i think I'm lost?

Kuuldes pakkumist, viis Amaria pilgu enda klaasile, torutades mõtlikult huuli, kui nägi, et see on niikuinii kohe-kohe otsas. "No eks sa siis telli," sõnas ta, kinnitades endale, et järgmise klaasi joob ta palju-palju aeglasemalt. Ta tegi enda praegusele joogile otsa peale ja asetas tühja klaasi lauale. Niisiis. Tegu. Ta vaatas baaris pisut ringi, et tema jaoks midagi välja mõelda. Pagan, et seal inimesi nii vähe oli. Päris hea oleks olnud kõik ükshaaval läbi käima hakata. Siiski mõningaid seal oli ja juba hakkaski tüdrukule järgmine ohver silma. "Seda naist näed seal?" küsis ta vaikselt, kummardudes mehele pisut lähemale ja viibates peaga ühe naisterahva suunas. Tegu oli ühe umbes neljakümnendates üpriski räsitud väljanägemisega isikuga, kes üksinda istus ja ilmselt igavust tundes midagi enda joogist jõi. "Mine proovi talt number saada."

Tyler viis pilgu naisele, kellele Amaria osutas ning muigas. "Liiga lihtne," arvas mees enesekindlalt. Ta tellis neiule uue joogi ja võtnud enda õllest järgmise lonksu, ajas mees end püsti ning kõndis oma uue ohvri juurde. Ta istus naise kõrvale ning rääkis temaga natuke. Jutt Amaria kõrvu kindlasti ei ulatunud. Nad naersid millegi üle ja rääkisid veel natuke ning õige pea tõmbas Tyler välja oma telefoni ning naine kirjutas sinna oma numbri. Ty naeratas ning tõusis ja tuli Amaria juurde tagasi. Ta näitas telefonis olevat numbrt ja nime blondile tütarlapsele. "Rahul?" muigas kutt. "Nii, tõde või tegu?" küsis Ty kui oli taaskord istet võtnud ja oma telefoni ära pannud.

Amaria kergitas kulme, kui mehe kommentaari selle kohta kuulis. Oli ta ikka kindel? Sest tema arvates nägi naine küll välja, nagu ei laseks ta mitte kedagi endale ligi. Eriti veel meessoost isikuid. Seetõttu oli ta üpriski üllatunult, kui nägi, kuidas kutil naisega suhtlemine kuidagi eriti libedalt läks. Ta oleks väga tahtnud kuulda, millest nad rääkisid, kuid kahjuks oli vahemaa tõepoolest liiga pikk. Niisiis piirdus ta lihtsalt vaatamisega, võttes samaaegselt enda joogist lonksu. Nähes aga, kuidas mees oma telefoni välja võttis, sai Maria aru, et number on käes. Pagan. Ta oli päriselt ka arvanud, et ta ei saa sellega hakkama. Kuidas see nii lihtsalt siis läks? Tema küll ühele suvakale kutile lihtsalt niisama oma numbrit ei kannaks, kui see tuleks ja küsiks. Olgu ta nii hea väljanägemisega ja sarmikas kui tahes. Kuigi oli ilmselge, et too oli oma ülesandega hakkama saanud, vaatas neidis ikka mehe telefonis olevat numbrit ja seal juures asetsevat nime. "Ehtne näide sellest, kui usaldavad inimesed võivad olla. Mina ei oleks sulle küll oma numbrit andnud," mainis ta, asetades enda joogi lauale. "Tegu," sõnas ta.

"Kas see tähendab, et ma ei saagi su numbrit?" küsis Tyler kerget nukrust teeseldes. Tegelikult polnud see numbri saamine sellelt naiselt üldse mingi probleem. Tyler läks sinna lihtsalt kohe jutuga, et ta püüab ühele neiule muljet avaldada ja kui too naine natuke naeraks ja siis mingi hetk suvalise numbri talle telefoni trükiks, võib ta täna kõik joogid Tyleri nimele kanda. Ja seda kasutas naine loomulikult ära, sest juba järgmine jook, mille ta tellis oli tunduvalt uhkem, kui eelmine. Ehk siis saadud number polnud üleüldsegi õige number, aga kes ütles, et sohki teha ei või? "Hakkad julgeks muutuma," arvas Tyler kavalalt. "Tee minuga kaks tequila shoti," sõnas mees lõbusalt ning vaatas oma pruunide silmadega neiu sinistesse.

