Kulutame kaloreid! :)

Alex puges Liamile korralikult kaissu, laotades ennem nende kahe peale ka teki, jäädes üsna pea kergesse unne ja mõne minuti pärast ta magas vaikselt. Ta tundis õrna suudlust poisi poolt, mis oli suunatud tema laubale, tekitades neidises kerge kuumalaine naha all. Üks korralik uni kulus igastahes neile mõlemale ära ja õnneks hommikuni on veel palju aega ning veel parem uudis - Alexil pole homme tööd.

Liam oli veel mõnda aega üleval kui tüdruk juba silmad sulgenud oli ja tasaselt hingama hakkas. Ta silmitses hämarat tuba, rahulikku tüdrukut ja toa lage. Tundes ennast hästi ja rahulikult, sulges ta viimaks ka enda silmad, lastes unel end järk järgult allutada, magades üsna pea sügavat und.

Alexi rahulik uni ei kestnud kuigi kaua. Umbes tunnikene peale uinumist, kui Liam oli juba sügavas unes, tuli neidist painama järjekordne unenägu. Ta vähkres mõned minutid, ennem kui ülesse ärkas. Istudes enda voodis, jälgis ta kergelt hingedades põrandat, püüdes rahuneda. Rohelised silmad hetkeks noormehele viinud, libistas tüdruk ennast teki alt välja, tõustes püsti ja kõndides vaiksel sammul toast välja. Tema kõnnak viis Lexi algul vannituppa. Peegelkapi avanud, võttis neidis riiulilt väikese valgesildiga purgi, mis sisaldas rahustit, lastes tüdrukul rahulikult magada. See kirjutati talle välja peale hullumajas viibimist, umbes kaks kuud hiljem, kui hakkasid painama esimesed unenäod, jättes tüdrukule rida magamata öid. Kaks nädalat pidas Alex tookord vastu, ennem kui tunni ajal kokku kukkus. Peale seda on ta tarvitanud rahusteid kui ka unerohtu regulaarselt.
Väikese valge tableti veega alla võtnud, sasis neidis hetkeks enda juukseid ja lahkus vannitoast. Tema jalad ei viinud tüdrukut magamistuppa, vaid hoopis elutuppa. Alex istus rõduukse juurde põrandale, jälgides selget musta taevast, millest eraldusid hästi tähed.

Liam poleks muidu tüdruku puudumist märganudki, kui vana kortermaja põrand tüdruku sammude ajal kergelt nagisenud ei oleks. Ta avas enda sinised silmad ning viis automaatselt pilgu elutoa poole, kust paistis vaid pimedus. Kuna tüdruku koht voodis oli tühi, libistas Liam end teki alt välja. Seisatanud magamistoa ukseavas, märkas ta kohe Alexit põrandal istumas. "Kas mu norskamine ajas su ülesse?" küsis noormees muiates, kuigi teadis väga hästi, et ta ei norska. Lihtsalt tüdruk tundus nii kurb ja eemaletõmbunud, et Liam tahtis kas või hetkeks tema näol seda õrna muiet näha. Lükanud end uksepiidast lahti, jalutas ta näitsiku juurde ning istus tema kõrvale maha.

Alex kuulis Liami lähenemist juba ennem kui poiss üldse elutoani jõudis. Vaikse korteri eelis täielikus vaikuses. Noormehe hääle peale pööras Lexi enda rohelised silmad poisile, naeratades viivuks. "Ei. Lihtsalt üks järjekordne rahutu unenägu, mis ei lase magada," lausus neidis vaikselt, pöörates enda silmad uuesti linnale, jälgides seda, aga samas justkui ei vaadanud kah. Tundnud, kuidas Liam tema kõrvale istus, nihkus Alex talle veidikene lähemale, toetades ennast vastu poissi. Ainukene inimene, kes teab tema unenägudest ja nende mõjust, on Sayer. Noh, kui Alexi psühhiaater ja perearst väljaarvata.

"Sul on neid siis tihti?" küsis Liam, võttes kinni sõnast 'järjekordne'. Hetkel võis poissi näha ilmselt tema kõige tõsisemas olekus üldse, sest enamus ajast laius tema näol lai muie. Praegu oli ta aga Alexi pärast mures. Kahjuks ei osnud Liam sellises olukorras suurt midagi teha. Ta asetas enda käe ümber tüdruku õlgade ning vaatas talle siis enda siniste silmadega otsa.

Alex noogutas vaevumärgatavalt, jälgides Liami siniseid silmi, mis panid ta mõtlema ookeanile ning vesi on alati mõjunud neidisele rahustavalt. "Peaaegu iga öö viimased 5 aastat," sõnas ta vaikselt, sulgedes hetkeks silmad ja nautides noormehest õhkuvat soojust ning seda tunnet, mis temas voogab iga poisi puudutusega. "Sinna ei saa midagi eriti parata, seega ma pean lihtsalt need ära kannatama," lisas ta mõne hetke pärast, avades silmad.

