Kulutame kaloreid! :)

"Mõni kord kukub see tõesti sul hästi välja, vahel isegi sagedamini kui sa ise arvad," muigas Alex kergelt. Ka neidis pidas teda jerkiks, aga seda ennem, kui teda kohtas. Ei tohi ikka hinnata eemalt ja selle järgi, mida sa kuuled. Tuleb ikka ise kätte võtta ja inimest tundma õppida. "Tõesti? Keegi pole mulle veel nii armast asja öelnud. Ega sa ka just väga kehv pole," muigas Lexi kiuslikult. Tõesti sai liiga kaua tõsine oldud.

"Appi, kas ma hakkas tõesti üheks neist kahtlaselt romantiliseks tüübiks muutuma," judistas noormees enda õlgu. See nüüd küll tema ei olnud. Vähemalt varem ei ole olnud. See oli talle võõras maa. "Ma tänan. Mul on palju kogemusi," turtsatas Liam, hakates enda sõnade peale naerma, sest jamh...need vastasid liigagi hästi tõele.

Ka Alex hakkas lõbusalt naerma, vangutades endamisi pead. "Ei, ära muretse sa ei hakka muutuma selliseks kahtlaseks romantiliseks tüübiks. Sul on veel pikk tee selleni," hammustas neidis kergelt alahuulde, suul endiselt lõbus muie. Selline imago ei sobinud Liamile tõesti eriti üldse, aga samas praegu on see aeg, mil me ennast avastame. Just selles vanuses mõistame, kes me oleme ja kes meist saab - milline inimene. "Selles ma ei kahtle," noogutas Lexi.

"Väga tore," sõnas Liam, teeseldes nagu oleks ta just midagi väga kergendavat kuulnud. Tõsi ta oli, selline imago ei läinud temaga kohe üldse kokku ja vaevalt poiss seda väga tahtiski. "Aga seega peaksid sa olema väga meelitatud, et ma sind heaks suudlejaks nimetan," tõstis noormees sõrme ülesse nagu teadustaks ta mõnda eriti tähtsat fakti.

Alex muigas vaid kergelt, hakates peagi ka kergelt naerma. Kergelt pead vangutanud, tõstis Lexi enda rohelised silmad Liamile. "Ahsoo. Ning kuidas saan ma kindel olla, et sa mul siin nüüd ei luiska," kergitas neidis kulme, hoides enda pilku noormehel ning enda käsi ümber tema kaela. Nende olemine hetkel tundus nii loomulik ja õige ning lihtne.

"Ega ei saagi, pead ise vaatama, kas usud mind või ei," sõnas Liam lihtsa õlakehitusega. Iseenesest ei ole sellest midagi lahti ka kui Alex teda ei usu. Mis seal ikka. Ta asetas enda käed ümber tüdruku ning vaatas tüdrukut, pea kergelt viltu.

Alex jälgis Liamit vastu, püüdes samal ajal tõsine, kuid peagi laius tema suul naeratus. "Leiad midagi huvitavat?" kergitas neidis kulme, pilku kindlalt noormehel hoides. Istudes siin diivanil, noormehe käed ümber neidise ja tüdruku enda käed ümber poisi - kõik tundus loomulik, nii õige ja oma lihtsuses ka väga eriline. Ainult nemad kaks ja vaikus, mida on raske lõhkuda. Justkui ei eksisteeriks kõike muud nende ümber.

"Jaa, päris palju kohe," vastas Liam asjalikult noogutades. Tegelikult nägi ta lihtsalt seda sama kena näolappi ja neid sügavaid rohelisi silmi. Asetanud enda nimetissõrme Alexi huultele, vaatas ta talle hetkeks küsivalt otsa, eemaldades siis enda sõrme ning surudes sinna hoopis uue suudluse, lükates näitsiku samal ajal diivanile pikali.

"Kas sa mulle ka mõne avaldad?" kallutas Alex pead. Tundes Liami sõrme enda huultel, läbis tüdrukut kerge külmavärin ning kui noormees teda suudles, siis pidi ta lihtsalt otsad andma. Tookord kui ta oli lihtsalt öeldes natukene purjus, ei saanud ta aru, mida Liami lähedus talle tegi. Kui Alexi selg puudutas diivanil, libistas neidis enda käed noormehe puusadele, suudeldes teda vastu.

Liam muigas läbi suudluse ning katkestas selle hetkeks, "vaata huviga peeglisse ja näedki kõike, mida mina praegu," lausus noormees, vaadates enda siniste silmadega näitsikule otsa. Sulgenud taas enda silmad, jätkas ta suudlusega, libistades enda ühe käe tüdruku juustesse ja teise Alexi särgi alla kõhule.

Alex suudles Liam vastu kindlalt, aga samas õrnalt. Ta katkestas hetkeks selle. "Ma loodan, et sa ikka tead, et ma ei pruugi näha neid asju peeglist, mida sa näed mulle otsa vaadates," sõnas ta Liami siniseid silmi jälgides. Ühe käe noormehe puusalt võtnud, lükkas ta sellega eemale poisi juuksesalgud, mis varjasid tema nägu. Tundnud tema kätt enda nahal, läbis tüdrukut taaskord külmalaine, millele järgnes kuumalaine.

"Your loss," muigas Liam hetkeks, jätkates enda suudlusega, mis muutus tugevamaks ja natuke pealetükkivamaks. Alexi huultelt läks noormees suudlustega tema kaelale, tekitades sinna kurjajuurena ühe ilusa maasika. Enda huultega taas tüdruku omi puudutanud, asetas ta enda mõlemad käed tüdruku särgi alla, lükates seda kõrgemale, et tema kõhule suudlusi jagada.

Alex suudles mõnuga Liamit vastu. Tundnud korraga tema huuli enda kõhul, hammustas neidis tugevalt endale alahuulde. Ta sulges hetkeks silmad, nautides seda tunnet ning neid laineid, mis läbi tema keha surinaga läksid. Lexi võttis õrnalt noormehe pea enda käte vahele, tõstes selle piisavalt kõrgele, et Liami huultele kinkida magus suudlus.

Tundnud neidise huuli taas enda omadel, läbis ka poisi keha mingi veider tunne, mis teda veel rohkem tüdrukut tahtma pani. Liam ei saanud end enam petta, et tal olid elus esimest korda kellegi vastu tõelised tunded, aga see tüdurk oli jäägitult kinni kelleski teises. Jõudnud otsusele, kuhu ta selle õhtuga jõuda tahab, eemaldas ta enda dressipluusi ning särgi. Kummardunud taas tüdruku kohale, suudles ta teda palavalt, libistades Alexi särgi tema seljast ära.

Nagu eelmine kord lasi Alex ka praegust tegutseda põhiliselt Liamil, kellel oli tõesti rohkem kogemusi selles vallas. Neidis suudles noormeest vastu. Tema suudlused muutusid kindlamaks ja ahnemaks. Justkui oleks Liam õhk ja Lexi see, kes vajab õhku. Neidis libistas enda käe üle noormehe rinna, jälles selle sinna. Ta ei katkestanud hetkekski suudlust, nautides seda ning ka seda kuumalainet, mis läbis iga raku tema kehas.