Us two...

Alex hakkas vaikselt naerma kui Liam ta istukile tõstis, särgi seljast tõmbas ja veel tema keha ühe ilusa maasikaga kaunistas. Tagaotsa kõdistas ta ka veel tüdrukut. True, he is an evil boyfriend. Just a little bit. "Eks ma vaatan, kas ma saan kolme minutiga hakkama," hõikas Alex Liamile naerdes järgi. Vangutanud endamisi pead, tõusis neidis voodist püsti. Võtnud maast enda tuunika, tõmbas ta selle endale uuesti selga ning suutis isegi sukkadest jagu saada ja need endale jalga tõmmata. Nüüd tuleb vaid enda kingad ülesse otsida. Samas sellega on veel natukene aega, mis tõttu otsis Alex ülesse vannitoa, et ennast natukene korrastada. Ta tegi küll võimalikult kiirelt, ometigi jäi kolmest minutist väheks.

Liam leidis enda jalanõud diivani juurest ning tõmbas need endale jalga. Avanud ülesse viiva ukse, läks ta välja tekile ilma üle vaatama. Hommik oli ilus. Väike tuul oli olemas, aga päike andis palju rohkem sooja kui tuul külma. Passinud mõnda aega välja, jalutas ta tagasi sisse, kus oli nüüd võrreldes tekiga palju pimedam. Avanud magamistoa ukse, jäi ta sinna seisma. "Noh, valmis või?" küsis ta kui Lexit magamistoast ei leidnud. Liam jalutas vannitoa ukse juurde ning silmitses neidu. "Te naised ei saaks elusees kolme minutiga hakkama," turtsatas ta pead vangutades.

Alexi oli võtnud enda elu kõige kiirema duðði ning seisis parasjagu vannitoas peegli ees, kuivatades enda juukseid rätikuga, kui Liam teda otsima tuli. Toetanud ennast vastu peeglikappi, naeratas tüdruk talle õrnalt. "Tõsi, seega harju ära, et mul läheb rohkem aega vaja kui kolme minutit," sõnas Lexi vaikselt. Seljas olid tal ikkagi enda tuunik-kleit, mustad sukad, aga kingi ta ikka ei leidnud veel ülesse. Küllap on need ka elutoas. Peagi sai Alex enda juuksed nii kuivaks, et need jäid ikkagi veel märjaks, aga vähemalt ei tilkunud. Pannud rätiku nagisse rippuma, et see ära kuivaks, kõndis Lexi aeglasel ja nõtkel sammul Liami juurde.

"Peab vist harjuma jah või siis sind stopperiga kiiremaks treenima," lausus Liam, silmitsedes endiselt tüdrukut ülimatähelepanelikkusega justkui võiks ta muidu mõne näitsiku poolt tehtava liigutuse või naeratuse maha magada. Kui Lexi tema juurde jõudis, asetas poiss enda käed ümber tema. "Noh, oled koju minekuks valmis? Ja kas sa julged veel kunagi minuga jahile kaasa tulla?" küsis Liam muiates, silmitsedes maasikat tüdruku kehal, mis kenasti asus piirkonnas, mida tema tuunika ei katnud.

"Haha," turtsatas Alex vaikselt, jälgides samuti tähelepanelikult Liamit. Tundnud poisi käsi ümber enda piha, asetas neidis enda omad tema rinnale. Isegi läbi särgi tundis ta seda sooja keha, mis ajas ta iga hetk aina rohkem hulluks. "Parema meelega jääksin ma veel siia, koos sinuga, aga kuna meil pole piisavalt süüa, siis on olukord varsti natukene nigel," muigas Lexi õrnalt, kallutades pead ühele küljele. "Kuna esimene kord polnud nii hirmus, siis ma võtaks selle riski ja kordaks kunagi seda õhtut," lisas ta vaikselt. Tõusnud kikivarvukile, kinkis Alex poisile õrna suudluse.

"Jah, toiduga on tõesti nigel lugu," noogutas Liam, krimpsutades enda nägu, "eks ma siis võtan seda arvesse," muigas noormees. Temale on alati jahil viibimine meeldinud ja väga tore, kui see Alexile ka meeldib. Saabki lõpuks ometi kellegi endaga kogu aeg kaasa võtta. Üksinda ei ole sugugi nii huvitav. Saanud õrna suudluse osaliseks, embas Liam tüdrukut tugevalt, surudes tema peale väikese musi. "Noh, sööme enda jäägid ära ja hakkame minema," lausus poiss, lastes tüdrukust lahti. Astunud tagasi magamistuppa, tegi ta ära voodi, mis oli päris segamini ning haaras siis öökapilt enda mobiili, mille surus taskusse, ja küpsisetaldriku, kus oli veel kuus vahukommi ja viis küpsist. Jalutanud kööki, asetas ta need kapile. Elutoast toodud tassid leidsid peagi enda koha kapis.

