i think I'm lost?

Tyler hingas sügavalt sisse, ikka lõbus muie huulil. Ei, karaoket ta küll laulda ei tahtnud. Siiski kutsus ta barmani nende juurde ja küsis talt karaoke kohta. Palun, et siin sellist võimalust polnud. Aga tuli välja, et oli. Shit! Aitab tegudest nüüd. "Tõde või tegu?" küsis Tyler nüüd ikka lõbusalt ja silmitses Amariat huviga. Ta lonksas vahepeal ka oma õlut. Õhtu kujunes aina huvitavamaks.

OT: Ma ei tea, kas seal on reaalselt karaoke võimalus, aga selle ühe teema jaoks on.

Amaria viis pilgu baarmanile, kui Tyler ta nende juurde kutsus, lootes, et vastus mehe küsimusele oleks jaatav. Ja oligi! Jehuuuuu! Neidise näole ilmus naeratus ning nüüd oli tal raudselt kindel, mis peaks Ty teoks saama, kui too peaks selle variandi kasuks otsustama. "Tõde," sõnas ta, otsustades seekord mitte enam niiväga vahelduv olla. Tegelikult ei olnud ta enam nii vaimustuses sellest mängust. Need shotid olid siiski juba vaikselt mõjuma hakanud, nii et ta oli täpselt selle vahe peal, et olla piisavalt kaine, et mitte igasugust tegu teha tahta ning piisavalt napsune, et olla pisut kartlik selle ees, mida ta suust välja ajada võib.

Tyler kergitas lõbusalt kulme ja jõi oma õlleklaasi taaskord tühjaks. Tõde. Hmmn. "Räägi mulle üks enda räpane saladus, mida väga paljud ei tea," palus Tyler lõbusalt. Hea mäng üksteise tundma õppimiseks. Aga nüüd, kus oli oht, et Ty laulma pannakse, ei meeldinud mehele ka see mäng enam nii väga. Ta laulis lihtsalt väga mööda ja see oli midagi, millega ta endale piinlikust valmistada ei tahtnud. Üldse oli laulmine selline kahtlane asi. Tekitas Ty's mingit ebameeldivat tunnet. Muusika vastu polnud mehel midagi, ega laulude, kui need raadiost tulid. Aga kaasa laulmine oli üks selline kahtlust tekitav asi. Kui inimene just niivõrd vaadatav polnud, et see laulmise osa meelest läks.

Räpane saladus? Päriselt? "Kuid mul ei ole räpaseid saladusi," sõnas Amaria täiesti siiralt. Ta oli nii korralik tüdruk, et ta ei teinud kunagi midagi halba. Vahest küll tšillis Westside'is asuvates baarides koos võhivõõraste meestega, aga muidu ei miskit. "Kuule, ma ei viitsi enam seda mängida. Mängime hiljem edasi või midagi," sõnas ta, võttes enda siidri huulile ja juues sealt paar lonksu. Nüüd, kus tal need shotid ka sees olid, läks siider veel rohkem nagu limonaad kui enne. Ning see oli halb, sest tänu sellele oli purju jäämsie oht veel suurem. Ta pani klaasi lauale ning viis pilgu Tylerile. "Lähme laulame karaoket," tegi ta ettepaneku. Vot laulmine oli üks asi, mida ta ei kartnud. Okei, päris hiiglaslikele lavadele ta siiski veel üksipäini ronida ei julgenud, sest ta oli siiski ainult veidi üle aasta Glee's käinud ja see ei olnud tema esinemisjulgust n i i palju ka suurendanud, kuid sellises pooltühjas baaris, kus enamus inimesi oli niikuinii nii täis, et midagi mõista, võis vabalt ühe laulu teha. Aga igav oleks üksinda minna, nii et..!

"Polegi ühtegi räpast saladust?" sõnas Ty üllatunult. Kurb. "Okei," nõustus ta siiski mängu pooleli jätmise osas. Muidu oli huvitav mäng jaa, aga see laulmise värk oli kole kahtlane oht ja sellega Tyler nagu riskida ei tahtnud. Vaevalt sai ta omale uue õlle tellida, kui Amaria juba uue ettepaneku tegu. "Eee. Ei?" pakkus Tyler siiski muiet huulile manades. Mees viis pilgu madalale astmele, mis siis mingit lava moodi asja tähistass, kus karaoke jaoks vajalik stuff kõik olemas oli. Brrh! Sinna Ty küll ei kibelenud. Mis inimestel selle laulmisega oli üleüldsegi? Milleks seda vaja oli? Ta sai veel aru, kui inimesed oskasid laulda ja esinesidki suurtel lavadel ja teenisid raha selle jamaga, aga karaoke oli küll üks mõttetu ennast naerualuseks tegemise koht. Tyler sai oma õlle ja rüüpas sealt tubli sõõmu.

