Us two...

Liam oli Alexile järgnenud kuskil kümne minuti pärast kui too poisi arvates liiga kauaks välja oli jäänud. Otsustanud koos tüdrukuga TRICist lahkuda, võtsid nad suuna jahisadamale, kus neid ootas Morriste uhke jaht. Liam parkis auto sadama lähedusse, juhatades siis tüdruku erinevates jahtidest mööda, kuni nad jõudsid selle ühe ja õige juurde. Aidanud tüdruku paati ning vabastanud sõiduki kai küljest, pani ta mootorile hääled sisse ning võttis suuna ookeanile. "Kui sul külm hakkab, siis võid endale alt mõne pleedi tuua. Seal peaks midagi juua ka olema ja heal juhul ka süüa," seletas Liam. Õhtu oli iseenesest üsna vaikne ja taevas ilusalt tähtedega kaetud. Kuu ei olnud küll ümmargune, aga siiski andis ta küllaldaselt valgust.

OT: Alex

Alex maigutas kergelt suud, kui tema rohelised silmad vaatasid selle jahi mõõtmeid. See on kohe kindlasti suurem, kui tema vanaisa väike roheline paat oli. Astunud vaiksel ja ettevaatlikul sammul paati, ristas neidis käed rinnal. Liami sõnade peale naeratas tüdruk õrnalt, astudes alla kajutisse. Kiirelt leidis ta pleedi, mille endale ümber viskas, minnes tagasi ülesse. Jälginud hetkeks ookeani, mille avarus teda paelus hetke, läks Alex noormehe juurde. Jäänud tema selja taha seisma, asetas ta enda käed ümber Liami ning toetas pea tema õlale. Tänu enda saabastele, millel olid kerged kontsad all, oli tüdruk täna koguni 5cm pikem. Kõik oli nii ilus, nii perfektne. Justkui muinasjutt.

Liam hoidis enda pilku paadi ninas, et leida õige siht ookeanile. Ta ei kuulnudki, kui Alex alt tagasi ülesse tuli, aga ta tundis tema käsi ümber enda keha. Noormehe näole ilmus rahulolev naeratus. "Kas sa räägid mulle ka, mis TRICis sinu ja Sayer vahel juhtus?" esitas poiss Lexile küsimuse, aga see ei olnud süüdistav ega pahane, vaid hoopis kergelt muretsev.

Alex sulges enda silmad, hingates sügavate sõõmudega sisse Liamist õhkuvat meeldivat lõhna, mis tõi neidisele kerge kananaha kätele. Samuti pani ka mõned värinad mööda keha ringi jooksma. Noormehe küsimuse peale avas ta silmad. Võtnud käed poisi ümbert, astus ta paar sammu eemale. Lexi silmad jälgisid ookeani. "Mis seal ikka juhtus... ma kaotasin too päev koridoris enda parima sõbrad ning ma ei suuda olla kellegi juures, kes mind vihkab. Seega leidsin, et on parem lahkuda," sõnas ta vaikselt, silmad pöördumas tagasi Liamile.

Kuulnud tüdrukut, pani nooruk paadimootori seisma, lastes ka väikese nupuvajutusega ankru vette. Nad jäid seisma keset ookeanit. Tagasi vaadates võis näha taevas linnatulede kuma. Nende kohal oli aga särav taevas. Vastu jahti loksusid üksteise järel lained. "Sayer ei vihka sind," sõnas Liam kindlameelselt, tõmmates tüdruku enda embusesse. "Ta hoolib sinust selle jaoks liiga palju," lausus poiss, et tüdrukut lohutada. Ega talle väga ei meeldinud, et nende kahe suhted nii lähedased olid. Kohati tekitas see tunde nagu nende suhtes ei oleks mitte kaks, vaid kolm inimest.

Alexi rohelised silmad jälgisid ookeani. Tundnud Liami käsi enda ümber, sulges ta silmad, peites ennast noormehe embusesse. "See pilk, millega ta mind tookord vaatas ja siiani vaatab ning see toon tema hääles ..." sosistas ta vaikselt. Neidis on ainult ühe korra seda pilku varem kohanud enda isa silmadas 4 aastat tagasi. "Ma ei taha kaotada enda parimat sõpra, Liam, aga ta on juba läinud," lisas ta veelgi vaiksemalt.

