Post-shooting thread aka two pieces

Matthew ja Daniela olid pidevalt haigla vahelt käimas nii Helena ja Hunteri pärast, õnneks sai Hunter ruttu koju. Õues oli veel valge, kell oli umbes poole kaheksa kandis. Kogu linn on juhtunust šokis, esialgne taastumine võttis aega ilmselt mõned nädalad, lähedase kaotanud pidid aga elu lõpuni ilmselt kohutavat sündmust unenägudes läbi elama. Kohapeal olnud noortele jäi jälg kindlasti pikaks ajaks, tuli loota vaid aeglasele detailide unustamisele. "Ma lasin ühel maakleril saata pakkumised, praegu on nimekirjas kuus korterit, mis meile võivad sobida. Millalgi peaks neid vaatama minema, ta pakkus kaks maja ka välja," rääkis Matt. Ta ei teadnud, kas Dani tahab juhtunust veel rääkida või mitte, parem oli ise mitte torkima hakata. Ööd olid olnud üsna rahutud, neiu ärkas mitu korda üles ja ta oli hakanud läbi une rääkima, mida ta varem polnud eriti teinud.
Mehel olid jalas tumesinised teksad ja seljas valge T-särk, millel oli must graafika. Ühes käes oli tal helehall õhuke kampsun ja teises Daniela käsi.
OT:Kinni

Daniela üritas juhtunut minevikku panna, aga see tuletas ennast iga valjema pauguga jälle meelde. Lisaks ei jätnud need õudsad hetked puutumata ühtegi neiu unenägu. Kuna tüdruk teadis, et ta peab sellest kellegagi rääkima, siis üllatavalt kombel sai selleks inimeseks hoopis Hunter. Võibolla oli selle põhjuseks asjaolu, et poiss oli samuti asja keskel olnud ja sai seega tüdrukust paremini aru. Samas üritas Dani mitte jälle endasse sulguda, sest siis oli tal kalduvus Matthew endast eemale tõugata. Seda ta aga ei soovinud. Mees oli niigi kogu olukorraga üllatavalt hästi hakkama saanud. "Ohh, ma olin selle meie oma elamise plaanid juba ära unustanud, aga ma tahaks neile pilgu peale visata nii ruttu kui võimalik. Ma lihtsalt ei suuda enam niisama kodus istuda. See olekski võibolla hea vaheldus kõigele... mis vahepeal toimunud on," rääkis Daniela, hoides mehe käest kinni ja kinnitades enda pilgu mehele. Uskumatu, et nad endale mõne kuu pärast lapse saavad ja nüüd juba oma korterist või majast räägivad. Kõik läheb lihtsalt väga kiiresti. "Mis piirkonnas need hooned asuvad?" uuris Daniela. Tüdruk kandis seda sama valgepõhjaga kirjut kleiti, mida ta kandis siis, kui nad esimest korda kohtusid. Täna oli tal lihtsalt lisaks kaasas üks helebeež kardigan ja jalas kontsata tumepruunid kevadsaapad.

Outfit

Matthew üritas ka Hunterini pääseda, aga selline asi oli ilmselt üks nendest, millega ei oska eriti siis käituda, kui ei ole ise läbi elanud. Vähemalt paistsid Daniela ja Hunter sellega tegelevat, mitte ei lasknud hirmul endast võitu saada. Matt oli kindel, et mõni nõrgem inimene lihtsalt sulgub endasse. "Majad on mõlemad Eastside'i elamurajoonis. Üks on rohkem kesklinna pool, teine kaugemal. Neli korterit Eastside'il, kaks Westside'il. Kuna ma täpselt ei teadnud, kas sa tahaksid praegu majas või korteris elada, lasin ma tal saata praegu saadavalolevad ilusamad ja pisemad kohad. Meile pole ju vaja mingit kolmekorruselist hiiglast," arvas mees. Pealegi pidid nad peale last NY-sse ju tagasi minema, või mis? Tegelikult oli elukoht nende suhtes tundlik teema, Matt eelistas töö tõttu NY-d, Daniela vist pigem TreeHilli.

"Midagi suurt meil tõesti vaja ei lähe. Pigem midagi hubast ja lihtsat," arvas Daniela. Talle pole kunagi need suured klaasist majad väga istunud. Talle meeldisid ikka elamised, mida sai koduks nimetada ja millel oli enda elanike nägu, mitte need uued modernsed elamised, kus tekib tunne nagu elaksid kuskil hotellis. Daniela eelistas tõesti Tree Hilli, aga ta teadis, et nende mõlema karjääri suhtes on New York parem koht. Samas kas suurlinn on ikka see kõige parem koht lapse kasvatamiseks? Lasnud Matthew käest lahti, jalutas tüdruk Riverwalki piirde juurde ning toetas enda käsivarred vastu seda, vaadates jõge ja selle vastaskallast. "Mis su vanemad selle maja või korteri ostu kohta ütlesid või sa ei ole veel kellelegi öelnud?" uuris Daniela, vaadates üle õla enda armsama poole.