Amaria vaatas hetkeks mehele otsa, mõeldes, kas too tõepoolest tahtis tema numbrit või tegi ta niisama nalja. Vahet vist väga ei ole, sest either way oleks vastus samasugune. "Täpselt seda see tähendabki," sõnas ta, kerge muie huulilt läbi käimas. Asi ei olnud üldse isiklik. Ta lihtsalt ei tahtnud anda kellelegi, keda ta teadis ainult paar tundi ja kelle.. Issand, ta ei teadnud isegi tema nime! Nii veider, kui see ka ei tundunud, mõistis Maria, et kuna see ei olnud teda siiamaani häirinud, siis vist vahet väga ei olegi. Samas ühel hetkel peaks ta ikka üle küsima. "Lihtsalt olen vahelduv," lükkas ta mehe väite ümber. Kuudles aga oma tegu, kahetses ta, et oli selle kasuks valinud. Aaaahh. Ta oli juba mängu alguses ju arvanud, et kui ta teo valib, siis hõlmab see raudselt mingisugust joomist. Ja tequila shotid? Ta oli neid varem teinud ja see ei lõppenud väga hästi. No siis oli neid lõppkokkuvõtteks natuke rohkem kui kaks ka olnud.. Äkki ta elab siiski need üle? "Sina vastutad tagajärgede eest," sõnas ta, andes sellega mõista, et bring out the shots if you dare.

"Vabalt. Ma võin väga vastutustundlik olla," muigas Tyler lõbustatult. Ta tellis neile kummalegi kaks shoti, millega toodi lauale ka sool ja sidrun. Tyler koputas soola oma käele ning andis soolatopsi nüüd neiule. "Valmis?" küsis Ty lõbusalt. Saanud nõusoleku tõmbas ta keelega üle soola, tühjendas kohe ühe klaasi ning pistis sektori sidrunit suhu. Vat nüüd oli asi juba palju funim. Tequila oli ikka üks tore jook!

Amaria ei olnud küll sellest eriti kindel, kuid mis seal ikka. Ta oli niigi juba oma nõusoleku - mitte küll päris otseselt, kuid siiski - shottide tegemiseks andnud. Kui ta soolatopsi enda kätte sai, raputas ta seda endalegi käele ning võttis seejärel tekiiplapitsi endale lähemale, viies pilgu mehele. Ta noogutas küsimusele ning kui nägi kutti alustamas, tegi ta seda isegi - tõmbas keelega üle soola, jõi oma tequila ära ning pistis koheselt peale seda ühe sidruniviilu suhu, kõike seda saatmas hapu nägu. Võehhh. Talle ikka ei meeldinud see. Saanud sidruni mahlast tühjaks, pani ta selle käest ning pööras pilgu mehele. "Ütle mulle palun, miks ma sinuga nõustusingi seda mängu mängima?" küsis ta, viies korra pilgu teisele klaasile. Damn. See oli ka veel ju.

Tyleri nägu oli ka veidi hapu, aga ikka lõbus. Küll teda oli raske oma lõbusust kaotama panna või mis. Aga miks ta ei peakski lõbus olema, kui kena neiu seltsis aega veeta saab? "Sa nõustusid, sest ma olen vastupandamatult hea seltskond, aga liialt napi jutuga, et ilma mõne mängu mängimiseta sa mu käest vastuseid kätte saaks," vastas Tyler lõbusalt. Täiesti õige ja tark jutt ju, aga ta suutis selle kõlama panna, nagu oleks tegu ühe suure naljaga. "Teine ka," muigas Tyler ning raputas endale uuesti soola käele ja kui neidis oli valmis, tõstis ta korra oma pitsi ning pärast soola lakkumist kallas alkoholi endal kõrist alla ja võttis teise sidruniviilu. Mõnus hapu! Tyler pani sidrunikoore taldrikule tagasi ning limpsas kergelt oma huuli, võttes siis paar pähklit. "Vat see oli nüüd lõbus," arvas Ty. "Ja vastus sinu veel küsimata küsimusele on tõde," sõnas kutt. Annab siis tüdrukule võimaluse veel miskit küsida.

"Mille kõigega ma ka nõus ei oleks, et teiste inimeste eraelus surkida," pomises Amaria selle peale rohkem nagu iseendale. Mis aga puutus "vastupandamatult hea seltskonnasse", siis see oli endiselt küsimärgi all, sest tal ei olnud hetkel millegi muuga võrrelda. Ta ohkas teise manimise peale ning tiris klaasi endale lähemale, et sellega ka siis ühele poole saada. Ta sättis ka endale soola paika ning tegi mehega samaaegselt sama protsessi ära, mis ennegi. Sidrun suus, tundis ta, kuidas äsja ära joodud joogi kuum sisu kurgust alla voolas. Ta asetas sidrunikoore taldrikule ning raputas end kergelt. Huh. Süda pisut puperdas sees, kuid hetkel tundus, et kõik on veel täitsa korras. Lihstalt selline tunne, nagu tahaks ringi joosta. "Tõde," kordas ta, mõeldes, mis küsimus tal viimati keele peal oligi. "Ahjaa! Kui vana sa ise oled?" küsis ta seejärel, viies pilgu mehele.

