When the sun goes down

Mees tõusis laua juurest ja istus voodile ning kallistas tüdrukut. "Rahu," sõnas mees. Ta ei tahtnud kellegi väikest ja noort südant murda, neiud, kes olid alaealised, kippusidki vanematesse meestesse armuma.

Annabel puges nuuksudes Samuelile lõpuks kaissu ega osanudki rohkem midagi öelda. Ta tundis, et see ei ole mingi tavaline vanemasse mehesse armumine, vaid midagi palju sügavamat. Samuel oli lihtsalt...eriline.

Mees kiigutas aeglaselt tüdrukut, et neiu lõpetaks enda silmade rikkumise mõne vanamehe üle. Samuel tundis end kohutavalt, et ajas pisikese nutma. Sam polnud varem vähemalt mitte enda teada ühtegi tüdrukut nutma suhete koha pealt ajanud.

Annabel rahunes ja lõpetas lõpuks nutmise, kuid hoidis endiselt Samist tugevalt kinni, kuigi oli mehe embuses. ,,Ma nii soovin, et oleksin vanem," lausus ta kurvalt. ,,Siis ma saaksin ehk sinuga koos olla."

"Asi ei ole selles," rääkis mees. "Ma käin NY's õppimas, ma põhimõtteliselt elangi seal. Sina elutsed Tree Hillis," lausus Samuel. Mehel polnud hetkel aega suheteks, õppimine võttis liigselt aega.

,,Sellest ma saan aru," ütles Annabel täiesti siiralt. ,,Aga sa annaksid mulle ikkagi võimaluse?" küsis ta siis. Muidugi ta ei teadnud, mis tunded Samuelil üldse tema vastu on peale selle, et Sam arvab, et Bella on huvitav, aga neiu ei tahtnud temast loobuda.

"Ma ei tea, kas ma tunnen su vastu sama, mida sina minu vastu," lausus mees ausalt. Annabel oli üks õe sõbrannadest. Sam ei saanud ju hakata paugupealt kedagi...Ta ei saanud olla armunud silmapilguga.

,,Aga mida sa tunned siis?" küsis Annabel ja viis oma selged silmad uuesti Samueli omadele. Seda oleks vist olnud kõige õigem esimesena küsida, aga mis iganes tuleb...Annabel hindas seda, et mees jäi tema vastu ausaks.

"Sa oled mu jaoks lihtsalt sõbranna," vastas Sam. Õigemini õe sõbranna, mees ei tundnud tüdrukut piisavalt, et teda ka sõbrannaks nimetada. Lily oli sõbranna, Nick oli sõber. Kuldne kolmik, sõpruskond.

Damn, friendzoned. Annabel noogutas. ,,Eks mul siis tuleb sellega leppida," lausus ta kurvalt, kuid ei tõmbunud Samuelist eemale. Talle meeldis see, kuidas mees teda hoidis ning hellitavalt Bellaks vahepeal nimetas.

Sam ei öelnud enam sõnagi. Need tüdrukud ja nende tunded, Samuel ei mõistnud neid ja ilmselt ka ei hakanud mõistma. "Äkki peaks ma minema," arvas noormees. Ehk oli nii neiule parem.

,,Kui sa seda soovid," lausus Annabel. Ta küll ei tahtnud, et Sam läheks, aga ta ei tahtnud ka meest nii väga enda küljes hoida. Võib-olla loksub veel aja möödudes kõik ise paika, Annabelil oli vaja lihtsalt natuke mõelda.