"Miks mitte?" küsis Amaria, oma pilku Tyleril hoides. Tema leidis küll, et see on suurepärane idee ja milleks üldse mõelda. Parem kohe püsti tõusta ja ennast sinna karaokemasina taha valmis sättida. Nad ei pidanud üldse publikule esinemagi, kedagi niikuinii ei huvitanud, kas muusika tuli lindilt või laivis. Mõte, et Tyler ei julgnud laulma tulla kõigest sellepärast, et ta viisi ei pidanud või midagi, ei oleks üldse aktsepteeritav olnudki! Ta hüppas oma pukilt maha ning viis korra pilgu sellele wannabe lavale, tõstes seejärel selle tagasi mehele. "Tuled või ei tule?" Mis iganes ta vastas siis, tema oli küll nõuks võtnud laulma minna. Peamiselt muidugi sellepärast, et see hoiab kogu olukorda stabiilsena.

Tyler kergitas kulme ning silmitses neidu kahtlevalt. "Sest see on tobe?" arvas mees. Igati tobe ettevõtmine. "Ei tule," raputas ta pead. "Ma pigem istun siin ja hoian meie jookidel silma peal," arvas Ty. Mitte, et seal baaris oleks kedagi, kes oleks sellise näoga, nagu teda nende joogid ja nende solkimine üldse huvitaks. Aga Ty lihtsalt üldse ei kippunud sinna lavale. Laulmine? Wõeh! Jäägu see neile, kes selle pealt teenida oskasid.

See oli nüüd vist küll esimest korda, kui ta kuulis, et keegi ütleks laulmise kohta tobe. Kuid eks igaühel on vist õigus oma arvamusele.. Amaria ei suutnud kerget muiet ära hoida, kui Tyler kindlameelselt tema pakkumisest ära ütles. "Nõrk," ütles ta selle peale muiates. No kammoon! Tema oli küll mehega shotid teinud ja tema siis ei suuda/julge end kuidagi laulma ajada? "Aga eks sa ise tead. Mina igatahes lähen," lausus ta, kehitades sellisel ise-tead-millest-ilma-jääd-viisil õlgu, pöörates ennast seejärel ümber ning sammudes karaoke masina juurde, mis tema õnneks juba sisse lülitatud oli. Ta küll kahtles, et keegi tegelikult ka seal laulmas käis, kuid juusiis hoidsid baari omanikud seda nii igaks-juhuks alati sisselülitatuna. Ta võttis lugudevalimi välja, hakates enda jaoks neid seal läbi sirvima, et midagi head leida. Midagi kiiret ta väga ei tahtnud, pärast äratab veel need baarismagajad ülesse. Samas see oleks päris hea turgutus. Jõudnud E-täheni, avastas ta Ed Sheerani, avastades, et tema lugudest oli päris korralik valik. Poleks seda arvanud. Ei olnudki ehk nii tuntud loodega kinni olev aparaat.Peaks hiljem uurima, kas ta mõned endale meelsaid olevaid indie- ja alternativebände ka leiab. Enne kui ta loo käima pani, vaatas ta hetkeks laval pisut ringi, leides endale seejärel ühe tooli, mille ta enda jaoks masina juurde lähemale tiris. Ta, vaadates baaris ringi. Kõik nägid nii laibad välja. "Tere õhtust baarisviibijad," sõnas ta mikrisse, endal kerge muie näol. Mõni liigutas pisut end, kuid üldjuhul ei olnud sellel erilist reageerindut. Oh neid laiskvorste. "Loodan, et teil on tore õhtu ja et seda teile veelgi meeldivamaks muuta, laulan ma teile ühe laulukese, nii et jehuu," sõnas ta, rohkem nagu iseendale, sest keegi nagunii ei kuulanud teda. Okei, aitab lolli mängimisest. Ta vajutas karaokemasinal laulule "The A-Team" ja varsti kostus ruum rahuliku muusikaga. White lips, pale face, breathing in snowflakes, burnt lungs, sour taste, light's gone, day's end..