Tüdruku jälgimine oli vaata, et sama lõbus kui selle mängu mängimine. "Vanem kui sina," vastas Tyler lõbusalt ning rüüpas enda õlut. Hetkeks võis isegi jääda mulje, et see jääbki Ty vastuseks. "Kakskümmend seitse," vastas mees siis viimas. Nüüd jõudis ka talle kohale, et teineteise vanuseid nad teadsid, aga nimesid mitte. Täitsa naljakas. Aga iseenesest polnu see nagu oluline ka. Hetkel vähemalt mitte. Küll neid nimesid jõuab ka uurida veel. Õhtu oli alles noor. Või midagi. "Tõde või tegu?" küsis Tyler siis ning toetas oma käe baariletile, silmitsedes neidu ikka huvitunult. Palju alkoholi üks piiga talub üldse?

No seda oli Amaria jah arvanud, et mees on vanem kui tema, aga sellest vastusest talle kindlasti ei piisanud. Ta ootas, kuni numbri ka kätte saab ning kui ta lõpuks juba suu avas, et "vana siis?" küsida, sai ta juba oma oodatud vastuse kätte. Ta suu läks koheselt kinni ning mõttes kordas ta selle numbri üle. Kakskümmend seitse. "Päriselt või?" küsis ta üle, kuigi aimas, et see oli ilmselt mõttetu küsimus. Muidugi päriselt. Miks peaks ta valetama? Aga, aga.. No ta oli arvanud, et mees on üle kahekümne, aga ta ei arvanud, et nii palju üle kahekümne. Täitsa kolmekümnele lähenev ju. Temast kaheksa aastat vanem. Nii veider. Jõudnud lõpuks selle vanuse mõttes ära seedida, jõudis talle kohale ka enda vastus anda. "Tõde," sõnas ta. Et ta jumala eest enam midagi kanget jooma ei peaks. Tal oli juba praegu imelik tunne.

Tyler naeris kergelt. "Päriselt-päriselt," kinnitas ta. Päris hirmutav, kui vana või mis. Tegelikult ei tundnud ta üldse end nii vanana. Ja inimene oli täpselt nii vana, kui vanalt ta end tundis. Või mis? Vähemalt nii uskus Ty. Tema ei leidnud, et see vanus nii väga suur probleem peaks olema. Saanud aga vastuse oma küsimusele, mõtles Tyler mõne hetke. Peagi turtsatas ta kergelt naerma. "Mis su nimi on?" oli Tyleri küsimuseks. Vägagi hea küsimus või mis.

Kui mees naerma hakkas, oli Amaria esimene mõte see, et kohe-kohe tuleb mingisugune eriti veider küsimus, kuid nagu eelmine kordki, eksis ta ka seekord. Kuid seekord ei suutnud ta naerma mitte hakata. Kas ta mitte ei olnud just alles mõelnud selle peale, et nad ei teagi üksteise nime? "Ma olen Amaria, meeldiv tutvuda," sõnas ta muiates, lootes, et mees ütleb ka kohe enda nime vastu, sest see oleks jama olnud, kui ta nüüd teise poole "tõde" ootama oleks pidanud, et seda siis küsida. "Tõde või tegu?"

Tyler naeris ikka kergelt. Jahmn, päris tore tutvus neil seal. "Tyler," sõnas mees viisakalt vastu, et tüdruk ei peaks ootama ja üht tõe küsimust sellele raiskama, et mehe nime kõigest teada saada. Mis sellest, et Tyler tüdruku nime just sedasi teada oli saanud. Amaria oli jällegi üsna mitte harilik nimi. Ehk jääb meelde ka siis. "Tegu," vastas Tyler nüüd. Sest ta oli jube vahelduv neil seal ju.

Jess, saigi kohe mehe nime sinna otsa. Tyler. Üsnagi tavaline ameerika mehe nimi. Loodetavasti jääb see talle meelde ka, kuigi ta seda loomulikult ei garanteerinud. Kuuldes Tyleri valikut, mõtles Amaria pisut aega, vaadates jälle baaris ringi. Mis muid tegevusi ikka anda kui neid, mis hõlmasid endas kas baari ennast või baaris istuvaid inimesi. Oh, kas karaoket ei saanud seal laulda või? "Uuri, kas siin on võimalusi karaoke laulmiseks," sõnas ta. Loodetavasti on. Siis on tal järgmise teo puhul tegu olemas.