Sometimes it's okey to be crazy...

"Olid," sõnas Sierra, mäludes suu tühjaks ennem kui jätkas, "nüüd teeme me isegi perekondlike väljasõite, õhtusööke ja empsiga sai hiljuti üks filmikas tehtud. Me suhtleme nüüd palju rohkem ja teame teineteise tegevuste kohta. Mu ema on kunstnik ja isa kirjanik. Kui varem tegid nad kõik töö ära väljaspool kodu, siis nüüd üritavad nad seda teistipidi teha," rääkis Melody.

"Oleks minu vanemad ka sellised," ohkas Stephen. Neid ei huvitanud miski peale töö. Et ikka saaks võimalikult palju raha kokku kraapida. Pojaga tegelemise asemel viskasid nad talle iga nädal mingi kindla summa ja arvasid, et see asendab muid vanemlikke kohustusi. Kuigi Stephen oli juba täisealine, vajas temagi vahel mõnikord vanemaid ja nende nõuandeid. Kuid neid ei huvitanud miski. Isegi kõik otsused tehti oma poja eest ära temaga sellest eelnevalt rääkimata. "Mul on nii igav alati. Suur maja, aga kedagi kodus pole. Peaks vist endale uuesti koera võtma," ütles noormees muiates.

"Usu mind, sa ei ole ainuke sellise murega," sõnas Sierra. See oli kurb, aga tõsi, kuidas vanemad kippusid tähtsustama rohkem enda karjääri kui lapsi. "Selleks tulebki endale sõpru muretseda ja palju väljas käia. Enamus noori Tree Hillis lähevad hommikul vara majast välja ja naasevad sinna alles õhtul hilja," tunnistas tüdruk. Isegi tema tegi nii. "Koer oleks kindlasti hea valik," noogutas Melody muiates.

"Eks siis tuleb uskuda jah. Koguni lohutav tunne tekib, et on ka teisi. Siis ma ei pea üksi masema," muigas Stephen. See masemine oli muidugi väike liialdus. Päris nii hull ka asi ei olnud, kuigi noormehe välimuse põhjal kipub mõni inimene ennatlikke otsuseid tegema. "Sellega ma vaikselt tegelengi," ütles kutt. Kui ta sõpru ka ei leia, siis muutub elu veelgi igavamaks ning seda ei saanud endale lubada. "Eks ma mõtlen jah koera peale. Äkki isegi võtan," lausus Steph.

Sierra muigas, kuid peitis selle enda teetassi taha. Kuna pitsa oli maitsev, siis võttis tüdruk pärast esimese lõpetamist endale uue tüki. Ta ei olnud tüdruk, kes end võõraste ees tagasi hoidis. Kui tal oli kõht tühi, siis ta sõi. Ja praegu sai ilusti Stepheni kööki rüüstada seega miks mitte. "It sucks to be a new kid in the city," tunnistas Melody, saates poisile don't-worry-boy pilgu. "Kui võtad, siis tee mind ka temaga ikka tuttavaks," muigas näitsik.

Stephen võttis samuti pitsat juurde. Juustupitsa oli noormehe lemmik ning seda võis ta süüa lõpmatuseni. Paksuks ta nagunii ei läheks, kuna kutt teeb ju sporti ja pealegi leidub tema suguvõsas ülivähe tüsedaid inimesi. "Ära hoia ennast tagasi. Mul on tervelt kaks karpi pitsat veel," lausus Steph muiates, kui märkas, millise suure isuga Sierra sõi. "Muutustega peab harjuda oskama. Saab paremini tulevikus hakkama," lausus Stephen ja isegi naeratas kergelt. Miski pole ületamatu. "Sina oled esimene, kes temaga tuttavaks saab," muigas ka Steph ning pilgutas neidisele silma. Peaks tõesti vist koera võtma?!

"Tore teada. Võid nad kohe ahju panna," sõnas tüdruk naljaga. Kuigi pitsa oli hea ja tema kõht tühi, siis vaatamata sellele piisas sellest ühest temale küll. Kaks tükki oli juba kenast kõhus ja kolmandast sai uus amps võetud. Teed peale joonud, noogutas ta poisi jutule kaasa. "Ma jään huviga ootama ja vaata, et sa enda sõna pead," muigas Sierra, viibutades Stepheni suunas enda sõrme.

