Life changes but memories don't

Anna kuulas Chadi vaikides, käed rinnale risti, selg vastu seina ja rohelised silmad jälgimas noormehe nägu, samal ajal kui ta tema sõnade peale kergelt noogutas. Tõsi, kõik jooksmised on neid juba jookstud. Mis oli minevikus, on parem sinna ka jätta. Nemad on paarina minevik. Ja võib-olla ongi nii parem. "Ma ei tea. Kõnniks algul äkki niisama, räägiks ja vaataks, kuhu jalad viivad," kehitas näitsik kergelt õlgu. Samuti oli neil võimalus minna ka tüdruku korterisse, aga kes jõuaks pärast neid jutte ära kuulata ja pealegi pole ta kindel, kas see oleks väga hea mõte.

"Mulle sobib nii. Praegu pole veel liiga külm ka. Saab ilusasti mööda linna jalutada," arvas Chad. Teda ei huvitanud üldse need kuulujutud, mis linnas ringi liikusid. Niikuinii peeti teda üheks Tree Hilli suurimaks naistemeheks. "Kui kauaks sa siia jääda kavatsed?" uuris Chad, püüdes varjata oma hääles kõlavat selget uudishimu. Ta ei uskunud, et Anna siia päriselt elama jääks. Tegelikult keerles mehe peas veelgi küsimusi ja neid polnud üldse mitte vähe, aga ta ei tahtnud näitsikut nendega pommitama hakata, vaid otsustas aegamisi välja uurida, mis talle veel huvi pakkus. Praegusel hetkel jalutasid nad juba Wilmingtoni silla pole. Ei tea, kas jõuavadki äkki Eastside'i välja.

Anna noogutas õrna naeratuse saatel, avades baariukse ning astudes välja värske ja natukene jahedama õhu kätte. Juhul kui õhtu peaks tõesti külmaks minema, siis on tema esimene, kes saab sellest aru. Võrreldes Chadiga oli Anna päris õhukeselt riides, aga kuna tal ennem külm polnud, siis ei peaks nüüd ka olema. "Nii kaua kuni mul Spring Street Gallery's tööd on - arvatavasti kolm-neli kuud - või mul tekib lihtsalt soov edasi liikuda. Aga eks näeb, kui aeg nii kaugel on ja aeg lahkuda," kehitas Ronnie algul kergelt õlgu. Ta pole eriti kindla kuupäeva peale mõelnud, mil siit edasi liikuda. Äkki jääb ta koguni aastaks siia või isegi kauemaks, aga kuna tal vaid kaks aastat anti ülikoolist, siis eriti kauemaks ta ei saagi jääda, juhul kui ta just end UNO'st Wilmingtoni või kuhugi mujale lähimasse ülikooli ümber ei lase tuua.

Chad jäi päris pikaks ajaks Anna nägu jälgima, kui neidise huulile jälle see naeratus ilmus, mis kunagi teda hulluks ajas. Jälle tulid meelde need mälestused, kuigi parema meelega poleks Chad neile enam kunagi mõelda tahtnud. Eriti veel Anna juuresolekul. "Ja hoiatad mind ka ette, kui minema peaksid?" tahtis C teada. Talle meeldiks, kui saaks neidisega korralikult hüvasti jätta, mitte nagu enne. "Ma ei taha sinuga vaenujalal olla ega midagi muud taolist. Kui sulle sobiks, siis võiks lihtsalt sõpradeks jääda," pakkus noormees, lootes, et tema lause väga naeruväärselt ei kõlanud. Tema ise ei näinud selles midagi võimatut, kuid polnud kindel, kas tüdruk samamoodi arvab. Äkki jääb Chad tema jaoks kõigest nõmedaks eksiks, kellest oleks parem üldse eemale hoida?

Chadi moment veel õrna naeratuse saatel jälginud, pöördusid Anastasia rohelised silmad tänavale ning ta kõndis vaikselt koos noormehega silla poole. Nagu iga õige Tree Hilli kodanik, nii oli ka neidis sellelt korduvalt alla hüpanud. Esimene kord oli aga koos Chadiga. "Ma püüan," noogutas neidis kergelt, pilk viivuks noormehel. Kevini pakkumise peale aeglustas Anna sammu, kuid ei jäänud seisma. Selle asemel pööras ta ennast hoopis näoga noormehe poole ning ulatas talle käe. "Sõbrad," naeratas ta õrnalt. Parem see kui mitte midagi. Kuigi ilmselt ei suuda Ronnie noormehest enam kunagi mõelda kui lihtsalt sõbrast, mitte peale seda, mida nad olid.

