Life changes but memories don't

Kuigi Anna mängib kitarri hästi, tunneb näitsik ennast siiski klaveri must-valgete klahvide saatel turvalisemalt. Ilmselt sellepärast, et klaverit on ta mänginud vähemalt 14 aastat, samas kui kitarri hakkas ta õppima alles 8 aastat tagasi. Sama kaua on tüdruk tegelenud ka laulmisega, aga seda on kuulnud vaid vähesed. Chad on üks nendest.
"Sest esiteks on see puhas lollus - miks ma peaksin sind kartma?" kergitas Anna kulme, vaadates Chadile otsa, toetades samas enda keha raskust küünarnukkidele. "Keep dreaming - it's not gonna happen," lisas ta vägagi lõbusas tujus, hoides endiselt enda jalgu Chadi süles. See oli küll mugav.

Chad oli Annat alati musikaalselt andekaks pidanud ja soovitanud neidisel oma talenti ära kasutada, mitte seda ainult endale hoida, aga siiani polnud ta meest kuulda võtnud. Või vähemalt ei teadnud Chad, et tšikk midagi sellega ette oleks võtnud. Ta ei olnud ju enam neidise eluga kursis pärast seda, kui nad lahku läksid. Muidugi juhtus, et vahel sattus ta suhtlusportaalides Anna pilte ja suhtestaatust vaatama, aga seda juhtus üldiselt väga harva.
"Sa kardad, et ma panen su uuesti endasse armuma," lausus Chad pisikese muige saatel. "Aga ei, ma ei kavatse seda teha. Isegi, kui tahaksin," lisas ta mõne hetke pärast. See kutt võis ju vahel egokidina näida, aga tegelikult ei arvanud ta üldse endast nii hästi. Chad ei uskunud, et neidis võiks tema vastu veel kunagi samasugust huvi üles näidata. "Never say never," lausus Kevin vaikselt, jäädes tüdrukut silmitsema.

Kui Anna veel kunagi ammu muusikakoolis käis, siis selle kaudu ta esines päris palju, aga nii pea kui näitsik hakkas klaverit ja kitarri omal käel edasi õppima, siis esines ta algul aina vähem ja vähem, kuni mingi hetk sootuks lõpetas. Olgu.. vahepeal võib teda õhtuti kuulda karaokebaarides laulmas, aga see on ka kõik.
"Ei..." vastas Anna liigagi kiirelt. Chad ei pidanud seda tegemagi, sest neidis pole osaliselt veel noormehest lahti lasknudki. Everything she felt for him back then, reached the surface at the moment she saw him again in the bar. Damn... Ta pidi ju täielikult Chadist üle olema.

Chad ei saanud Annast enam üldse aru. Vahepeal ta nagu murdus ja andis mõista, et mingid tunded peaksid ikka veel alles olema, aga teine kord ta juba ignoreeris Chadi. Kas ta üritab ennast millegi eest kaitsta või mingi muu värk? Uus kutt äkki? Kevin ei saanud selles kindel olla, et neidisel kedagi teist pole. Ja tänase õhtu alguses polnud temalgi mingit plaani tšikiga taolistel piinlikel minevikuteemadel rääkima hakata, aga sõnad lihtsalt libisesid suust välja ning kutt ei suutnud neid kuidagi peatada. Ka praegu mitte. "Sa ajad mind oma suhtumisega segadusse," tunnistas kutt, pilk Anna omale kinnitunud. Ta ei teadnud, mida rohkemat veel ütlema peaks. Või äkki tuleks hoopis lahkuda, enne kui on liiga hilja?

Ega Anna ei saa ise ka endast aru, kui ta oli Chadi läheduses või juhuslikult tema mõtted mehele läksid. Kuigi nad polnud enne tänast kaks aastat suhelnud, pealegi lahku läinud ja lubanud, et nad ei lase kunagi juhtuda sellel, mis nende vahel oli, mõjus noormees Ronnie'le endiselt nii nagu tol suvel.
Enda jalad Chadi sülest maha tõstnud, tõusis Anna vägagi kiirelt ja süüdaslikult püsti. "Sa pole ainukene, kes on segaduses," sõnas näitsik kiirelt, kergelt kokutades ja hoides enda pilku ükskõik kus, aga mitte Kevini sinistel silmadel. Pööranud ennast ümber, kõndis ta vägagi reipal, kuid siiski kergelt longates kööki. Damn.. what was wrong with her.

Neidise sõnu kuuldes ei muutunud segadus Chadi peas sugugi mitte väikesemaks. See hoopis kasvas. Mida nad kahekesi siis õigupoolest tegidki? Vältisid teineteist, aga samal ajal käis mingisugune mäng pilkudega. Neidise lause peale ei öelnud Chad midagi, vaid lihtsalt vaatas Annat, kuni tollel ilmselt üle viskas. Midagi muud Kev tema uttu tõmbamisest mõelda ei osanud. Lasknud tal paar minutit seal omaette olla, mõtles mees enda mõtteid. Kui aga Anna ikka veel tagasi ilmuda ei mõelnud, läks Chad ka ise kööki. "Et me mängime nüüd siis kassi ja hiirt?" küsis ta, kui oli silmadega tüdruku pilgu tabanud.

