NOORTEÕHTU TRICis

Nüüd saabus uksele ka Hatake. Ta pani ukse juures käed puusa ja silmitses inimesi sees. Ta ei tundnud sealt veel kedagi seega otsustas oodata ja vaadata, mis toimuma hakkab. Kuna ta oli seal tihe klient, näitas ta leti poole, et võtab oma tavalise - vee, ilma gaasideta. Ja istus rahulikult pukile ja slimites teisi, ise aegajalt lonksu võttes.

Alexi rohelised silmad pöördusid peagi lavale läinud Garylt Carmelile, kes samuti lava taha tuli. Ta teadis tüdrukut kooli kaudu, aga pole temaga kunagi rääkinud. Selleks pole siiani vajadust olnud ning pealegi LA ei suhtle eriti kisakoori omadega, sest teadavasti ei suhtle ka nemad eriti kellegi muuga kui enda omadega ning korvpalluritega. Ometigi naeratas Lexi talle õrnalt kui tüdruk lähemal oli.

Kuigi Alex ei olnud tõesti neiule kuigi tuttav, naeratas ta talle vastu, sest teadis vaid nii palju, et nad käivad samas koolis. Samuti oli temast ju viimasel ajal juttu GC. Seega kerkis tema tuntus koolis ja üldse Tree Hillis. Carmel surus käed teksade taskusse ning jalutas natuke eemale, kus olid mõned toolid. Ta istus neist ühele ning hakkas vaikselt häält lahti laulma.

Saatnud silmadega hetkeks Carmelit, pöördusid Alexi silmad peagi lavalt ära tulnud Gary'le, kelle näol oli rahulolev muie ning andis kerge noogutusega ka Alexile märku, et ta võib lavale minna. Hinganud sügavalt sisse, võttis neidis nooruki käest mikrofoni ning astus lavale. Suul kerge naeratus, silmitses LA rahvast, pöördudes peagi Kate poole, kes teda tervitas ja edu soovis. Viimast läheb neidisel koha kindlasti vaja kui ta soovib võita peaauhinda, mida saaks kasutada Juilliardis õppimisel.
Mikrofoni statiivi külge kinnitanud, andis neidis bändile kerge peanoogutusega märku, et tema poolest võib alustada. Saanud vastuseks samuti kerge noogutusega, pöördusid neidise rohelised silmad tagasi publikule. Tema kõhus vingerdas kerge ussikene, mis pani neidise kergelt kohmetuma, aga kuuldes tuttavat meloodiat, kadus ärevus ning üle voolas rahuolu, mugavus ja enesekindlus. Peagi paotus neidise suu ning ta hakkas esitama enda esimest lugu.



lyrics

Tundnud kerget obadust enda rindkerel, muigas Daniel õrnalt, silmad Lizardile pöördumas. Tema pilk oli lõbus, aga samas ka peegeldus sealt kerge mõtlemistöö. Pööranud enda pilgu tagasi Alexile, kes suundus lavataha, soovis ta samuti neidisele edu, kuid pöördus peagi tagasi Lizzie poole. "Tule," sõnas ta vaikselt, huuled tüdruku kõrva juures, tõmmates neidise endaga kaasa tagumise nurga poole, kuhu oli paar madratsit vedatud, mis olid õnneks veel vabad. Maandunud ühele istuma, jälgis Nathan pikalt Lizandrat, pilk peagi pöördumas lavale kui Alex esinema hakkas. Tüdruku lauluoskus pani noormehe küll heaks kiitvalt muigama. Tüdruk oli väga hea.

Lizza järgnes Danielile ning sättis end madratsile mugavalt sisse, toetades end õrnalt vastu noormeest. Võtnud tema käest kinni, suunas ta ka enda rohelised silmad lavale. Kui Alex laulma hakkas, ilmus Lizardi näole rõõmus ja rahulolev naeratus. Ta oli tõsiselt hea. Tema hääl oli nii tugev ja jõuline, kuid samas emotsionaalne. Lihtsalt võimatu on seda sõnadesse panna. "Amazing," pomises tüdruk vaikselt.

Joseph sai töölt lahti siis, kui pidu oli juba alanud. Siiski ei tahtnud noormees jätta minemata. Kiirelt pesus käinud ja riided vahetanud, võttis Joe suuna TRICi poole ristmikute foorid paistsid ole ka justkui yema vastu olevat. Järjekordne punane tuli roheliseks muutunud, hakkas J edasi sõitma. Kiireks hetkeks tundis ta endast vasakul ja väga lähedal tulesid ning seejärel tugevat lööki nong edasine oli pime nagu öö.

Toonud kuuldavale viimased jõulised, aga saamas õrnad noodid, sulgus Alexi suu ning laul lõppes kahe kitarri saatel. Heakskiitva aplausi peale naeratas neidis kergelt. Tõmmanud sõrmedega läbi juuste, hammustas tüdruk hetkeks huulde ning süvenes peagi alanud muusikasse. Iga laulul peaks olema lugu, mis peaks tooma inimestele mingi kujutuse neidise poolt läbi elatud sündmustest või tema lootustest/unistustest. 'Don't think about it' jutustab seega märksõnadega tüdruku elust New Yorkist ja esimestest kuudest Tree Hillis.


sõnad

Teeninud seegi kord kõva aplausi, astus Alex sammukese tagasi, lausudes mõned sõnad tema lähedal olevatele kahele kitarristidele, keda tal on vaja kindlasti viimase laulu juures. Astunud tagasi mikrofoni juurde, kinnitas ta selle uuesti statiivi külge ning algas uus lugu. See oli natukene tempokam ning kõneles neidisele, mida ta tundis esimesed kuud peale tema ja Sayeri tutvumist. Naeratanud kergelt publikule, hakkas Lexi peagi ka laulma.