Chad ei saanud aru, millest see tuli, et ta Anna vahtimist kuidagi lõpetada ei suutnud. Ta oli ju neidisest ammu üle saanud ning isegi ei mõelnud talle iga öö enne uinumist, mida ta päris mitu nädalat pärast lahkuminekut tegi. Ja vaevalt ka selles põhjus oli, et ta tüdrukut nii ammu näinud polnud. See pidi olema midagi muud. Kui nad sillale jõudsid, tuli Kevinil kange tahtmine küsida, kas Anastasia mäletab seda korda, kui nad sealt kunagi alla hüppasid, aga ta suutis siiski suud kinni hoida. "See mind ei rahulda. Sa pead lubama," muigas Chad. Võtnud Anna käe vastu, raputas ta seda kergelt, kuid lasi siis jälle lahti. Ta ei olnud küll selles kindel, kas saaks neidisele hea sõber olla, kuid oli nõus vähemalt üritama.

Anna hakkas kergelt naerma. Totakad mõtted tema peas, mida ta lihtsalt ei suutnud ignoreerida ega tahaplaanile lükata. Sageli puudus neil igasugune loogilisus, teine kord olid nad seotud vestluskaaslase sõnadega. Seekord oli siis teine põhjus. "Olgu. Ma luban, et helistan sulle ja annan teada, ennem kui ma lahkun," lubas näitsik, parem käsi südame kohal. Loodetavasti sobis selline lubamine Chadile. Ka näitsikule meenus see ammune hetk, mil nad siit sillalt alla hüppasid külma vette. Juuli lõpp oli, kui tüdruk nüüd ei eksi. Kuid erinevalt Chadist, avas neidis suu. "Kas sa mäletad, kui me siit alla hüppasime?" küsis ta vaikselt, peatudes ning toetades ennast küünarnukkidega vastu piiret.

Vaevalt lõpetanud jutu sõpruse kohta, hakkas Chad juba praegu kahtlema, kas sellest midagi välja tuleks. Kuidas ta saakski Annaga sõbratasandil suhelda, kui jälle mõni tuttav olukord ette tuleb ja mõtted minevikule viib? Chad hakkas naerma, kui neidis käe südame kohale asetas ja oma lubaduse kuuldavale tõi. Midagi sellist polnud ta küll oodanud, kuid Kevin jäi rahule. "Sul on tõesti minu number veel alles?" küsis ta muiates. Tema ise oli tüdruku telefoninumbri juba paar päeva pärast Anna lahkumist mobiili mälust kustutanud, kuna ei suutnud vaadata kontakti nimega "kallis". Neidise küsimuse peale muutus Chad uuesti tõsiseks. "Muidugi. Kuidas ma saaksingi selle unustada," vastas ta, jäädes samuti seisma, silmad näitsiku omadele suunatud.

"Võib-olla isegi on ning juhul kui ei ole, siis küll ma leian kellegi, kelle käest see saada. See ei peaks ju eriti raske olema," muigas Anna kergelt, vihjates et pooltel Tree Hilli tüdrukutel on kindlasti Chadi või Matti või koguni mõlema number olemas. Ka näitsikul oli noormees algul nime alla 'darling', aga pärast lahkuminekut oli see nihkunud edasi nime alla 'axe-man'. Don't ask why, aga vähemalt polnud tal mingit looma nime. Kuigi Ronnie mõtles algul ka sellele.
Toetades ennast vastu metallpiiret, silmitsesid Anna rohelised silmad mere poole liikuvat vett. Huvitav kui soe see hetkel on? Loomulikult ei hüppaks ta praegu, sest vastasel juhul väriseks ta hullemini kui mingi haavaleht, aga lähipäevil võiks asja ette võtta. "Ma suutsin päris korralikult vastu punnida algul, ennem kui sa suutsid mu ümber veenda. Kuidas see sul küll õnnestus?" pöördusid Ronnie rohelised silmad Chadile.

"Jälle õige. Tegelikult ei jaga ma oma numbrit igaühele, aga piisab ka sellest, kui see mõnel on ning varsti teavad juba kõik," ohkas Chad. Vahepeal hakkas talle see isegi närvidele käima, kui telefon pidevalt taskus helises, mistõttu ta selle nüüd tavaliselt hääletule režiimile paneb, jättes vaid vibra sisse. Ka Chadi mõtted liikusid sellele, mis tunne oleks nüüd uuesti koos Annaga siit alla hüpata, aga ta oli kindel, et tüdruk ei jääks nõusse, kui ta sellise ettepaneku peaks tegema. Ja pealegi oli ilm tõesti külm, mis muutis vett palju vähem kutsuvaks kui tavaliselt. "Äkki see pilk?" arvas Chad, liikudes neidisele mõne meetri võrra lähemale, et talle paremini silma vaadata, ja üritas eksinud kutsika nägu pähe manada.