"Ma arvan, et selle taga on peidus hirm sinu pärast, et sinuga võib midagi juhtuda," sõnas Liam, "vähemalt mina tunnen küll seda igakord kui sa jälle neid gängi asju ajama lähed," tunnistas noormees ausalt. Tavaliselt jättis kutt kõik tunded rohkem enesele, aga praegu oli lihtsalt vaja see välja öelda. "Usu mind. Anna talle natuke aega ja ta tuleb ise sinu juurde," ütles Liam, hõõrudes enda käega Alexi selga.

Alex tahtis uskuda, et Liamil on õigus, aga sellegi pärast ei jätnud tema enda mõtted jonni. Nad kordasid vahet pidamata neid sõnu, mida tüdruk kuulda ei tahtnud. Vähemalt on gängiga varsti ühel pool. Kuulnud Liami suust, et noormees muretseb tema pärast, naeratas Lexi õrnalt. Ta tõstis enda pilgu poisi sinistele silmadele. "Millega olen ma küll sinu ära teeninud," ohkas ta vaikselt, aga õnnelikult.

"Ei tea jah," sõnas Liam lõbusalt, manades ette mõtliku näo. "Aga mitte üht sõna enam teiste kohta. Praegu oleme meie siin - sina ja mina," lausus noormees, sättides tüdruku juukseid ning kinkides talle siis õrna suudluse. Pannud enda käe ümber Lexi, juhtis ta tüdruku jahi ninasse, kust avanes vaade laiale ookanile, kuule ja tähtedele. Istunud sinna maha nii, et jalad üle ääre alla rippusid, silmitses ta neidu.

"Mulle meeldib see mõte," sõnas Alex õrnal naeratusel. Saanud magusa suudluse osaliseks, asetas Lexi enda käe noormehe kaelale. Taaskord jooksid õrnad värinad üle tema selja. Peale suudlust säilitas enda positsiooni õrn naeratus tüdruku suul. Alexandra kõndis aeglasel sammul Liami kõrval laevaninna. Istunud poisi kõrvale, asetas ta pleedi seekord nii, et see soojendas neid mõlemaid. Ometigi puges neidis noormehele kaissu. Ta tundis ennast nii turvaliselt, koduselt. "See on nii ilus," lausus Alex vaikselt, jälgides tähistaevast, mis oli nii selge.

"Mhm, peaaegu nagu sinagi," sõnas Liam muiates, "ja see kõlas nüüd küll eriti läägelt," turtsatas noormees ja hakkas naerma. Need sõnad küll tema suust ei väljunud. See oli keegi teine. "Vaata nüüd, Alex, kuidas sa mulle mõjud," lausus tüüp süüdistaval häälel, "not good," viibutas ta Lexi ees enda nimetissõrme.

Alex turtsatas õrnalt, hakates vaikselt naerma. Tema rohelised silmad pöördusid noormehele, ta nügis poissi õrnalt. "Kuidas ma sulle siis mõjun? Räägi mulle, ma olen üks suur kõrv," muigas tüdruk, jälgides tähelepanelikult Liami silmi. Jalad tõmmanud enda alla, toetas ta ennast ühe käega vastu jahi nina, hoides teisega pleedi serva kinni.

"Parem ei. Ma ei hakka endal siin sinu ees marki maha tegema enda tundelisusega," sõnas Liam muiates, sättides natuke pleedi, mis tüdruku nihelemise peale tema õla pealt maha tahtis vajuda. "Ütleme lihtsalt nii, et sa mõjud mulle teisiti kui teised tüdrukud," lausus poiss, surudes tüdruku põsele väikese musi.

Alex naeratas vaid õrnalt. "Kohe nii hullult ma siis mõjun sulle?" kergitas ta lõbusal ilmel kulme. Saanud õrna põsemusi osaliseks, sulges neidis hetkeks enda silmad. Need taasavanud, jälgis ta Liami siniseid silmi. Tõmmanud noormeest endale natukene lähemale, suudles ta teda. You can't fight against the hearts desires.

"Yup, täitsa hull lugu ju," sõnas Liam lõbusalt. Tegelikult oli see ka tema jaoks midagi harjumatut, et ta peas oli kogu aeg Alex ja, et juba lihtsalt tüdruku nägemisest võis tema päev päikselisemaks minna. Pole midagi, mida noormees usuks. "Minu jaoks on armastus olnud alati illusioon muinasjuturaamatust," turtsatas noormees, tundes järsku tüdruku huuli enda omadel.