sõnad

Sayer oli viimasel hetkel ümber mõelnud ja siiski sammud TRICi poole seadnud. Ta arvas, et Alex vajab tema tuge seal ja pealegi on ta siiski neiu parimsõber ja peaks seal olema. Seega astus noormees hoonesse just kenasti tüdruku kolmanda laulu alguseks. Ta ei hakanud kuskile ette türgima, vaid toetas end ukse lähedal oleva posti vastu ning silmitses tüdrukut. Ta laulis lihtsalt liiga hästi. Silmitsedes teisi võis ta üsna kindel olla, et ta läheb kõigile peale. Say muigas kergelt ning kinnitas enda silmad Alexile, kes esines nagu tõeline staar juba.

Kolmas lugu meeldis siiani Alexile kõige rohkem, sest sellega sai ta näidata, et tema hääl ei varieeru vaid kõvadusega. Samuti ka selle tempo ja sõnad meeldisid neidisele kohutavalt. Selle laulu kirjutas ta küll aastaid tagasi, aga ometigi pole ta tahtnud selle juures midagi muuta. Lõpetanud taaskord kindlalt lava keskel, silmad publikul ja suul naeratus, tõmbas Lexi näppudega kergelt läbi juuste, andes bändile märku, et on valmis viimaseks lauluks. Algselt oli tüdrukul plaanis laulda küll ühte teist enda lugu, kuid viimasel hetkel mõtles ta ümber ning tagasiteed enam pole. Istunud talle toodud pukile, võttis tüdruk statiivi, mis viidi ära, küljest mikrofoni, pöördusid tema rohelised silmad kahele kitarristile, kumbki ühel pool tüdrukut, süles tavaline akustiline kitarr. Selle laulu sai neidis valmis kõigest mõned päevad tagasi ning ta jõudis sellele vaid akustilise kitarri noodid teha, mis tõttu jäid lavale tõesti vaid kaks kitarri. Hinganud sügavalt sisse, andis ta mängijatele kerge noogutusega märku ning peagi kõlas viimane laul Alexi tänaõhtusest repertuaarist.

Sayer oli endiselt enda koha peal, seistes vastu posti, käed rinnal risti. Ta vaatas neidu ning ootas huviga uut laulu, kui lavale jäi vaid tema ja kaks kitarristi. Noormehele meeldis laul kohe algusest peale. Esiteks oli sellele kena viis ja teiseks oli Alexil lihtsalt liiga hea hääl. Viimaks keskendus ta sõnadele ning lasi neil enda pähe tungida. Mida enam ta kuulas, seda kõhedam tunne tekkis tema sees. See lihtsalt ei saanud nii olla.... Kiirlint hakkas tema silm ees jooksma, näidates pisikesi klippe tema enda hetkedest. Say keeras just ringi, et lahkuda kui tema kõrvu kostus tugev aplaus. Taaskord end keeranud, suunas ta enda pilgu otsa Alexile.

Kallistanud õrnalt bändiliikmeid, naeratas Alex kergelt, pöörates end veelkord ka publiku poole, tehes kerge kummarduse ning peagi astus ta lava taha. Ükskõik, mis edasi saab, seda tunnet temas ei saa miski ega keegi rikkuda. Vähemalt mitte praegu. Soovinud naeratusega edu ka Carmelile, astus tüdruk tagasi sinna hämarasse koridori, mis viis välja baarileti juurde, mille lähedal oli ka väljapääs klubi taha. Lükanud ukse lahti, pöördusid neidise silmad lavale, mis tõttu ei pannud ta tähele enda nina esist, kõndides nii kellelegi otsa. Astunud sammukese tagasi, pöördus Alexi pilk enda ette. Tema suule ilmus õrn naeratus. "Nagu ma näen, siis sa suutsid siiski lõpuks otsuse langetada," lausus ta Sayerile.

Sayer otsustas just lahkuda, kui Alex talle otsa koperdas. Noormees astus mõned sammud tagasi ning surus käed taskusse, silmitsedes neidu enda ees. "Jah, ma pidin ju siiski sinu imelist esitust vaatama ma olen ju siiski su sõber," sõnas noormees, "või olen ma sulle midagi muud?" küsis ta kerge peakallutusega. Tema pilk oli üsna tõsine kui ta Alexile otsa vaatas. Miski lihtsalt tema sees käskis seda küsida. Korraga vajusid justkui kõik jupid kokku. Kuid selle asmel, et puzzle korralikult kokku panna, ajas see kõik veel hullemini segamini.

Sayeri küsimuse peale kadus Alexi suul naeratus ning ta hammustas tugevalt endale alahuulde, pöörates pilgu eemale. Ta ei osanud midagi öelda, ilma, et satuks ise täbarasse olukorda. Valetada ta ei tahtnud, samuti ei osanud ta kõvasti välja öelda ka tõde. "Miks sa esitad küsimuse, millele sa juba ise vastust tead," lausus Lexi vaikselt, pöörates end ringi ning põhimõtteliselt joostes väljapääsu poole, mis tema õnneks oli lahti.

Sayer järgnes neiule ning püüdis ta väljas kinni, suunates ta inimestestest eemale. Üleliigseid kõrvu ei olnud vaja. "Miks sa mulle mitte midagi öelnud ei ole?" küsis noormees süüdistaval häälel, mis nõudis endale vastust. Nii palju siis nende headest suhetest. See uudis muutis praktiliselt kõike nende kahe vahel.