"Tüüpiline ahelreaktsioon Sommersi vendade puhul," turtsatas Anna lõbusalt. Nii oli see kaks aastat tagasi ning tundub, et midagi pole muutnud nende 24 ja enama kuu jooksul. Hea, et Anna sündis tüdrukuna ja pealegi veel nohikuna, kellele poisid erilist tähelepanu pole pööranud. Hoiab nii mõnegi tüübi telefoniarvet väiksemana ning energiat kulub ka vähem. Roheline mõtlemine? Sellisel juhul koliks Ronnie metsa puu otsa elama, hülgaks kõik tööstuskaubad ehk õmbleks endale looduslikest materjalidest riided või käiks hoopis paljana ringi, sööks toitu, mida ta ise püüab ning üldse läheb täiega lolliks.
Tundnud, kuidas tänase niiskema õhtu jahedus vaikselt naha alla hakkas pugema, surus Anna käed risti, püüdes olemas olevat soojust võimalikult kaua ja säästlikult kasutada. Ta oleks pidanud ikkagi enne baari minekut jaki kaasa võtma nagist. "Vaevalt, et see pilk üksinda selle töö ära tegi," muigas Ronnie, pöörates ennast tervenisti Chadi poole, toetades endiselt vastu piiret.

"Me oleme siin linnas nõutud kraam. Ikkagi vabad poissmehed," lausus Chad, pilgutades Annale silma. Neile mõlemale pöörati tüdrukute poolt palju tähelpanu, kuigi siiani polnud kummalgi veel kindlat tüdruksõpra tekkinud. Olid ju mõlemad parajad naistemehed ja sellistest hoidsid korralikud tüdrukud eemale. Mittekorralikud aga tõsiseks suhteks ei kõlbanud. Ilmselt selles oligi konks, miks mõlemad siiani vabad ja vallalised olid. "Valmistusin pettumuse, on ju nii?" muigas ka Chad, jäädes siis mõtlema, mismoodi ta tegelikult tüdruku hüppama oli meelitanud. Igatahes puhas veenmine see polnud. Kui järjekordne mõte peas vilksatas, lähenes kutt veelgi Ronnie'le, tõstis ta endale korraks sülle ja vedas piirde juurest kaugemale, et ei tekiks mingit kukkumisohtu, kui näitsik peaks rabelema hakkama. "Uus katse," sõnas Kev ja hakkas siis näitsikut kõditama, samal ajal korrutades fraasi 'kas hüppame nüüd sillalt alla?'.

"Ego-laks missugune," vagutas Anna lõbusal turtsatusel pead. Tüdruku rohelised silmad pöördusid momendiks tagasi sillalt avanevale vaatele, nautides loojunud päikese viimaseid katsetusi horisonti valgustada. Peagi oli tema pilk uuesti Chadil. Noormehe küsimuse peale raputas neidis pead. Ta on hullemaidki pettumusi pidanud elus kannatama, hetkel polnud see selline, mis vääriks nimetust 'pettumus'. Aga samas oleneb inimesest - kes kuidas midagi nimetab ja mõistab. See mõte jäi Anastasial aga poolikuks, sest järgmine haaras Chad ta juba sülle ning hakkas koguni kõditama. Mitmeid kordi püüdis tüdruk öelda läbi naerupahvakate, et tüüp lõpetaks, aga sõnad jäid talle lihtsalt kurku kinni.
"Chad.. lõpeta... palun lõpeta ... ma annan.. ma annan sulle tappa... ma mõtlen.. seda tõsiselt," suutis ta viimaks mingid sõnad enda suust välja saada.

"Ma pole ikka üldse muutunud, mis?" küsis Chad muiates. Enda arvates oli ta ikka täpselt sama Chad, kes aataid tagasi. Ehk oli ta nüüd lõbutsemisele suuremat tähelepanu pöörama hakanud, aga egotsemisest polnud ta siiani lahti saanud, kuigi seda viimane tõusis tavaliselt esile naljaga. Kui Anna kontrollimatult naerma hakkas, polnud kutil veel kavatsustki teda nii kergesti lahti lasta. Küll oli hea vahelduseks kedagi kiusata. "Kui sa lubad koos minuga sellelt sillalt alla hüpata, siis lõpetan. Enne mitte," ütles Kev. Kui ta oleks praegu hetkekski mõelnud sellele, et Anastasia on tema eks, mitte tüdruksõber, siis lasknuks ta ilma pikema jututa neidise lahti, aga praegu olid tal hoopis teised mõtted peas.

"Mitte eriti," muigas Anna mehe küsimuse peale. Iseloomult on ta neidise jaoks täpselt see sama mees, kes ta oli aastaid tagasi. Samas kas just täpselt, aga väga sarnane küll. Mõned pisikesed asjad on Kevini juures muutunud, aga need on tõesti väga väikesed.
Chadi sõnade peale pead raputanud, kostus Anna suust endiselt üks vali, ohjeldamatu ja lõbus naer. "Ma ei hüppa sinuga sillalt alla... " raputas ta veel kord pead. Juhul kui tal oleks midagi pärast peale visata, siis ta isegi kaaluks seda, aga mitte sellisena. Ainult juhul kui ta võtaks enne hüppamist enda riided seljast, jäädes vaid musta pesu peale, siis ta kaaluks hüppamist, sest vähemalt on tal pärast midagi kuiva selga panna.