Matemaatika tund

"Kahju oleks ju näha, kuidas selline kena poiss kukub matemaatika eksamil läbi ning hävitab sellega ka enda tuleviku," pöördusid Alexi silmad tagasi Liamile. Vasaku käe sõrmedega võttis ta õrnalt noormehe põsest kinni ning sakutas seda, nagu vanaemadel ikka kombeks on. Ka neidise hääl kõlas nagu vanaema oma. Poisi küsimuste peale pööritas Lexi vaid kergelt silmi ning pööras enda silmad tagasi vihikusse, kirjutades kolm rida juurde ning tõmmates mõned eelnenud maha. "Nii ja naa," lausus ta.

"Oiii, kui armas et sa mu tuleviku pärast muretsed," sõnas Liam vastu, mitte just kõige temalikumal häälel ja see pani ta naerma, sest Alex meenutas tõesti hetkel tema vanaema, kellele meeldis alati just nii teha. Nõme harjumus muidugi. "Tore teada," noogutas Liam.

"Pole tänu väärt," lausus Lexi kergel muigel. Kirjutanud veel kolm rida vihikusse, tõmbas ta maha ja sodis ära kõige esimese ning kaks lauset veel keskel. Kahjuks lõppes ka tema enda laul iPodis, mis tõttu pani Lexi selle puntraks kokku ja toppis koti sahtlisse. "Kuigi praegusel hetkel oli muusika mõeldud igavuse peletamiseks," pöördusid neidise rohelised silmad noormehele.

Jessica pööras pilgu õpetajale ja jäi talle küsivalt otsa vaatama, kui too tema nime lausus, peas küsimus, et miks õps mõnd matageeniust ei võiks torkida. "Viisada kakskümmen kolm," lausus Jes esimese pähetulnud kolmekohalise numbri, saamata aru, miks peaks keegi nii suurte arvude ruutusid peast arvutama - selleks on siiski kalkulaatorid.