastu vahetaks palaviku välja küll, see rõve enesetunne pole üldse lõbus.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 29, 2012 18:51:20 GMT 2
"Mhm ja sina pead puhkama," sõnas Sayer, pannes käe ümber tüdruku ning tõmmates teda endale lähemale, et tema tulitavale otsmikule üks õrn suudlus anda. "Ma võin sind ju homme vaatama tulla," pakkus Say soojal naeratusel, mis oli suunatud Jessicale. Ta tahtis sama vähe siit ära minna kui tüdruk, aga väljaspool seda tuba oli siiski maailm, mis ei jää lihtsalt niisama seisma.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 29, 2012 18:56:52 GMT 2
Mis päev üldse oli? Jessica ei suutnudki seda meenutada. Tavaline värk, et kui koolis pole ammu käinud, siis on kõik päevad sassis - pole mingit kindlat põhjust, miks peaks päevi jälgima. Aga vot vaheaeg oli läbi ja tegelikult oleks tore, kui ta siiski teaks, mis päevaga tegu on. Aga hetkel see teda ei huvitanud - isegi kui järgmine päev oleks koolipäev, siis kohale ta ei ilmuks. Ka siis mitte, kui hommikul palavik läinud on. "Mis päev homme on?" uuris Jessica siiski. Palun ole näiteks pühapäev - Jessie ei tahtnud tegelikult üldse puududa. Kodus ta nagunii õppida ei viitsi, aga juba kohal käimisest jääb üht-teist külge.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 29, 2012 19:42:53 GMT 2
Sayer hakkas tüdruku küsimuse peale naerma, "tundub, et see haigus on su peale ikka päris korralikult mõjunud," turtsatas ta lõbusalt, "aga homme on pühapäev," sõnas noormees kindlalt. Vahaegadel juhtusid tõesti päevad segamini minema, aga kuna Say pidi täpselt teadma, kuna ta tööl peab olema, siis viimasel ajal tal enam päevad segamini ei läinud. "Ja mis see pühapäev sulle annab? Kas nendel päevadel on külastamine keelatud?" uuris Sayer muiates.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 29, 2012 19:48:38 GMT 2
Jessica kallutas pea viltu ning muigas:"Ja ta jälle naerab minu üle." Okei, pühapäev, VÄGA MEELDIV. "Sinule pole," naeratas Jessie. Jessica oli üks neist, kellel oli alati hea meel, kui keegi tal külas käis või külla kutsus. Ta on lihtsalt nii tihti üksinda, aga seltskond talle meeldib. Enamikel nädalvahetustel pole Alenat ka kodus, nagu näiteks praegu. "Kuuuuuule," meenus Jessicale äkitselt midagi,"millal sa Kanadasse lendad?" Selle kuupäeva paika panemiseks pole ka väga palju aega antud. Seda enam, et hoki maailmameistri võistlused juba käivad.
|
|
|
Post by Deleted on Jan 29, 2012 19:58:33 GMT 2
"Vabandust, ma üritan seda vähem teha, aga vahepeal see lihtsalt ununeb," sõnas Sayer süüdlasliku muige saatel. Raske on muuta midagi, mida sa oled terve elu teinud. See oli lihtsalt osa noormehe iseloomust, aga ta oli valmis seda muutma, kui see Jessicale ei meeldi. "Tore, et ma mingis VIP nimekirjas olen," sõnas ta ennem kui sõna sabast kinni sai. Aga see ei läinud ju norimise alla, ega ju? "Ma ei tea. Sa tuled minuga ikka kaasa ka, onju?" küsis Say täiesti sujuvalt nagu oleks see täiesti loomulik, et Jessie temaga kaasa peaks tulema. Ümbrikus oli ju siiski kaks piletit.
|
|