Õhtul Musi oodates.

Kui kõik köögis viimaks valmis sai, viis Sayer enda pilgu kellale. Oli kaks võimalust - Jessica kas magas endiselt või oli endiselt duði all. Hetke aru pidanud, läks Say köögist välja, võttes suuna tüdruku tuppa. Ukse avanud, avanes talle täpselt selline vaatepilt nagu ta arvanud oli ja see tõi tema näole laia muige. Jalutanud üle toa voodi juurde, istus ta selle äärele. "Kuule, unimüts, sa peaksid juba üleval olema," lausus ta õrnalt, raputades Jessica õlga ning kinkides tema põsele väikese musi.

Sayeri sõnu Jessie ei kuulnud, aga kui kutt teda raputas ja talle musi tegi, võpatas tüdruk, nagu oleks elektrilöögi saanud. Hetkega oli kogu uni kadunud ja tüdrukule selge, et magas korralikult sisse. Jes ajas end istuma ja triikis kätega oma padjanägu. Miks Sayer teda varem üles ei ajanud? Jessica ei mäletanud ka seda, et Say oleks siis tema kõrval olnud, kui ta äratuse kinni pani. Kus ta oli? Jes vajus voodile selili tagasi. Uni oli läinud, aga väsinud oli ta ikkagi. "Palju kell on?" küsis tüdruk häälega, mis alles magas.

"Paari minuti pärast pool seitse," vastas Sayer tüdruku küsimusele. Too nägi unisena päris armas välja. "Ja see tähendab vaid seda, et sa pead end nüüd siit voodist välja ajama kui sa õigeks ajaks kooli tahad jõuda," lisas Sayer, andes märku, et ei ole siin mingit edasi lebotamist. Pealegi oli poiss talle süüa teinud ja see tahtis ära söömist saada.

Jessie tõmbas teki üle pea. "Ma ikka oleks pidanud Green Poison Bar'i tööle tulema," tõdes Jes,"äkki oleks ma ka nii paindliku unegraafikuga nagu sina." Jessie mõtles, mis tal esimene tund on. Mata? Kirjandus? Esmaspäeval esimene tund...eee..ahjaaaaaaa, bioloogia. Oli ikka? Oli vist jah. Jes puges viimaks teki alt välja. "Ma lähen käin käbe duši all," lausus tütarlaps otsustavalt ja loivas vannitoa poole,"sa võid omale seni köögist süüa otsida."

Sayer vaid naeris tüdruku sõnade üle, kuigi esimene kord kui nad kohtusid, suutis tüdruk end sealt leti taga ikka päris korralikult maksma panna. Say turtsatas, "laud on juba kaetud ja ootab sööjaid," lausus ta Jessicale, jälgides kuidas too vannituppa kaob. Aeglaselt ajas noormees end voodilt püsti, otsustades nende aseme ära teha.

Ohh, Sayer tegi süüa. Peaks ta tihedamini ööseks enda poole kutsuma. Oot, kutt rääkis, et ta pole suurem asi kokk, well, selle saame kohe teada. Mida ta tegi üldse? Uudishimu oli tappev ja ilmselt seetõttu tütarlaps vannitoast kiirelt jalga lastud sai. Garderoobis riided vahetanud, sisenes tüdruk oma tuppa, harutades samal ajal punupatsi lahti. Patsi lahti saanud, märkas tüdruk, et voodi on ära tehtud. Sayer poeb talle või on kutil väga igav? "Ma viin teki ja padjad tavaliselt päevaks garderoobi," mainis tütarlaps,"aga olgu, las täna olla mu toas terve päev voodi." Jessica tegi paar sammu Say suunas ja kallistas siis teda. Äkki meenus talle söök. "Sööma," lausus tüdruk ühe sõna ja kadunud ta sealt toast oligi.

Say vangutas enda pead ning järgnes tüdrukule alla kööki. Tegelikult ei oleks ime, kui selle aja peale mõned Hilli perekonna liikmed juba köögist läbi oleks käinud ja igaüks endale paar vahvlit oleks röövinud. Ise Jessica viivitas nii kaua. Astunud kööki, võttis Sayer ühel toolil istet, valades enda tassi kuuma kohvi. "Ma ei tea, kas need isegi süüa kõlbavad niiet..." Say kehitas enda õlgu ja vaatas tüdrukule otsa.

