Kulutame kaloreid! :)

Liam tõusis vastumeelselt tüdruku kohalt ära ning istus hoopis mugavalt diivanile, pilk telekal. "Tänu Jazminile pean ma nagu nii pidevalt mingeid arulagedaid multikaid vaatama ja mõnikord isegi kinno minema, et neid vaadata. What a joy," lausus noormees, pead vangutades. Samas mõni multikas võis väga hea olla.

Kui Liam Alexi pealt läks, tõusis ka neidis istukile. Sasinud hajameelselt enda juukseid, püüdis ta hoida enda pilku televiisoril ja keskenduda multikale. "Pereisa" polnud päris nagu multikas. Pigem meenutas see kas "South Parki" või "Simpsoneid". Viimasele multikale mõeldes, turtsatas tüdruk tahtmatult. Ka tema on Simpson. What a joy. "Juhul kui sind ei huvita, siis sa võid mujale panna. Ma ei keela," muigas Alex kergelt, viies enda rohelised silmad Liamile.

"Väga tore," sõnas Liam, haaras puldi ja klõpsutas jälle tükk aega kuni jäi peatuma mingisugusele looduskanalile, kus parasjagu lõvi sebrale jahti pidas. "See?" pakkus nooruk ning viskas puldi tagasi lauale. Ta ei suutnud endiselt sellest aru saada, et sul on üle saja kanali ja mitte midagi ei ole vaadata. Kuidas see võimalik on?

"Vägagi sobilik. Tuletab mulle meelde, et ma pole endiselt bioloogia õpetajale enda referaati esitanud ega vastanud järgi kahte tööd," turtsatas Alex. Ta tõstis enda jalad diivanile, tõmmates need vastu rindkere ning toetades lõua põlvede vahele. "Kas tõesti pole midagi paremat vaadata," kostus taaskord turtsatus neidise suust, aga see oli juba pahasem. Sirutanud enda käe puldi järele, napsas ta selle endale sõrmede vahele ja avas teleri ekraanile telekava, sirvides selle kiirelt läbi. Tõesti polnud midagi vaadata, mis tõttu jättis Alex käima mingi filmi, mis tuli TV1000 pealt. Awesome.

"Kas need sõnad tulevad tõesti Alexi suust? Tundub, et ma olen klassi pailapse ära rikkunud," sõnas Liam, saates näitsikule õpetajaliku kurja pilgu, mis katkes pärast turtsatust. "Ikka ei usu mind, peab kõik üle kontrollima," vangutas noormees enda pead ning silmitses Lexit selle asemel, et filmile tähelepanu pöörata.

Alex pööritas silmi, andes kerge mütsu vastu Liami õlga. "Ega kõik ainult sinu ümber tiirle," turtsatas neidis. Viimased kaks kuud on teinud tüdruk hulganisti ületunde, et koguda raha, millega saaks ta vajadusel maksta Julliardi õppemaksu, juhul kui ta ikka sisse saab, ning osta endale ka väikene korter kooli lähedale. "Oma silm on kuningas," muigas Lexi, pöörates enda rohelised silmad Liamile, jälgides noormeest.

"Miks sa siis seda referaati teinud ei ole ja töid vastanud ei ole. Laiskus või?" uuris Liam muheda muigega, asetades käe mõnusalt ümber tüdruku. "Jajah, muidugi," sõnas noormees irooniliselt pead vangutades ja tüdrukule otsa vaadatas. Talle meeldis tema ja Alexi vaheline suhe. See oli lihtne ja selge, mitte mingi keeruline teismeliste draama. Nad mõlemad lihtsalt olid nemad ise ja aktsepteerisid teineteist sellistena. Kuigi Liam ei tahtnud seda endale tunnistada, meeldis talle Lexiga aega veeta.

"Ei. Ma olen teinud ületunde, et koguda järgmiseks aastaks Julliardi jaoks raha," lausus Alex, ta keeras ennast Liami poole, jälgides noormehe siniseid silmi. Ka neidisele meeldis nende vaheline suhe. Nad veetsid lihtsalt koos head aega, olles üksteise suhtes ausad ja otsekohesed. Ilma ühegi draamata. "Juhul kui ma stippi ei saa, siis pean ma maksma päris suure õppemaksu, ning samuti ka endale mingi elamise leidma, sest kooli poolt pakutavad korterid lähevad nagu soojad saiad," sõnas Lexi peagi järgi, näppides Liami pusa nööre.

