Õhtul Musi oodates.

"Sellisel juhul ma mäletasin valesti," lausus Jessica kulmu kortsutades. Talle ei meeldinud see, et ta valesti mäletas. Aga see oli positiivne, et Sayl õhtu vaba on. "Ma avastasin ükspäev, et mul on mingid teatripiletid homseks. "Kuritöö ja Karistus", mdea, mõtlesin, et ei taha piletit raisku lasta," rääkis Jessie,"viitsid minna? Pikk etendus on, aga pidavat hea olema." Jessicale meeldis teatris käia, aga kui Sayer minna ei taha, siis ilmselt läheb ta Alenaga, kes ilmselt etendusest arugi ei saa ja seda vaadata ei viitsi või siis annab piletid näiteks Jasonile, et too saaks Sierraga minna.

"Ei sa ei mäletanud valesti, ma tegin Martaga vahetuse," andis ta Jessicale teada. "Ma ei tea, me võime ju minna. Raamatut lugesin ma küll väga ammu, aga ma arvan, et see võib hea olla," noogutas Sayer. Ta ei olnudki juba ammu teatris käinud. Üldjuhul ei olnud seal midagi tema maitsele või tal oli lihtsalt liiga palju tegemist, et enda aega sellele raisata. Aga koos Jessicaga minna tundus päris hea idee.

"Vähemalt oled sa raamatut lugenud ja sa tead, millest see räägib," lausus Jes. Tegemist oli küll raamatuga kohustusliku kirjanduse nimekirjast, aga Jessie pole seda läbi lugenud. Kui ta hiljuti kirjanduse kursust parandamas käis, pidi ta paari päevaga läbi lugema "Madame Bovary" ja seega on see ainus kohustuslikus korras loetud raamata. Jessica pole selle üle küll uhke, aga raamatute lugemine ei kuulu tema lemmiktegevuste hulka.

"Ja sina muidugi ei ole," ohkas Sayer, kuid tema huuled kaardusid õrnaks naeratuseks. Oh, seda Jessicat küll. "Ma olen kindel, et sa saad ilma raamatuta ka näidendist aru," arvas Say, kuigi ega "Kuritöö ja karistus" peitis endas üsna palju peidetud asju, mis alles hilisemal arutlusel välja tulevad. Algsel lugemisel ei pruugi sai neid märgatagi.

Eks see ilukirjandus lähe kõik ühte patta - oska lugeda ridade vahelt ja sellest järeldusi teha. Sellepärast väga noored nendest raamatutest aru ei saagi. "Kunagi kui mul muud teha pole, siis ma loen selle läbi," lubas Jes,"ja kõik muud raamatud ka, mida ma keska ajal lugeda ei viitsi." Ja millal ta see aeg ja jaks on? Rasedana ilmselt. Pf, seda ei juhtu veel nii pea.

"Ise ka usud, mida räägid või?" küsis Sayer täiesti ausalt, sest kahtles Jessica sõnades väga sügavalt. Kui ta neid juba praegu ei viitsi lugeda, siis vaevalt ka hiljem. Kuigi noh, kes teab, kõik on võimalik. Klassika on selline kirjandus, mida kõik tahavad olla lugenud, aga keegi ei viitsi lugeda. Vähemalt nii arvas Mark Twain kunagi ammu.

"Kusjuures usun," lausus Jessica täiesti siiralt. Jessie teadis, et raamatute lugemine on tema jaoks kättevõtmise asi. Kui ta alustab, siis suudab ta ka lõpetada. Nende raamatute puhul, mis talle meeldivad, unustaks ta end lugema. Noorena ta luges palju, aga nüüd kui seda aina rohkem peale surutakse, on tal mingi vastuseis. Ta tahab neid lugeda talle sobival ajal, mitte siis, kui keegi ütleb, et vot nüüd selleks ajaks pead. Jessie tahab oma vaba aega ise planeerida. Laseks õps kirjanduse tunni arvelt lugeda, küll ta siis loeks. Hea meelega loeks.

Sayer vaatas tüdrukule otsa, veendumaks, kas ta ikka mõtleb seda tõsiselt, "sa üllatad mind, Jessica Hill," lausus noormees õrna muigega. Keeranud end tüdruku poolsele küljele, toetas Say enda pea küünarnuki toel seisvale käele, olles justkui tüdruku peegelpildiks. "Tundub, et sa polegi nii lootusetu õpilane," sõnas Say.

Jessie kortsutas kulmu. "See, et ma matat ei oska ja lugeda ei viitsi, ei tähenda, et ma halb õpilane olen," lausus Jessica. Sayer peaks ju teadma, et näiteks bioloogias on tütarlaps tubli. Kogu tema õppimine piirdub õpiku lugemisega ja tunnis kohalkäimisega, aga ta suudab sealt ilma igasuguse pingutuseta B'd saada. Kui ta tunnis kaasa teha viitsiks, võiks ta selles aines vabalt viieline olla. Sellised läbitud kursused nagu geograafia ja majandus olid tal ka puhtad viied. Ühesõnaga, peale mata pole mitte ükski aine talle probleemi valmistanud.