"Yummiee, vahvlid," rõõmustas tütarlaps hommikusööki nähes. Kas Say ei viitsinud neid rohkem teha või on tema kaaselanikkudest pereliikmed röövretkesid teinud? Kummaliselt vaikne oli maja - kõik on jalga lasknud juba? Jason peaks ta tegelikult praegu köögis olema. On ta kodus üldse või jäi Sierra poole või midagi? Jessica valas omale klaasi apelsinimahla ning võttis siis samuti istet. Ta haaras endale ühe vahvli ja hammustas sellest tüki. Krõbe kraam. "Ja mis jutt see on, et sa ei oska süüa teha?" küsis Jessie. Need vahvlid on küll head.

"Tore kui maitsevad," lausus Sayer, tõstes nüüd ka endale ühe vahvli ette, hakkas ta seda sööma. Noh, midagi väga hullu see tõesti ei olnud. Nii et saab temast ikka mõnikord köögis ka asja. "Tavaliselt ei oskagi. Ju siis oli vaja pingutada," sõnas noormees, peites hetkeks enda näo kohvitassi taha.

Oli vaja? Niisiis, Sayer siiski puges talle. Hehh, nii armas. Jessie sõi paar vahvlit ära ja kui ta kolmanda kallal oli, astus Albert kööki. Mees tervitas noori ning hakkas siis kappides kolama. Mees rääkis, et peab Alena kooli viima ja pakkus, et võib möödaminnes Jessica ja Sayeri ka ära viia. Jessica võttis pakkumise vastu, see andis talle lisaaega, mis tähendas seda, et ta ei pidanud sissemagamise tõttu rahmeldama, vaid sai oma tegemised rahulikult ära teha. Albert sai oma võileivad valmis ja kohvi tassi valatud. Selleks ajas oli Jessical kõht täis. Ta vaatas Sayle otsa. No ei olnud sellist tunnet, et varsti peab ta koolis olema.

Sayeri oli Alberti käitumise üle enam kui üllatunud, sest tüdruku sõnade järgi ei tundunud ta kuigi meeldiv inimene. Siiski tervitas ta meest ning lõpetas rahulikult enda söögiga. Say lõpetas mõned minutid pärast tüdrukut, juues veel viimaseid lonkse enda kohvist. Kui Jessica talle otsa vaatas, tõusis poiss püsti, korjas enda ja tüdruku nõud kokku ja viis nõudepesumasinasse ära, jalutades siis tüdruku tooli juurde ning asetades enda käed tema õlgadele. "Mis sul siis nüüd nende lisaminutitega kavas teha on?" uuris ta Jessicalt. Magama ta teda igastahes enam küll ei lase.

Miks muutuvad naised laisaks, kui nad endale kuti saavad? Alguses tehakse nende eest kõik ära, tüdrukud harjuvad selle mugava eluga ja..ja muutuvadki laisaks. Jessie tõusis püsti ja libistas oma käed ümber Say. "Kõigepealt ma panen oma kooli- ja trenniasjad kokku," lausus Jes,"ja siis...kuuuule, sul on õpikud ja värgid kõik koolis?" Võib-olla tuleb need lisaminutid hoopis Westside'il käimisele kulutada.

Say asetas enda käed ümber tüdruku, "jah, ma jätsin reedel enda asjad kooli," vastas noormees tüdruku küsimusele. Reedel oli tal pärast kooli enne trenni aega olnud ja seega oli ta juhust kasutanud ja enda kodutööd ära õppinud ja asjad kooli jätnud. "Tead, sa mine pane enda asjad kokku ja ma käin mõne minuti väljas," sõnas Say tüdrukule.

Jessica lõi silmad maha ja toetas oma otsaesise kuti rinnale. "Kas sa pead?" küsis ta siis. Jessiet absoluutselt ei häiriks, kui kutt suitsetaks, kui ta ei teaks, miks ta seda teeb. Sayer jättis ju vahepeal suitsetamise maha. Siis oli kõik hästi ja tal ei olnud seda vaja. "Rääkimine aitab ka rahulikuks saada," mainis Jes ja kõndis oma tuppa, et kooliasjad kokku panna.

Sayer viis enda pilgu eemale, pööritades enda silmi. Nad juba rääkisid sellest ju. Kuna poiss ei tahtnud teemaga uuesti pihta hakata, eemaldas ta käed tüdruku ümbert ja lasi tal minna, kui ta tahtis. Albertile kergelt noogutanud, astus ta köögist välja esikusse, kus endale jaki selga tõmbas ja kossid jalga pani. Say jalutas natuke eemale, toetas end vastu puud ja võttis taskust välja enda pooliku suitspaki. Sealt ühe välja valinud, pani ta selle põlema ja tõmbas ühe suure mahvi.