"Ah, et sinu sihtmärk on siis new York, Juilliard ja siis mis? Broadway või Show Business?" uuris Liam, sest tegelikult ei teadnud ta Alexist suurt midagi. Kui nad koos olid, kippusid nad niisama teineteise kallal jõlkuma ja norima, jättes seejuures rääkimata tõsisematest teemadest. "Sinu häälega peaks küll stipi kätte saama, aga korterid New Yorgis," Liam vangutas enda pead, "selleks pead sa küll miljonär olema," lausus poiss täiesti ausalt.

"New York või Ohio või Las Vegas, aga minu eesmärk on siit minema saada," lausus Alex vaikselt, viies enda pilgu noormehelt korterile, samas kui ta mõtles tervet linna. Peale ema surma, kui nad isaga koos siia tulid, lootis Lexi leida siit uue alguse, aga selle asemel tiriti ta sügavamale põhja. "Ma pole veel kindel. Võib-olla natukene mõlemast või sootuks midagi muud. Eks aeg näitab, kuhu suunas tuul mind lükkab," pöördusid Alexi rohelised silmad tagasi Liamile. Noormehe märkuse peale korterite osas, turtsatas neidis. "Ma tean. Eks ma siis pressin ennast ühte tuppa viie võõraga või võtan sihikule hoopis äärelinna," naeratas neidis kergelt. Samas tookord noorteõhtul TRIC'sis sai Alex päris hea võidusumma, mille ees peaks isegi väiksema korteri kätte saama.

"Sulle ei meeldi Tree Hill?" küsis Liam huvitatult. Ka tema tahtis siit kindlasti ära saada, aga kunagi tuleks ta siia võibolla tagasi kui võimalust oleks. "Viie võõraga ühes toas olemine on kindlasti hea väljakutse ja üks huvitav kogemus," naeris noormees, silmitsedes Alexit. Tema vanemad olid talle pakkunud, et ostavad talle kooli juurde korteri. Liam oli aga kindel, et tahab ühikas elada, sest ühika elu on midagi, mida lihtsalt peab kogema.

"Mulle meeldib Tree Hill, aga mulle ei meeldi siin elada," sõnas Alex vaikselt, lisades peagi juurde: "Peale enda ema surma, käisime isaga päris mitu linna läbi, ennem kui siin peatusime pikemalt. Hetkeks ma isegi arvasin, et me saame uuesti alustada, aga selle asemel tiriti mind tagasi sinna auku, kust väljaronimiseks kulus mul nii palju aega. Iga nurk selles linnas tuletab mulle seda meelde," vangutas neidis pead, pöörates pilgu kõrvale, jälgides parema meelega noormehe seljas olevat dressikat kui poisi silmi. "Samas äkki mul veab ja ma saan koolis toa, mida jagan vaid ühe inimesega," kehitas tüdruk õlgu, suule ilmumas õrn naeratus.

"Selge." sõnas Liam lühidalt, kui nii siis nii. Tal ei olnud selle peale midagi öelda ja pealegi ei olnud noormehele kunagi meeldinud minevikus sorida. "Milline võit see oleks," lausus noormees irooniliselt, võttes tüdruku lõuast kinni ning tõstes tema pea endale otsa vaatama. Hetkeks muianud justkui sellega tüdrukult luba küsinud, kinkis ta neiule õrna musi.

Panna inimesi mõistma, miks ta vahel on selline nagu ta on, on olnud Alexi jaoks suur katsumus, sest see tähendas endast rääkimist. Ta pidi rääkima sellest, mis toimub tema sees, ning sellest, mis on minevikus. Tundnud Liami sõrmi enda lõual, andus ta noormehe puudutusele ning vaatas peagi poisi siniseid silmi, mis meenutavad talle alati ookeani või siis seda järve Ohios, mille ääres nad elasid. Tundnud Liami huuli enda huultel muigas Alex kergelt. "See oli armas," sõnas Lexi vaikselt, suul naeratus.

"Näed, ma oskan mõnikord armas ka olla," sõnas Liam samuti õrnalt naeratades, "ei olegi selline jerk nagu kõik räägivad," lausus ta, hoides enda siniseid silmi kindlalt tüdruku rohelistel silmadel, mis meenutasid talle kevadist rohelist rohtu või sammalt. Olenes valgusest. "Tegelikult on asi selles, et su huuled on lihtsalt nii suudeldavad ja sa oled hea suudleja," tunnistas Liam naerdes, rikkudes seega nende hetkelise armsa momendi. Saigi liiga kaua tõsisem oldud.