Tyler jälgis neidu, kommenteerimata seda, et too teda nõrgaks pidas. No jah siis. Kutt muigas lõbusalt kui neiu seal mingit kõne pidama hakkas. Ta pööras end rohkem lava poole. Nooh, oleks lootnud mingit showd ja värki. Et kui juba, siis juba. Selleks et Ty sinna lavale saada, peaks mees ilmselt kordades rohkem jooma ja teab, mida veel tarbima, aga KUI ta seal oleks, korraldaks ta ikka midagi meeldejäävat. Amaria, aga laulis nii rahulikku lugu. Inimesed baaris seevastu tundusid väheke juba virguma. Need motikamehed muutusid vähe valjuhäälsemaks, kelle juurde Ty Amaria enne saatnud olid. Vaata, et hakkavad varsti midagi kaasa ka hõikama. Katsugu nad ainult. Tyler rüüpas oma õlut ning jälgis Amariat edasi. Ilus hääl oli neiul vähemalt.

And they say she's in the Class A Team, stuck in her daydream, been this way since 18..Miks ta peaks tegema show, kui tema ainuke eesmärk selles, mida ta tegi, oli laulmine. Ta ei läinud aparaadi taha, et tähelepanu saada. Ta läks aparaadi taha, et ta enda meelistegevust teha saaks. Ja veel peale selle muidugi see, et siis ei ole tal ohtu seal liiga palju juua, teha midagi lolli ja nii edasi.. Kuid need kõik ei puutunud hetkel asjasse. Ta tõstis sõnadelt pilgu - õnneks oli see lugu tal enam-vähem peas, kuid kindluse mõttes oli ikka hea lüürikat samuti jälgida -, et natuke ruumis ringi vaadata. Tema üllatuseks ei olnudki kogu see baar enam laip laiba järel, vaid mõni oli täitsa ülesse ka ärganud. Ometi oli ta valinud nii rahuliku loo.. Ta tabas hetkeks ka Tyleri pilgu, kes rahumeeli endiselt oma kohal oli ning õlu jõi, naeratades korra ning viies pilgu tagasi ekraanile. Seda jälgides oli hea kogu rahvas ära ka unustada ning keskenduda lihtsalt laulmise, nagu mitte midagi muud maailmas ei olekski olemas.. "Angels to fly, to fly, to fly. For angels to die..," lõpetas ta peale mõnda aega laulmist enda loo, tõstes lõpuks jälle pilgu ja naeratades korra, kui ta kusagilt poolt ka mingisuguseid plaksutamisi ja hõikeid kuulis. Üsna pea tuvastas ta aga ära, et need olid need samad motikamehed. Eksole! "Aitäh, aitäh, aitäh," sõnas ta kiirelt ning asetas mikrofoni käest ja tõustes ise püsti. Ta lahkus lavalt ning liikus tagasi Tyleri juurde, võttes esimese asjana oma siidri ja juues sealt hea hulk lonkse. Oeh. Nii palju siis joomise vähendamisest. Ta pani klaasi käest ning ajas ennast pukile istuma, viies pilgu mehele. "Noh, järgmine kord tuled siiski kaasa?" küsis ta, kerge muie huulil. Nüüd oli temal lõbus!

Tyler kuulas kogu loo ära, rahulikult naeratades. Korraks tekkis tal eelaimdus, et need motikamehed võivad midagi nõmedat teha, kuid ei. Mehed jäid rahulikuks ja ei üritanud midagi nõmedat. Õnneks. Mitte, et Ty neile kõigile kohta kätte näidata ei suudaks, kui peaks vajadust tekkima eks ole. Pärast neiu laulu lõppu jälgis Ty kuidas Amaria oma siidriklaasi tühjendas ja end taas istuma sättis. "Eih," raputas Ty muiates pead ning keeras end jälle korralikult istuma. "Pole väga minu teema kuskil laval hüpelda," arvas Ty. Jah, ise alles mõni aeg tagasi väitis, et on tegude mees eks ole. Ei, aga laulmine talle endiselt ei istunud. "Sinul tuleb see väga hästi välja. Eriti üksi," arvas Tyler. Tüdrukul oli ilus hääl ju täitsa.

Mitte, et Amaria laval hüpelnud oleks.. Täiesti rahulikult istus ühe koha peal. Ta raputas muiates kergelt pead, libistades oma sõrmed ümber joogiklaasi, kuid tõstmata seda ülesse. Kui ei taha laulda, siis ei taha. Ega tema kedagi sundima ei hakka. Ta viis hetkeks pilgu baarile, vaadates seal natuke aega ringi, viies selle üsna pea aga tagasi Tylerile. "Niisiis - vahekokkuvõte. Siiamaani tean ma sinust täpselt nii palju, et sa oled üks üdini lõbusatujuline mees, kellele ei meeldi endast rääkida ning kellele ei meeldi laulmine," lausus ta, kallutades kergelt pead. Päris kena ülevaade ühe inimese kohta, keda ta tundis.. kui kaua nüüd? Ta võttis oma telefoni välja, vaadates sealt kella. Tund? Rohkem?