Matthew noogutas. NY-s oli tal küll moderne ja suur korter, aga see pigem ta mugavuse ja laiskuse pärast, siin võis rohkem pingutada ja ta tekitas endale nüüd rohkem aega ka. Matt oli ise kasvanud üles küll Tree Hillis, aga peale täisealiseks saamist kadus ta kohe suurlinnadesse. Vaevu suutis ta gümnaasiumi lõpetada. "Mu vanematele meeldiks see väga, kui me jääksimegi Tree Hilli elama, aga nad teavad, et New York on ka väga aktuaalne teema," rääkis mees. "Emps vaatas ühelo õhtul beebipilte ja hakkas rääkima lapse kasvatamisest. Ta on vahepeal vist rohkem vaimustuses kui meie," muigas mees ja järgnes Danielale piirde äärde ning pani käed talle ümber. "Titanic," sõnas Matt naeratusega.

"Tree Hill jääb alati meie koduks, aga ma kardan, et tulevikus näeb meid pigem New Yorgis," sõnas Daniela ning ohkas kergelt. Muidugi ta armastas seda väikelinna, aga Suurel Õunal on neile nii palju rohkem pakkuda. Pealegi saavad nad ju iga kell tagasi Tree Hilli lennata kui vaja. "Vähemalt on tal hea meel," sõnas Daniela, "ma ei oleks kunagi arvanud, et ma olen see tüdruk, kes Sommersitele esimese lapselapse annab." Loodetavasti ei ole mehe ema väga löödud, kui laps hoopis New Yorgis kasvama hakkab. Kui Matthew tüdruku juurde jalutas, asetas neidis enda käed mehe omadele ja sirutas siis nende käed külgedele välja, kui Matt seda kuulsat filmi mainis. "Õnneks ei ole me uppuval laeval," mainis Daniela nii muuseas ning asetas siis mehe käed koos enda kätega tagasi ümber enda.

"New York ei ole ka halb variant," arvas Matthew. Talle oli New York ka koduseks muutunud. Kindlasti oli asi ka selles, et ta nautis suurlinna kiiret elu rohkem kui väikelinna rahulikku tasast liikumist. "Su emal oli ju ka," meenutas Matt. "Linnapeaga ühes perekonnas," lausus mees laia naeratusega. Ega selles midagi halba ju polnud, Matthew isa näitas end alati parimast küljest ja ta suutis mehe arvates ka päris hästi enda töökohustusi täita. "Ei ole, me oleme täitsa kindlal maal," nõustus Matt. Uppuval laeval võib täitsa kohutav olla, külmas veel jäsemed jäätuvad ja tõmbuvad krampi, siis ei ole enam midagi teha. "Mis sa arvad, kas ma olen sind täna piisavalt väsitanud, et sa saad sügava rahuliku une?" uuris mees. Ta oli hommikul palunud abi piltide sorteerimisel, et mis ilmutada ja mis mitte. Lõunat käisid nad ühes pisikeses kohvikus söömas ja läksid siis edasi koju, kuna Matthew emapoolne tädi tuli külla, kellega nad pikalt rääkisid.

"Ma pean lihtsalt natuke selle suurlinna eluga harjuma, kuigi ma vist sain sellega juba lõpuks täitsa hästi hakkama... või mis?" uuris Daniela ja ajas pea kergelt kuklasse, et meest vaadata. "Mhm," mõmises tüdruk, toetades ennast viimaks Matti vastu. Nii oli palju lihtsam ja mõnusam seista ju. Kindel maa oli neil tõesti jalgade all. Seda nii piltlikult öeldes kui ka sõna-sõnalt võttes. "Ma loodan," sõnas Dani, "kas ma segan väga sinu magamist öösel?" Seda, et ta üles tõusis teadis neiu ju isegi, aga kas oli ka võimalik, et ta nüüd rohkem vähkres ja võibolla isegi palju jutte öösiti maha pidas.

"Suurepäraselt. Sa ei jõudnud siiski üheks tarimishulluks naiseks veel muutuda, aga aega on," vastas mees muigega. Ta tahtis Daniela tuju üleval hoida igal võimalusel, ning oli kindel, et ta rumalad naljad teevad pigem kasu kui kahju. "Ei ole hullu. Põhiline on see, et su uni rahulikumaks muutub, kuigi praegu on vist su ööd üsna unetud, mis?" küsis Matthew. "Sa räägid läbi une, põhiliselt kordad samasuguseid fraase ja mõmised midagi selgusetut ka. Vahepeal annad jalaga ka nätakaid," rääkis Matt. "Aga sellest pole midagi, ma olen kindel, et see hakkab millalgi tagasi tõmbuma," lisas Sommers.

