NOORTEÕHTU TRICis

Ürituse alguseni ei olnud enam kuigi palju aega jäänud. Rahvast hakkas aina enam kohale voolama. Sisse sai seekord igaüks kellel huvi oli, olenemata vanusest. Baarileti tagant oli võimalik tellida vaid alkoholivabu jooke või siis väikese alkoholisisaldusega jooke. Klubi ise oli täiesti ümber tõstetud. Laudu ruumis ei olnud. Lava ees maas olid madratsid ja padjad, mis olid mõeldud istumiseks. Ühes nurgas oli väike eraldatud alake, kus oli võimalik sõpradega lauamänge mängida. Ühesõnaga oli üritus ennekõike selleks, et sõpradega aega veeta ja rõõmu tunda. Lisaks oli sisse põimitud laulmine ja muidugi kohale tulnud produtsendid ja mänedžerid, kes endale kliente otsisid. Keelatud ei olnud ka tantsimine, kui mõni laulja sulle meelepärast muusikat teeb.

Carmel astus TRICi ning lasi enda pruunide silmadega üle klubi, mis oli muutunud palju hubasemaks ja ei meenutanud enam üldse klubi. Pigem oli tegu ühe tavalise avara ruumiga. Tüdruk astus edasi ning läks uuris esinejate järjekorda kuna oli ka ennast kirja panndu. Ta ei olnud mingi eriti tugev laulja, kuid talle meeldis see ja täna õhtul oligi pigem aeg ennast lõdvaks lasta.

Liam ei olnud kindel, kas selline üritus on ikka tema jaoks, kuid siiski tundus see talle parem idee kui niisama kodus passida ja nädalavahetus üksinda passida. Mõned minutid jalutamist ja noormees leidiski end TRICi eest. Rahvast ei olnud muidugi nii palju kui tavalistel pidudel, kuid siiski piisavalt. Liam jalutas trepist ülesse ning klubisse sisse. Sees avanev vaatepilt oli natuke....võõras, kuid siiski huvitav. Liam võttis endale letist ühe tavalise koka ning sammus, jook käes, lava poole, silmates peagi Carmelit. Ta jalutas vaikselt tema seljataha, "esined ka?" küsis ta vaikselt neiule kõrva.

Carmel tundis koheselt selle hääle ära. Kuidas ta saigi mitte. See hääl oli vist kõigil kooli neidudel meeles. Ta muigas kergelt ning libistas sõrmega mööda esinejate nimesi, peatades sõrme oma nime juures. "Nagu näha," lausus ta ning keeras end ümber, vaadates Liamile otsa. "Ja sina mitte nagu ma näen," sõnas tüdruk naeratades. Tegelikult ta isegi ei teadnud, kas poiss laulab üldse või mängib mõnda instrumenti.

"Kahjuks puudub mul selline kena lauluhääl nagu sinul," sõnas Liam muiates ja pudeli suule tõstes. Tegelikult ei olnud ta neidu kunagi laulmas kuulnud, kuid ta oli kindel, et tüdruk ei laulaks avalikult, kui see kuidagi moodi tema nime ohtu seaks. Seega pidi ta omama head häält. "Tahad äkki istuda," pakkus Liam, viibates maas olevatele madratsitele ja patjadele.

Kas Liam just flirtis temaga? Carmel kergitas enda kulme, kuid jättis alles selle siira ja sõbraliku naeratuse. "Meeleldi," lausus tüdruk ning istus nende lähedal asuvale kollasele madratsile, millel olid punased padjad. Ühe neist haaras tüdruk endale sülle. Tal oli lihtsalt harjumus kuskile istudes padi endale sülle haarata. "Ma ei arvanud, et ma sind täna siin näen," pidi neidis tunnistama.

Liam istus neiu kõrvale ning rüüpas vahepeale külma kokat enda klaasist. "Ei arvanud või ei lootnud? Nii et sa ootasid mind siia?" küsis noormees kavalalt muiates. "Tegelikult ei arvanud ma seda ise ka, aga näed, siin ma olen," laiutas Liam enda käsi. Ta isegi ei teadnud, kes siin esinema hakkavad või mis siin toimuma hakkab, aga siin ta oli.