Tyler kuulas neidu ning noogutas. "Väga õigesti oled aru saanud kõigest," arvas Tyler. "Ja mina tean sinust, et sulle ei meeldi siidrist kangemat alustuseks juua, sulle meeldib inimestelt tõde kätte saada ja laulda ning sa tuled väga hästi toime nelja habemes motikamehega," lausus Tyler kokkuvõtlikult ning lonksas taas enda õlut. Ka tema võttis oma telefoni, et kella vaadata. Natuke vähem kui kaks tundi veel, et buss läheks. "You know, kuna sa minust nüüd endiselt mitte midagi ei tea, aga mina sinust juba üht teist ja mul sust ikka päris hale on. Ma võin sulle taksoraha anda," arvas Ty lõbusalt. Kui Amaria tahab varem ära minna ja mitte bussiga. Taksoga oleks ilmselt mugavam ka, saaks kohe oma kodu ette.

Amaria kuulas Tyleri iseloomustust tema kohta, mõtles pisut, kuid noogutas seejärel aegamisi. "Nojah.. nende motikameestega mul lihtsalt vedas," arvas ta. Tavaolukorras ta nendega vestlema ei läheks, nii et tal ei olnud õrna aimugi, kas ta muus olukorras ka sellistega hakkama saaks. Üldjuhul, kui viisakalt juurde minna, sai ikka enda küsimustele vastust. Vahet pole väga, kelle juurde siis täpsemalt. Kuuldes järgmisi sõnu, ilmus neidise kulmude vahele kerge korts - nii mitmegi asja pärast, tegelikult. Esiteks, ta ei teadnud ju päris mitte midagi temast. Ta teadis ta nime, vanust, töökohta.. Nojah, kui ta just nende kohta ei valetanud, aga miks ta peaks? Polnud ju eriti asjad, mida varjata.. Teiseks, talle ei meeldinud see mõte, et mehel temast hale oli. Keegi ei käskinud tal temaga sinna baari tulla. Ta võis vabalt üksi ka passida! Ja kolmandaks.. "Sa tegid mulle kaks-," väike paus, "neli jooki välja ja nüüd tahad sa mulle takso ka tellida?" Mis sest, et mees mainis tegelikult taksoraha andmisest ehk põhimõtteliselt tähenanuks see vist seda, et ta annab raha ja kaob ära, kuid see ei olnud hetkel oluline. Neidis tundis, kuidas mingisugune sisemine feminist välja lüüa tahtis, samas kõlas kodu nii hästi.

Tyler naeris kergelt, kui Amaria väga kaitsvaks muutus. Kaitsvaks polnud vist päris õige sõna, aga Tyler ei hiilanud erilise sõnavaraga, et teada täpselt, kuidas seda olukorda nüüd kirjeldada. Igal juhul tundus, et neiu ei taha sellega kohe mitte kuidagi nõus olla, et Ty talle raha on nõus andma. "Noh," alustas Tyler. "Ma olen su üsna lõbusaks jootnud ja bussid on ühed kahtlased asjad kell viis hommikul, eriti ühele noorele kenale blondile tütarlapsele, kes on natuke švipsis ka lisaks kõigele. Ma olen lihtsalt murelik kodanik, kes tahab kindlalt veenduda, et neiu koju saab tervelt. Ma pakkusin sulle alguses võimalust, et viskan su ise ära, aga sulle see ei sobinud," rääkis mees ikka naeratades. Noh ja nüüd oli Amaria siin jube lõbus, aga kell polnud veel piisavalt palju, et buss tuleks ja samas polnud neil nagu väga midagi teha ja neiu vist ei tahtnud rohkem juua ka ja mahla Tyler baaris juua ei tahtnud. Samas, kes tal mahla juua käskis. Millal see baar kinni pandakse üldse? "Niisiis, kas ma püüan sind veel lõbustada või tahad sa siiski koju minna?" küsis Tyler. Aga kui ta peab neidist veel lõbustama, siis võiks baarist uttu tõmmata, sest Tyler ei viitsinud seal enam istuda. Olgem ausad, tal olid alguses vähe teised plaanid, aga need muutusid. Who the hell knows, miks need muutusid, but they did.