Alex nautides seda üürikest hetke Liami embuses. Nemad kaks ja suur jaht keset ookeani - sounds very good to me. Kui noormees tagasi magamistuppa astus ja seal vaikselt toimetas, toetas Lexi ennast samal ajal vastu uksepiita ja jälgis tähelepanelikult noormeest, hammustades samas õrnalt alahuulde. Girl you are so in as it can be. Raputanud endamisi pead, kõndis näitsik peagi korvpallurile järele. Kiirelt leidis ta endale kohe köögikapi peal, asetades üle jala üle teise ning pistes ühe küpsise endale suhu. Kõht on täitsa tühi. Loodetavasti on kodus midagi süüa, kas või midagi sellist, milles saab kiirelt midagi kokku vaaritada.

Liam võttis taldrikult kaks küpsist, jättes teised kaks Alexile. Las tüdruk kosub. Kommid sai võrdselt ära jagada - kumbki sai kolm tükki. Ka poisi kõht oli tühi ja ta ootas juba, et saaks koju ja midagi head endale kõhtu pista. Toetanud end vastu köögikappe, viis Liam enda sinised silmad tüdrukule. "Mis värk on sinu ja köögikappidega? Tunned ennast niimoodi pikemana või?" muigas noormees.

Küpsisega kiirelt ühele poole saanud, võttis Alex teise koha tagant pihta järgi. Ta muigas õrnalt Liami sõnade peale. "Ma tunnen ennast köögis mugavalt ning jah, ma tunnen ennast nii palju pikemana. Pealegi ei pea ma pead kuklasse ajama, et sulle otsa vaadata," sõnas Lexi kui oli küpsisest hammustatud tüki korralikult ära mälunud ja alla neelanud. "Kas sa kardad, et ma lõhun sul kapid ära või meeldib sulle rohkem mulle ülevalt alla vaadata?" turtsatas neidis, pistes alles jäänu küpsise suhu.

Liam hakkas tüdruku sõnade peale lihtsalt naerma. "Seda ma küll ei karda, et sa mu kapid ära lõhud. Aga ülevalt alla vaatamine hmm? See on päris hea küsimus. Ei tegelikult oled sa köögikapi peal istudes täpselt õige pikkusega," sõnas noormees lükates end kapist eemale, kui oma kahe küpsisega ühele poole sai. Haaranud enda kolm vahukommi, hakkas ta neid sööma, ise Lexi ees seistes. "Suudlemiseks on see eriti hea kõrgus," muigas Liam.

Alex sõi vaikselt küpsist kuulates samal ajal Liami sõnu. Ta muigas õrnalt. "Ah, et seega olen ma liiga lühikene sinu maitse jaoks?" turtsatas neidis. Tüdruk kergitas küsivalt kulme ning hakkas peagi ka ise vahukomme sööma. Loomulikult kadusid need tal kiiremini kui poisil. Kuulnud Liami sõnu suudlemise koha pealt, naeratas Lexi lõbusalt. Õrnalt noormehe särgist kinni võtnud, tõmbas ta noormehe endale lähemale ning suudles teda. Liamil oli täitsa õigus. See on hea kõrgus suudlemiseks.

"Prsh, nagu mul oleks ka mingi maitse. Mulle läheb iga tüdruk peale," sõnas Liam, "see tähenab läks," parandas noormees ennast koheselt, pistes viimase kommi suhu, et ta midagi muud lolli ei ütles. See tuli lihtsalt kogemata suust välja ennem kui ajju jõudis. Samal ajal kui Liam veel enda eelmisi sõnu analüüsis, tõmbas Lexi ta enda juurde ning suudles poissi. "Noh, proovid kohe järgi või? Ikka ei usu mu sõnu," muigas noormees pärast suudlust.

"Ah nii.." muigas Alex Liami märkuse, et talle läheb iga tüdruk peale, peale ning pööritas endamisi silmi. Tundub, et tüübil on siiski rohkem tühja ruumi kupli all, kui neidis algul arvas. "Mhm.. usun, aga ma tahtsin neis kindel olla," lausus tüdruk vaikselt, jälgides noormehe silmi. Ta uppus esimene kord neisse ning upub endiselt. Need on lihtsalt nii sinised ja selged. Ainulaadsed. Enda jalad kummalegi poole noormeest pannud, tõmbas Lexi Liami veel üheks õrnaks soojaks suudluseks endale lähemale.

"Kuula ja kontrolli," sõnas noormees. Kui Lexi teda uuesti suudles, astus Liam talle sammukese lähemale. Peab ju siiski tüdrukule vastu tulema. "Sa ajad mu hulluks," lausus poiss kui suudlus lõppenud oli, aga tema otsmik oli endiselt vastu Alexi oma. "Sa oled mulle varsti nagu narkootikum," muigas Liam, libistades enda käed tüdruku õlgadelt mööda käsivarsi alla, võttes tema käed endale pihku.

Alex nautis igat suudlust aina enam ja enam. Peale suudluse lõppu hoidis neidis endiselt enda silmi kinni ning kuulatas nende kahe hingamist. Poisi sõnade peale naeratas ta õrnalt. Tõstnud enda rohelised silmad noormehe sinistele silmadele, jälgis ta vaikides neid. Liami käed tema nahal tekitasid Lexile õrnad külmavärinad ning kananaha. Peagi libises Alexi pilk enda käetele, mis oli noormehe peos. Nüüd tundusid need eriti pisikesed ja õrnad olevat.