Õhtul Musi oodates.

"Tundub, et ma pean sinu kõrvalt siis kuskile ette otsa istuma, siis sa vaatad kogu aeg tahvli suunas," muigas Sayer, sasides õrnalt tüdruku juukseid. "Noo siis on ju veel lihtsam - lihtsalt lahenda see ära," sõnas noormees, võttes tüdruku vihiku enda kätte ja hakates sinna ülesannet lahendama. Muidu ei saa nad vist isegi enne keskööd sellega ühele poole.

Jessie vaatas suurte silmadega Sayerit. "Sa ei lähe ära mu kõrvalt," keelas Jes ja ähvardas,"ma tulen järgi sulle." Jessie ohkas kergelt, kui pidi hakkama ülesannet lahedama, aga siis võttis Say talt vihiku käest ja hakkas ise seda lahendama. Ja õhtu läkski jälle ilusaks. "Kas see on ainus ülesanne või jäi veel midagi?" küsis Jessica. Peaasi, et homme kuskil mingit tunnikat ei oleks, tal pole tuju täna tuupida.

"Ahah, juba ähvardad?" vaatas Sayer hetkeks tüdruku poole, lastes enda silmadel peagi tagasi vihikule libiseda. "Kas ma näen välja nagu elav päevik?" esitas noormees uue küsimuse, lahendades ära need kolm ülesannet, mis matas teha jäid. Muudes ainetes tema teada õppida ei olnud.

"Noh, ma..natukene," ei leidnud Jessica tabavaid sõnu. Noormehe uue küsimuse peale ta muigas:"Ei, aga sa oled matageenius." Jessie vaatas, just nagu matatunnis, kuidas Rohan ülesandeid lahendas, saamata mitte midagi aru, mis loogikaga ta neid numbreid ja ikse ja igrekuid sinna ritta seab. Kui Say ülesannetega ühele poole sai, tõstis Jessica õpikud laua peale tagasi ning ronis Sayerile kaksiratsi sülle ja kallistas teda tugevalt. "Ma igatsesin sind nii väga," lausus Jes nagu väike laps.

"Geeniusest on küll asi kaugel," turtsatas Sayer, ulatades vihiku koos lahendatud ülesannetega tagasi tüdrukule, kes need edasi laua peale tõstis. Ja siis leidis Jessica muidugi, et kõige mugavam on talle sülle istuda. Muidugi ei saa öelda, et see just poisile kuidagi ebameeldiv oli, pigem pani pisut muigama. "Tahad saladust kuulda? - Ma igatsesin sind ka," sõnas Sayer tüdrukule vastu.

Jessica arvates olid kõik, kes matast aru said, geeniused, sest tema ei mõistnud sellest suurt midagi. Vaevu suutis ta omale seal positiivsed hinded välja pigistada. Ta ei imestaks, kui õps hindamisel talle mingeid järelandmisi teeks. Jes vabastas Sayeri oma peaaegu karukallist ja vaatas noormehele otsa. "Ja ma igatsesin neid ka," lausus Jes hetk enne seda, kui Sayerit huultele suudles. Neil oli natuke aega tagasi mingi tüli moodi asi? Unustatud.

Sayer nautis tüdruku suudlust ning asetas enda käed ümber Jessica. See suudlus oli mitmeid kordi parem enesetunde parandaja kui ükski suits, mida ta elus tõmmanud on. Jessie suutis isegi ta pea segamini ajada nii, et isegi kanep langes sealt ära. Tüdruk oli lihtsalt parim asi üle pika aja, mis temaga juhtunud on. "Seda ma usun," muigas noormees kui oli enda huuled tüdruku omadelt eemaldanud.

Jessica naeratas kutile ja sel hetkel tuli Alena tüdruku tuppa, olles pisut imestunud näoga. Jessie küsimuse peale, et miks too nii üllatunud on, vastas neiu, et ta arvas, et Jessiet pole, sest ei kuulnud, kui ta koju tuli. Alenal olevat paber otsas ja ta tuli seda laenama. Jessie andis Lenale hunniku paberit ja viimane lasi toast jalga. Jessica istus Sayeri kõrvale diivan-voodile. "Tegelt peaks voodi ära tegema," lausus tütarlaps mõtlikult. Huvitav, palju see kell juba on?

Sayer lihtsalt viipas Alenale tervituseks, jälgides kahe tüdruku vahelist vestlust. Oli näha, et Alena oli kergelt öeldes üllatunud. Kui tüdruk ruumist lahkus, tõi noormees kuuldavale turtsatuse. "Aga palun, kuidas see asjandus sul lahti käib?" küsis Say, tõustes püsti ning tõmmates Jessica endaga kaasa.

Jessica tiris diivani vahelt ühe nööri moodi asja välja ja sikutas seda ning diivanist saigi korralik voodi. "Niimoodi," muigas Jes ning läks garderoobi, kust lina tõi. Selle kenasti voodile sättinud, võttis ta ühe padja ja ühe padjapüüri ning andis need Sayeri kätte. Sel ajal, kui kutt sai padjale püüri peale panna, võttis Jes oma padja, millel oli juba püür ümber ning oma suure teki ja asetas need kenasti voodile.

"Ahsoo," turtsatas Sayer kui tüdruk voodi eriti kiirelt ära oli teinud. Nii see ilmselt tänapäeval käibki. Saanud padjale kiirelt püüri ümber, viskas ta selle voodisse. "Ma lähen kasutan nüüd su saladuslikku vannituba," lausus noormees, kadudes mõneks ajaks tüdruku toast.

Vooditegemine pole tänapäeval enam mingi kunst. Üks tõmme ja valmis. Sel ajal kui Say vannituppa läks, läks Jessica alumisele korrusele elutuppa, kust ta ema telekat vaatas. Ta andis lihtsalt emale märku, et ta on nüüd kodus ja mainis ka, et Sayer seal on, soovis talle head ööd ja läks oma tuppa tagasi, võttes suuna kohe garderoobi.

Sayer väljus vannitoast, astudes peagi tagasi tüdruku tuppa. Kuna tal ilmselgelt midagi magamiseks ei olnud, jättis ta endale lihtsalt särgi ja bokserid selga, asetades teksad toolile. Say vaatas korraks enda mobiili üle ja sättis end siis voodisse. Jamh, võõras kohas on ikka imelik magada. Seal tunduvad kõik voodid ebamugavad. Lasnud pea padjale ja viinud pilgu lakke, jäi ta Jessicat ootama.

Jessica vahetas oma riided ära, punus oma juuksed pikka patsi, tegi kiire vannitoakülastuse ning läks siis tagasi oma tuppa, kus Sayer tema voodis lage vahtis. Jessica pani kella kuueks äratuse, sest tahtis enne kooli duši alt läbi käia. Seejärel, kustutanud laelambi, puges ta Say kõrvale teki alla nii, et jäi noormehe poole näoga. Ta sättis ühe käe omale pea alla ja teise pani enda ja Say vahele toeks, et ta selili ei vajuks. "Sul on homme pärast kooli töö?" küsis Jessie.

Sayer saatis tüdrukut pilguga kui too mööda tuba ringi tatsas ja viimaks voodisse puges. "Ei, ma käisin täna ära," vastas Say lühidalt. Pikemalt oleks see, et ta vahetas lihtsalt Martaga enda vahetused ära, sest tüdruk oli juba hommikul mingi peoga pihta hakanud ja otse loomulikult unustanud, et tal õhtul töö on ja siis pidi muidugi Sayer teda asendama. "Miks sa küsid?" pööras poiss enda pea küljele, et neiu tumedaid silmi hämaruses vaadata.