Nad püüdsid tõesti teineteist vältida ning vältida seda teemat, mis puudutab kahe aasta tagust suve, aga ilmselgelt olid mõlemad veel vägagi kinni teineteises, omades tundeid, mida neil ei peaks enam olema, väljendades neid pilkude, paari sõnu ja mitme žesti teel.
Kööki jõudnud, võttis Ronnie külmkapist veepudeli ja külmakoti. Ennast kapile istuma sättinud, asetas näitsik külmakoti enda jalale ning veepudelil keeras korgi maha ja asetas selle suule. Mõne hetke pärast polnud ta seal aga enam üksi. Keeranud pudelile korgi tagasi peale, tõstis Anna enda rohelised silmad hetkeks Chad'ile, pöörates need järgmine hetk mujale. "Me leppisime kokku, et minevik jääb minekuks... püüame seda nii hoida. Me pole enam need teismelised, kes me olime kaks aastat tagasi. Seega palun... lihtsalt lõpeta.." sõnas neidis vaikselt, pöörates enda silmad tagasi noormehele.

Kui Chad kuulis neidise sõnu, tabas teda järjekordne segadushetk. Mida see Ronnie siis õigupoolest temast tahtiski või siis ei tahtnud? Vahel püüdis noormees kinni mõne üksiku märgi, millest sai aru, nagu hooliks neidis temast ikka veel ja rohkem kui lihtsalt sõber. Järgmine kord tundis ta ennast jälle sõbratsooni paigutatuna. Polnud võõras ka selline hetk, mil ta taipas, et tüdruku arvates peaks ta üldse ära kaduma ja mitte kunagi enam ennast näole andma... Aga milline neist variantidest ka tegelikult õige oli, Chad ei teadnud.
"Mida sa täpselt mul lõpetada palud? Endaga suhtlemist? Või midagi muud?" küsis mees, pilgus ilmselge arusaamatus. Ta seisis ühe koha peal, kuid ei liikunud sammugi võrra ette ega taha. Justkui oleks paigale naelutatud. Peas oli ainult üks küsimus: kas minna või mitte? Kui ta viimaks suu uuesti lahti teha mõistis, tuli sealt enam-vähem sama küsimus. "Ma vist... peaksin minema hakkama?"

Loomulikult hoolis Anna Chad'ist rohkem kui tavalisest sõbrast või tuttavast. Ta armastas noormeest veel ja ilmselt on see midagi, mis kunagi ei muutu. Aga tavaline sõber ei saa neidis vist enam kunagi poisi jaoks olla, vähemalt poiss seda tema jaoks küll pole. Ometigi nende taaskordne ühinemine paarina ei tule ka väga kõne alla. Ometigi ei tahtnud Ronnie noormehest lahti lasta, et Chad täielikult tema silme alt kaoks ja enam kunagi ennast näole ei annaks.
"Mineviku tagasitoomist ... me lubasime tookord, et mis oli tookord suvel, jääb sinna ning me ei võta seda kaasa ... seega miks me räägime sellest, mis oli ja mida on võimatu muuta?" tõstis Anna juba mitmendat korda enda rohelised silmad põrandalt Chad'ile, jäädes talle otsa vaatama. "Ei," raputas neidis õrnalt pead, võttes noormehe käe enda sõrmede vahele, juhul kui poisil oleks olnud plaanis otsemaid lahkuda.

Chad ohkas, kui kuulis Anna lauses jälle sõna 'minevik'. See oli talle juba tõsiselt vastukarva. Pani isegi kergelt õlgu judistama, aga see oli nii vaevumärgatav, et neidis vaevalt millestki aru sai, kuigi ta on tavaliselt pisidetailide suhtes tähelepanelik. "Sa ju peaksid teadma, et ma ei tee seda meelega. Okei, võib-olla oli see hüppamine tõesti halb mõte, aga tehtut enam tagasi võtta ei saa. Lihtsalt... unusta ära?" arvas Chad. Ta tundis isegi, kui totralt need sõnad kõlasid. Unusta ära? Midagi paremat aga kutt öelda ei osanud. "Mida mul üldse siin teha on? Me ei saa ju normaalsete täiskasvanud inimeste kombel räägitud. Ma ei näe sellel kõigel enam mingit mõtet. Mul on kahju," rääkis noormees kiiresti, kuna sõnadevoolu oli tema praeguste emotsioonide tõttu peaaegu võimatu pidama saada. Tüdruku vastust ootamata tõmbas ta oma käe kerge liigutusega vabaks ja pöördus tagasi vaatamata minekule.

Anna neelatas kergelt, kuulates Chadi sõnu, mis mõjusid näitsikule osaliselt nagu jääkülma duššina. Ega ta ise parem pole. Püüab teha nägu, et kõik on korras ja ta on täiesti noormehest üle ning teda ei mõjuta kuidagi need teod ega sõnad, mis puudutavad minevikku, aga see on ju vale. "Olgu," sõnas näitsik vaikselt vahele, pannes tüdruku taaskord enda pilgu langetama. Kui Chad enda käe vabaks tõmbas ja minema jalutas, jäi Anna kapile istuma veel väga pikalt. Isegi uksesulgumine ei sundinud teda ennast liigutama. Alles minuteid hiljem võttis näitsik koti enda jalalt, pannes selle tagasi külmkappi koos veepudeliga, kõndis esikusse, pannes ukse lukku ning võttes suuna ülesse, leides, et üks kuum dušš kulub praegu vägagi ära. Vann oleks veelgi parem, aga seda tal siin pole.

LÕPP