"Miks sa kellegi poole pöördunud ei ole? Nii ei saa ju elada," sõnas Liam, silmitsedes tähelepanelikult tüdrukut. Ja mis kannatamisesse puutub, siis on noormees arvamusel, et keegi ei peaks kannatama midagi, mis talle ebameeldiv on. "Kindlasti on võimalik neist lahti saada," oli Liam enam kui kindel.

"Ma olen. Kuid nemad ei saa aidata selle vastu, mis toimub sul peas. Sellest pead sa ise jagu saama, nagu nad ikka ütlevad," lausus Alex, andes enda hääletooniga märku, et tema sellest enam rääkida ei taha. On asju, mida on parem hoida enesele - seda on neidis õppinud elult. Samuti ka seda, et ei maksa igat inimest usaldada, kes teeb naerunäo pähe ja ütleb, et hoolib sinust ja on su sõber. Kõik me valetame. Alex kandis endiselt Liami dressikat ning kuigi see oli mõnusalt paks ja soe, jooksid siiski mõned üksikud külmavärinad üle tüdruku selja, mis tõttu puges ta noormehele lähemale, olles tal põhimõtteliselt kaisus. Enda pead toetas ta endiselt poisi õlale.

"Järelikud sa ikka ei taha piisavalt kõvasti sellest jagu saada," sõnas Liam, vaatamata sellele, et tajus, kuidas Alex võttis sisse justkui kaitsepositsiooni, mis pidi noormehele hoiatuseks olema. Surunud tüdruku juustesse pisikese musi, hõõrus ta õrnalt tüdruku õlavart. "Kas sa ei leia, et voodis oleks mugavam ja soojem?" küsis poiss, tajudes tüdruku külmavärinaid ning tundes, kuidas ta talle lähemale puges.

Liami esimese lause peale ei vastanud Alex midagi. Ta ei taha sellest rääkida. Vähemalt mitte praegust, võib-olla mõne aasta pärast, mil tüdruk on ise selles selgusele jõudnud. Noormehe pakkumise peale noogutas Lexi õrnalt. Ta tõusis püsti, jäädes poisi ette seisma. Liami käest võtnud, tõmbas ta õrnalt ka noormehe püsti, seistes hetke niisama tema ees. Jälgides tüübi siniseid silmi, tõusis Alex spontaanselt varvastele ja andis noormehele ühe magusa suudluse.

Liam ei olnudki väga oodanud, et Alex talle enda hingeelu seletama hakaks. Selleks teadsid nad siiski teineteist liiga vähe. Noormees ei pannud seda tüdrukule pahaks, et ta talle seda osa enda elust ei avaldanud. Kui tuleb aeg, küll nad siis räägivad sellest. Silmadega neidu jälginud kui too püsti tõusis, võttis ta Lexi käest kinni ning tõusis tema ette, vaadates nendesse rohelistesse silmadesse. Saanud suudluse osaliseks, oli Liam kergelt öeldes üllatunud, sest tavaliselt oli tema see, kes kõike alustas. "Sellega võib lausa ära harjuda," sõnas poiss kui suudlus läbi sai ja ta lihtsalt liikumatult tüdruku ees seisis.

Alex naeratas õrnalt, hoides kindlalt, aga samas õrnalt Liami käest kinni. Paar sammu taha poole teinud, pööras neidis ennast ümber, kõndides aeglasel sammul enda toa poole, hoides endiselt noormehe käest kinni. Enda viimase aja käitumine on ka Lexile endale kergeks üllatuseks, aga ta hakkab sellega vaikselt ära harjuma. Heameelega oleks ta Liamit veel tuhat ja üks korda suudelnud, aga üsna suure tõenäosusega oleks ta vahepeal magama jäänud, sest ta oli tõesti väsinud. Samuti oli tal ka kergelt jahe, mis tõttu tahtis ta kiirelt minna sooja teki alla, kaisus armas ja kuum poiss.

Liam naeratas tüdrukule vastu ning allus tema juhtimisele, järgnedes talle magamistuppa. Noormehel ei olnud õrna aimugi, mis temaga toimub, aga ta teadis, et Alex ei ole nagu kõik teised tüdrukud ja ta veedab temaga meelsasti aega. Ta oleks isegi nõus istuma lihtsalt tüdruku korteris selle asemel, et enda meeskonna kaaslastega välja minna. Ja see juba on midagi. Tõmmanud teki eest ära, libistas noormees end taas voodisse.

Sättinud ennast mugavalt Liamile kõrvale, ei uinunud Alex mitte kohe, vaid toetades enda noormehe rinnale, jälgis ta vaikides tema siniseid silmi. Silmad räägivad meile sageli rohkem kui inimese sõnad, mis tõttu on läbi nende kõige lihtsam inimest tundma õppida. Isegi Alex avastas hetkel nii mõnegi uue asja. Kuna Liami seljas olev t-särk paljastas mitu tema käel olevat täoveeringut, sättis neidis ennast voodis sellili, olles samas Liami kaisus, hoides samal ajal tema kätt enda käte vahel, libistades sõrmedega üle tätoveeringute, millest igal ühel oli kindlasti oma lugu rääkida. "Kas sa paljastad mulle saladuse ja ütled, mida need tähendavad, või ma pean selle teadasaamiseks veel vaeva nägema?" küsis tüdruk vaikselt.