"Kohe. Aga sellisel juhul peab vist uuesti poodi minema või pitsat juurde tellima, sest ma kardan, et isegi kahest järgmisest jääb sulle väheks," muigas Stephen. Temagi ei võtnud öeldut tõsiselt, aga vahel võis udu ka ajada. Steph võttis ise ka oma teest väikese lonksu, kui märkas, et Sierra teed jõi. Tema ise oli selle joogi olemasolu juba unustanud. Nii juhtub, kui liigselt jutuajamisse süveneda. "Seda ma teen. Ja siis ma mõtlesin, et kui ma peaks juhuslikult emase koera võtma, panen talle nimeks Sierra. Ma loodan, et sa ei pahanda," ütles kutt täiesti tõsisel toonil, aga viimaks hakkas siiski naerma ja sellega ka reetis ennast. See oli samuti kõigest nali.

"Kasvav laps peab sööma ju," muigas Sierra noormehe öeldu kohta. Mõnda aega oli taldrik tema ees tühi, sest ta keskendus rohkem tee joomisele, mis hakkas juba natuke jahtuma. "Muidugi mitte," lõi näitsik käega, hakates samuti hetk hiljem naerma kuigi isegi kui poiss oleks seda tõsiselt mõelnud, ei oleks tal selle vastu midagi. Ta peaks ise endale koera võtma ja Jasoniks nimetama, sest siis kui poiss sõjaväkke läheb, on vähemalt keegigi olemas.

"Laps? Millal sa end siis täisealiseks pidama hakkad?" küsis Steph muiates. Samas oli ka kutil endal mõnikord hetki, mil ta oma eale vastavalt ei käitunud, aga kellel poleks? Paljud inimesed jäävadki sisimas alati lapsemeelseks. Tahavad nad siis seda või mitte. "Eks ma siis üritan mingi peni lähiajal muretseda. Ja korraldan sulle kohtumise oma nimekaimuga," sõnas Steph üht kulmu kergitades. Koertest on alati põnev rääkida. Saab nalja vähemalt. Noormees võttis veel ühe lõigu pitsat ning jõi oma tee lõpuni. Hakkaski juba kõht täis saama.

"Siis kui ma enda vanemate katuse alt välja kolin," vastas Sierra koheselt. Tegelikult jääb ta ju enda vanematele eluksajaks lapseks. Pealegi oli Mel kohe kindlasti üks neist, kes tihti enda sisemisel lapsel möllata lubas. Ja talle meeldis see vabaduse tunne, mis teda siis haaras. "Ma olen liigutatud," lausus tüdruk lõbusalt, võttes taldrikult viimase pitsa lõigu.

"Minuga on samamoodi. Kuni ma veel nende juures elan, võivad vanemad minu üle otsustada. Õige iseseisvus tuleb alles siis, kui ma endale lõpuks oma korteri saan," rääkis Stephen. Kutil oligi plaanis millalgi siinsete korterite kohta uurima hakata. Kunagi peab ju emme põllepaeltest lahti laskma. "Ma näen," muigas Steph. Märkamatult oligi pitsa otsa saanud. Ehk saab siis varsti selle kallale asuda, milleks nad siia üldse tulid?

"Kui ma ülikooli sisse saan, siis elan ma ilmselt järgmised neli-viis aastat ühikas ja siis millalgi võib alles oma korterit otsima hakata," sõnas Sierra otsusekindlalt. Hetkel ei olnud tal väga vaja korterit osta, sest juhul kui ta sügisel ära sõidab, siis jääb see niisama seisma. Melody pistis viimase pitsa tüki endale suhu ning jõi tassi tühjaks. "Nüüd on mu kõht küll täis ja ongi õige aeg muusika juurde siirduda," lausus Melody, vaadates poisile säravalt otsa.

"Mõistlik idee. Ma mõtlesin juba vahepeal omale korteri ära osta, aga samas pole vist veel väga mõtet. Oleneb ju sellest, kuhu ülikooli saan. Samasse linna ostaks ka korteri, sest ma kardan, et ühikaelu mulle väga ei sobiks," rääkis kutt. Lõpuks oli neil mõlemal toit otsas. Sierra viimase lause peale tõusis Stephen lauast. "Võiks tõesti minna juba," nõustus kutt.

"Ma ei suuda ühikaelu ära oodatagi. See on väga lahe. Inglismaal elasin ma ühikas ja see oli vägev kogemus," sõnas Sierra koheselt. Tema arvates on ühikas elamine justkui osa ülikooli kogemusest. Aga võibolla see tõesti kõigile ei sobi. "Aga näita mulle siis teed," lausus Melody, tõustes toolilt püsti. Korjanud enda tassi ja taldriku kätte, tassis ta need köögikapile.