"Ma ei mõelnudki....ah unusta ära," sõnas Sayer lastes end taas sellili, asetades käed peaalla ning silmitsedes lage. Tundus, et turvalisem on mitte enam enda suud täna lahti teha, sest kõik, mis ta ütles, kukkus kuidagi halvasti välja. "Sa peaksid magama jääma, muidu ei saa hommikul ülesse," lausus noormees pärast pikemat vaikust, mida täitis vaid kella tiksumine ja noorte tasane hingamine.

Sayer oli Jessie jaoks nii võõras hetkel. Kutt nagu üldse ei mõtleks sellele, mida ta räägib. Ta nagu ei pööraks tähelepanu sellele, kuidas öelda midagi nii, et see kõlaks üheselt mõistetavana ja väljendaks täpselt noormehe mõtet. Jessica vajutas Say huultele head-ööd musi ning puges talle kaissu. Jes ohkas kergelt ja sulges siis silmad. Und aga ei paistnud kusagilt, vaatamata sellele, et tüdruk väsinud oli.

Sayer asetas enda käe justkui automaatselt tüdruku ümber, sest see käis nii ja see pidi nii olema. Tema pilk oli aga endiselt suunatud toa laele. Tüdruku väike head-ööd musi pani ta küll korraks silmi sulgema ja rahulikult välja hingama, aga ta tundis end endiselt kuidagi veidralt. Nagu omast elemendist väljas. Ta ei oskanud korraga enam tüdruku juures olekul käituda. "Head ööd, pisike," lausus ta tasaselt, olemata kindel, kas Jessica magab juba või ei. Käsi, mis tüdruku ümber oli, silitas õrnalt tema pehmet nahka.

Jessica ei jäänud magama. Ta tahtis, aga und lihtsalt ei tulnud. See, et Say tema nahka silitas, andis tüdrukule märku, et Sayer ka ei maga veel. Mõned tunnid tagasi bussis olles, oli Jessica õnnelik - vaatamata sellele, et tema vanemad lahus on ja ta oma kasuisaga läbi ei saa, on tal siiski armastav pere; vaatamata sellele, et tal sõpru pole, on tal maailma parim kasuõde ja paar head tuttavat; vaatamata kriminaalsele taustale, on tal igati suurepärane poisssõber; tal on kõik hästi. Praegu aga tundis ta kurbust. Temal oli endiselt kõik hästi, aga Sayeri sõber oli koomas ja kogu toimunu, mis sellega seoses on, on Say nii võõraks muutnud. Endale mõtteis kinnitanud, et kõik saab jälle endiseks, suutis Jes viimaks magama jääda.

Sayer oli veel tükk aega üleval, silmitsedes lihtsalt magavat Jessicat ja kuulates majas kaikuvat rahu ja vaikust. Kõik oli mattunud unne, ainult tema passis veel üleval. Tal oli tunne nagu tema mõtted lihtsalt ei suuda vait jääda ja ei lase tal magada. Lülitanud end viimaks kõigest välja, suutis ta enda silmad sulgeda, kuid magama jäi ta siiski hilja. Ja see andis talle magamiseks vaid mõned tunnid...

Vaatamata sellele, et ta eriti hilja magama läks, ärkas Say juba enne kella. Heitnud pilgu tüdrukule enda kõrval, muigas ta õrnalt. Lükanud Jessica ettevaatlikult enda kaisust eemale, libistas Sayer end voodist välja. Ta pani end vaikselt riidesse ja lahkus siis Jessie toast, liikudes alla kööki. Maja oli endiselt suur ja vaikne, kuid Sayer ignoreeris seda, sest tal oli kindel siht minna kööki ja seal Jessicale hommikusöök teha, et enda eile õhtust käitumist natukenegi leevendada. Kuigi ta ei olnud suurem asi kokkaja, suutis ta siiski kokku segada normaalse vahvlitaigna. Peagi täitis kööki mõnus vahvlilõhn ja lauale ilmusid taldrikud ja muu tarvilik.

Jessie seevastu ärkas lärmava telefoni peale, mis valjuhäälselt teada andis, et on aeg ärgata ja kooli minna. Tüdruk pani äratuse kinni ning asetas telefoni kapile tagasi. Viis minutit veel, mõtles Jes, tõmbas teki mõnusalt kurguni ning magas edasi. Viiest minutis sai kümme, kümnest viisteist..Jessica magas endiselt. Ta oli täiesti unes kinni ja reaalsust ei tajunud ta üldse.