Get into the car, babe!

"Teavad. Vanemad küll. Rosie teab ka, Chad ja Millie ka. Kaksikutega pole ma saanud normaalselt rääkidagi," vastas Matthew. Vanemad kohe kutsusid tüdrukut õhtusöögile, aga mees tahtis teha seda millalgi hiljem, kui ta ei ole siin ainult 2 päeva. "Kuidas muidu kaksikud ja Hunter koolis hakkama saavad? Sul vist ikka on mõni tund nendega koos," meenutas Matthew. Tema meelest vähemalt oli, aga ta võis ka eksida.

Daniela noogutas. Nii et Sommersite peres on tema nimi juba läbi käinud. Nüüd oli küll neidisel natuke piinlik, et ta ise enda perekonnaga hakkama ei olnud saanud. Ta tundis ennast hetkel tõsise lapsena, kes kardab enda vanematel midagi küsida. "Ma kaksikuid väga ei tea. Me liigume erinevates ringkondades ja tunde on mul nendega ka ainult üks. Aga Hunteriga saan ma küll läbi. Nii palju kui mina aru olen saanud, siis tal on natuke raske see süsteem, et vanemad klassid on ka ja siis ta peab õppima mõnes aines enne raskema osa ja alles siis tuleb kergem. Aga ta saab hakkama ja ma olen teda aidanud. Vähemalt ei karda ta tunnis abi küsida," seletas Daniela nii palju kui ta teadis.

Matthew noogutas. "Hunterist saab tulevikus veel asja," naeratas mees. Ta oli kindel, et Hunter leiab endale sobiva töökoha ja pühendab end sellele 100%. Millie suhtes Matt aga nii kindel ei olnud. "Kas sel aastal teil mõni suurem kooliüritus on ka tulemas?" küsis mees. Ehk oli mõni kaaslasega üritus, aga Dany ei tahtnud lihtsalt küsida.

"Tulevane loomakaitsja," muigas Daniela, olles teadlik noormehe loodusarmastusest ja suurest koduloomade arvust. "Kõige lähem on hetkel vist talveball, aga see on alles millalgi detsembris. Meil on see aasta uus huvijuht ja seega ma ei tea, mis üritusi meil veel tulla võib," sõnas tüdruk, "noh... lõpetamine on ka muidugi..." Dany vaatas Matthew'le otsa, juues samal ajal enda jooki.

"Jaah," venitas Matthew naeratusega. Tal oligi praad kohe läbi. "Millal see talveball võib toimuda?" küsis mees. Lennupiletid olid hangitud 22.detsembriks, aga ilmselt toimus see üritus varem. Tuli siis uurida ja liigutada kohtumisi. Jõulude aeg oli alati kiire heategevuslike ürituste pärast ja tiheda meediakajastuse tõttu.

"Ma ei teagi," sõnas Daniela, "eelmisel aastal oli ta seitseteist detsember, aga see aasta arvan ma, et see jääb sinna kuskile kahekümnenda kanti." Tüdruk, märganud, et mees hakkab juba enda praega lõpule jõudma, hakkas natuke kiiremini sööma. Ilmselt oli Matthew harjunud, et graafil on tihe ja söömisele ei saa palju aega kulutada. "Ma oleksin muidugi õnnelik, kui sa saaksid tulla, aga ma saan ka aru, kui sa ei jõua. See on siiski kõigest üks tavaline kooli pidu. Võibolla ei olekski sul seal midagi teha," sõnas Daniela, kui oli suutäie alla neelanud.

"Ma tahaks sinna kindlasti tulla," lausus mees kindlalt. Ta kartis, et ei saa kohal olla, kuid üritas siiski võimalikult palju teha, et saaks sellel õhtul Tree Hillis olla. "Aga sa lähed siis sinna enda sõprade-sõbrannadega, jah?" küsis Matt üle ja idee hakkas peas end lahti kerima.