Toetades end vastu baariletti, jälgis Alex vaikides kogunevat rahvast. Ta teadis, et siia koguneb kindlasti hulk rahvast, aga ta ei osanud arvata, et nii palju. Käed teksade taskutesse, näris Alex närviliselt alahuult, jälgides enda kõrval postil olevat esinejate nimekirja. Õnneks oli ta sattunud ettepoole, siis pole esinemine isegi nii hull, sest sa pole eriti palju konkurente kuulnud.
Neidise rohelised silmad liikusid peagi uuesti saalile, otsides tuttavaid nägusid. Sayerit ta arvatavasti ei pruugi siit leida, sest tüdruku küsimusele ei andnud ta eile kindlat vastust.

outfit - jalas on siis mustad kitsad teksad ja kontsaga saapad

Lizza ilmus kohale koos Danieliga, käsi kindlalt poisi pihus. Ta tunnetas endal teiste inimeste pilke. Noh, eks pärast GC postitust käisid tema kohta sellised jutud, millest üks oli hullem kui teine, aga ta ei lasnud end nendest segada kuna ta oli lihtsalt poisiga liiga õnnelik, et lasta kellegil seda häirida. Kuna üritus ei olnud veel pihta hakanud, suunas näitsik noormehe baari juurde, kus ta märkas Alexit. "Hey," lausus Lizard sõbraliku naeratusega, kuid see kadus hetkel kui ta mõistis, et ta on ju Sayeri parimsõbranna ja seega ei pruugi ta teda antud hetkel just väga sallida. "Ma kuulsin, et sa pidi ka täna esinema," lisas tüdruk. Ta ei hakanud Danielit tüdrukuga tutvustama, sest tema teada olid nad juba tuttavad.

Alex pööras enda silmad tuttava hääle poole, suu kaardumas naeratuseks. "Hei!" tervitas neidis Lizandrat kui ka Danieli. LA oli tõesti algul Lizi peale pahane olnud, aga seejärel mõistis ta, et selleks pole vajadust. Tüdruk leidis endale kellegi, kellega ta sai olla tema ise ja oli selle üle ka õnnelik. Kuigi tee sinna polnud just kõige sirgem. "Seda küll. Ootan parasjagu oma järge, kuigi see peaks päris ruttu tulema. Mind pandi sinna esimeste sekka, aga samas pärast ootamine on pikk ja närvesööv," muigas neidis kergelt, tõmmates näppudega läbi enda paksude blondide juuste, mis olid kergelt lokkis ja sassi aetud. Neidise silmaümbrused olid tumedad, mis sobis hästi kokku tema riietusega. Alex tahtis teha täna midagi omapärast.

"Eks me hoiame sulle pöialt," sõnas Lizard toetava naeratuse saatel. Hammustanud õrnalt alahuulde, viis ta pilgu üle klubi, peatades selle viimaks jälle Alexil. "Sayer ei tule?" küsis ta seepeale täiesti tavalisel häälel. Kuna nad olid ju Alexiga nii lähedased siis ta arvas, et ta toob ennast ikka kohale. Ilmselt mitte. Peaasi, et Liz selle põhjuseks ei oleks.

Alex hammustas kergelt huulde, viies silmad samuti klubile. "Ma ei tea. Ta ütles midagi umbmäärast nagu vaatab veel ja võibolla," sõnas neidis otse välja. Tüdruk ei hakanud juurde lisama, et see oli kõik Lizzie ja Danieli tõttu.

"Tüüpiline," pobises Lizard vaikselt ise endale, viies hetkeks enda rohelised silmad Danielile puhkama, kes vaikselt tema kõrval seisis, ütlemata ainsatki sõna. "Ma kuulsin, et te kaks olete juba kohtunud," viis neidis jutu Sayerilt mujale.

Sisenenud koos Lizandraga TRIC'si, libises Danieli käsi tüdruku sõrmede vahelt tema pihale, hoides viimast kindlalt enda külje all. Märganud kaugelt tuttavat blondi juuksepahmakat, valgus noormehe suule kerge naeratus kui nad Alexi juurde jõudsid. Tervitanud neidist kerge peanoogutuse ja naeratusega, kuulas ta mõnda aega nende kahe juttu. "Võib nii öelda küll, aga tookord jäi jutt üpris lühikeseks," lausus Nathan kergelt naeratades, pöörates enda silmad peagi Lizandrale. Surunud enda huuled vastu tema pealage, püüdis anda noormees teistele märku, et see tüdruk on tema ja jääb talle.

"Siis on teil täna võimalus võibolla pikemalt rääkida. Alex on mulle nagu vanem õde, keda mul kunagi olnud ei ole ehk siis veel üks inimene, kes iga mu sammu jälgib. Õnneks on ta palju lõbusam ja toredam kui Say ja Joe," turtsatas Lizard lõbusalt. Eks neiud peavad ikka kokku hoidma ju. Pealegi on Alex just see inimene tänu kellele Liz enda õppimist unarusse ei jätnud ja seda kõrgel tasemel hoiab. Suudlus, mis tema pealaele kinnitus tekitas neiule ülimalt hea tunde nagu kõik puudutused, mis tulid Danielilt.