Uus kool - uus elu?

''Homme? Homme igavlen suht niisama.'' vastas ta mõtlikultoonil, kuid siis ilmus naeratus uuesti ta näole. '' Ja mis sa ise teed?'' esitas ta sama küsimuse kutile. Tüdruk vaatas korra enda ette ning viis siis pilgu Stephile. Õnneks polnud kohvik kaugel. Tuli ainult läbi pargi minna ja siis natuke edasi ja siis kohal!

"Mina ei tee homme midagi huvitavat. Vastasel juhul poleks ma üldse küsinud ka," vastas Stephen. Kui tal nüüd veab, siis tuleb Sammie temaga välja. "Aga mis arvad, kui teeks homme midagi?" küsis ta. Nad võisid minna kuhu iganes. Kõik kohad olid paremad kui üksi kodus passimine.

Samantha näole tekkis tahtmatult õnnelik naeratus. Ta oli juba seda küsimust oodanud. '' Ikka võib, aga ainult, et mida?'' vastas ta, endal hääl ja nägu säramas. Tõesti, mida teha? Sammie võis kodus ka istuda ja filmi vaadata, aga seda, siis sel juhul, et Stepheni seltskonnas.

"Kui sa tuleksid näiteks minu juurde, siis võiksime väikese filmiõhtu teha. Koos popcorni ja kõige muuga. Kui see sulle muidugi sobib," ütles Stephen. Linnaekskursioonidest peaks esialgu piisama. Küll ta hiljem ise kuskile läheb, kui peaks tuju tekkima. Parema meelega tahtis ta Sammiega omaette olla ja selleks sobiski kõige paremini poisi enda kodu.

''Sounds awesome.'' lausus ta lõbusalt. Jackpot! Huvitav, kas Stephen loeb mõtteid või midagi, sest täpselt seda oli Sammie mõelnud. '' ega sa juhuslikult mõtteid lugeda ei oska, sest see oli minu mõte.'' rääkis neidis ning naeris vaikselt.

Tüdruku küsimuse peale hakkas Stephen kõva häälega naerma. Tema ja mõtetelugeja? "Kokkusattumus, ma arvan. Tegelikult tahaks küll osata. Eriti veel sinu mõtteid," muigas Stephen. Päris huvitav oleks ju teada iga Sammie mõtet, mis tal peast läbi lipsaks. Kahjuks polnud Steph aga sellist võimet veel enda juures avastanud.

''Eriti veel minu omi?'' küsis tüdruk ning ta naeratas kohati kavalalt. Kes teab võib-olla oligi Stepheni varjatud anne. See mõte pani tüdrukut kergelt naerma. Well that would be interesting. Kindlasti vaatas nüüd noormees teda imeliku pilguga. Oh well, elab üle.

"Just. Oleks ju päris huvitav," muigas Stephen. Talle meeldiks vägagi teada, mida Samantha temast tegelikult arvab. Ainult sõnade ja näoilmete põhjal on raske mingeid kindlaid järeldusi teha. "Aga kas me hakkame juba kohale jõudma?" küsis Steph, kui nad olid pargist välja jõudnud.

''Mul vist poleks eriti huvitav. Sa teaksid igat mõtet ja siis on mõtteid mida peaks kontrollima ... ja see asi kisub väga keeruliseks.'' rääkis tüdruk ning naeris vaikselt. '' Kannata nüüd natuke. Palju pole jäänud.'' naeris ta ning jäi korraks seisma, et Stephenit vaadata.

"Seda ma usun. Tunneksin ise ka ennast ebamugavalt, kui peaksin oma mõtteid kuidagi kontrollima. See poleks kerge," nõustus Stephen. Kutt jäi samuti seisma ning vahtis Sammiet vastu. "Noh, mis värk on?" küsis ta muiates. Kas Samantha jäi tõesti sellel põhjusel seisma, et lihtsalt teda vahtida?

''Ei oleks jah.'' lausus tüdruk nõustuvalt. Samantha näole tekkis õrn häbenev naeratus. '' Ei ole midagi.'' vastas ta kergelt häbelikult ning vaatas punastades Stephenit. Nüüd ta ise ka märkas, mis ta tegi. Kerge piinlik moment oli nüüd.

Stephen muigas. Ta oli ju natuke aega tagasi lubanud, et ei pane tüdrukut rohkem punastama, aga tegi seda ikkagi. Mis siis, et kogemata juhtus. "Aga noh... sa võid mind vabalt vaadata. Ma ei tunne ennast imelikult ega midagi. Päriselt ka," ütles Stephen ning kergitas kavalalt üht oma kulmu. Kutile meeldis, et Sammie teda vaatas.

Mis sellest, et Stephen lubas ennast vaadata, hakkas ikkagi Sammiel kergelt awkward, kui ta niimoodi kutti passima jääb. '' Ma hirmutan iseennast, jään suhteliselt lampi kedagi passima.'' ütles tüdruk vaikselt ning naeratas süütult kutile.

"On minulgi juhtunud. Usu mind," muigas Stephen. Tal oli isegi kahju, et ei saanud näha, missuguse pilguga tüdrukut vaatab. Saaks võib-olla isegi naerda. Või siis piinlikkust tunda, kui ta peaks juhuslikult sellise näoga olema nagu mingi bokser, kellell ila suust tilgub. Kutt muigas endamisi selle mõtte peale.

Sammie naeratus püsis süütukese ilmega, samas kui tüdruk tõmbas kuti jaki endale ninani. Tema oli peidus. Mõne hetke pärast surus ta jakki endale lähemale ning tõbas kopsud Stepheni lõhna täis. Just perfect!