Tüdruk naeratas mehe sõnade peale, sest need tähendasid talle siiski päris palju. "Ma esimesel kahel aastal ei käinudki. Eelmisel aastal käisin ma enda eksiga ja see aasta ma ei tea, kas ma lähen. Kui sina tuled, siis ma muidugi lähen, aga üksinda ei ole ma kindel," sõnas Daniela, "kuigi ilmselt kui ma lähen, siis tõesti sõbrannadega." Sinna on veel natuke aega ka, et selle kõige üle mõelda.

"Ära minu pärast küll minemata jäta, mine sõbrannadega, ma ei usu, et neil ka kõigil kaaslased oleks," ütles Matthew. Ta oli lõpetanud söömise. "Kas sa tahad midagi magusat ka või sööme õhtul?" uuris mees. Mees mõtles, et nüüd võiksid käia ära Daniela vanemate juures, aga enne oli vaja lillepoest läbi käia, et ikka hea mulje endast jätta.

Daniela muigas kergelt, sest mehe sõnadest jäi mulje nagu oleksid kõik tema sõbrannad mingid vallalised tüdrukud, kellel nagunii poisse pole. "Ära muretse, kui ma ei lähe, siis see ei ole tingimata sinu pärast," lausus tüdruk naeratades. Kuna ka tüdruku taldrik oli tühi ja lause lõpuks ka klaas, siis raputas ta enda pead. "Me võime õhtul ka süüa, sest mul sai küll kõht päris täis," sõnas Dany ning vaatas siis mehele otsa.

Mees viipas ettekandjale, kes viis taldrikud ära ja naases arvega pisikeste tumesiniste kaante vahel, kuhu Matthew pani ühe 50-dollarilise, millest jäi heldelt ka jootrahaks ning seejärel tõusis mees lauast. "Niisiis, lähme nüüd su vanemate juurde?" küsis mees ja lootis, et Dany ei hüppa nüüd alt, kuigi see oli ka päris võimalik, sest ta oli juba aru saanud, et tüdruk tahtis selliseid asju edasi lükata.

Daniela ei jõudnud isegi reageerida sellele, et Matthew nende mõlema lõuna eest maksis, aga ega tal vist protestida eriti mõtet ei olnud. Mees ei oleks nagu nii midagi muutnud. Selles oli Dany enam kui kindel. "Tuleb vist minna jah," lausus tüdruk häidselt muiates ning tõusis toolilt püsti. "Ma loodan, et sa juba tead, mida sa neile öelda kavatsed," lausus tüdruk, astudes mehe kõrvale ning vaadates talle küsivalt otsa.

"I am going to wing it," muigas Matthew. Ta avas tüdrukule ukse ja märkas, et lähedal oligi üks lillepood. "Ma käin kiirelt ära," ütles ta ja andis Danyle autovõtmed, et ta saaks sooja istuda. Kiirelt lillekimbuga naasnud, istus ta juhikohale. "Mis sa arvad, kas need meeldivad su emale?" uuris mees ja vaatas hindaval pilgul kimpu.

Daniela turtsatas ja raputas enda pead, astudes hubasest kohvikust välja külma õue. Tüdruk jõudis vaid korraks enda suud maigutada ja võtmed vastu võtta, kui Matt juba ära kadus. Näitsik kehitas enda õlgu ning jalutas tuttava auto juurde. Teinud selle lukust lahti, maandus ta uuesti kõrvalistuja kohale, lükates võtmed süüteaukku. Nii palju ta autojuhtimisest ikka teab. Õnneks ei pidanud ta kaua ootama, sest Matthew oli kiirelt tagasi. Dany pani endale turvavöö peale ning tõstis siis enda silmad selleks, et näha mehe käes olevaid lilli. "Vau, keegi on ikka südamega asja juures ma vaatan," lausus näitsik silmitsedes kimpu, mis nägi imeilus välja ja lõhnas veel paremini, "ma arvan, et talle kindlasti meeldiks see."

"Muidugi, ma ei taha ju enda tüdruku emale endast halba muljet jätta," naeratas mees ja nõjatus tüdruku poole, et ta magusaid huuli puudutada ja neid seejärel pikalt suudelda. "God, how I love this," sõnas Matt seejärel selle suudluse peale. Ta jumaldas seda tunnet, mis Dany temas tekitas. Mees tundis, kuidas süda peksis pisut kiiremini normaalsest tempost.