"Hah, küll ma sellega ka hakkama saan," muigas Daniela. Talle meeldis, et mees üritas tema mõtteid mujal ja tuju üleval hoida. Ta ise üritas ju Helenaga seda sama teha. "Üsna," noogutas tüdruk. Ilmselt sellepärast ta hommikuti nii kaua magaski, et öösel ärkas ta pidevalt üles. Kuulnud mehelt, et ta teda unes löönud on, pani ta enda mõlemad käed oma näole. "Ma väääga vabandan selle pärast," turtsatas tüdruk ning muigas kergelt, "ma loodan, et mind varsti perevägivallas süüdistama ei tulda." Aeglaselt veel pead raputades asetas näitsik käed tagasi piirdele. "Kunagi saab see ikka läbi," lootis Dani.

"Ära siis väga ülemeelikuks sellega mine," lausus mees laia naeratusega. Tema pärast võis Daniela ka terve toatäie riideid endale osta, põhiline oli ikka see, et ta oleks õnnelik. Matt teadis, et tüdruk ei teeks seda iialgi, ta ei olnud selline, kes kulutaks mõttetult palju asjadele, mida ta tõenäoliselt kasutamagi ei hakka. "Oh, pole hullu," lõi Matthew käega. "Oluline on see, et sa ikka varsti normaalse unerežiimi tagasi saad, muidu hakka see sinu ja pisikese tervist mõjutama," lisas mees. Ta surus ühe suudluse neiu kaelale ja jäi vaatama horisondile, kus päike üsna madalal oli.

"Kas sa oled näinud, kui armsad on väikeste laste asjad? Kes ütles, et ma enda peale raha hakkan kulutama," muigas Daniela, kuigi eks need pisikesed kasvavad eriti kiiresti. Seega pole mõtet neile väga suurt garderoobi just muretseda. Kuigi eks neid asju saab edasi pärandada ja teistele edasi müüa. "Ma tean, et ma pean ennast hoidma, aga ma ei saa lihtsalt enda organismi sundida tegema midagi, mida ta ei tee," sõnas tüdruk. Ta teadis isegi, et see paneb nende lapse elu riski alla, aga mõnikord ei olene kõik sinu tahtmisest. Saanud ühe kerge suudluse enda kaelale, lasi näitsik ennast vabamaks, hingates sügavalt välja.

"Olen. Ma käisin NY-s endale uusi botaseid ostmas ja väikestele tehakse ka ju pisikesi Nike'i või Adi tosse," rääkis Matt muigega. He might have bought a pair or two. "Siis peale soo teadasaamist tuleb üks suurem ostureis jälle teha," arvas mees. Kiirem lugu oli korteri/majaostuga ja selle meelepärase ümberkujundamisega. Kuigi alguses nad rääkisid koha üürimisest, arvas mees, et kinnisvara liiga ei tee. "Seda küll. Täna õhtul ma teen üht head looduslikku teed, mu sõber tõi Hiinast, aga ma ei ole ju väga teejooja, sulle peaks meeldima. Siis veel mõnus soe vann, massaaž ja sa magad nagu beebi," seletas Matt soojal ja rahulikul häälel. Ta muretses, et Dani magamatus võib talle ruttu mõjuma hakata ja tahtis hea une taastada, kuigi ta ei teadnud, kas see tema võimuses oli.

"Need väikesed botased ja eriti just ketsid on nii armsad," oli Daniela mehega täiesti päri. Muidugi läheb aega, enne kui laps üldse jalanõusid kandma hakkab, aga kui hakkab, siis tuleb nende titast vist üks stiilne laps. "Vähemalt on see ostureis, mis sulle ka huvitav on," turtsatas tüdruk, sest kuigi Matthew käis temaga kaasas ka siis, kui ta endale riideid või kingi käis ostmas, siis ega see talle vist väga lõbus ei olnud. "See kõlab nagu täitsa plaan ja ma loodan, et see töötab," sõnas Dani. Nii et Matthew on valmis kõik selle läbi tegema ainult selleks, et neiu hästi magada saaks? Armas.

"Mõned paarid ootavad juba NY-s," muigas Matthew. Kuidas ta sai nii armsatele jalavarjudele vastu panna? Olgu, lapsele oli mõttetu osta nii kalleid botaseid, kuna ta ei jõua neid kindlasti ära kandagi, kasvab enne välja, aga kui raha oli, siis võis enda soovidele järgi anda. "Jaa, ma ei pea otsima poodides mugavat tooli, mis hõivata mõneks ajaks," turtsatas mees. Õnneks olid poed aru saanud, et kui mehed said mugavalt istuda ja veel ajakirjagi sirvida, ostis naine rohkem, seega oli üha enam ilmunud poodidesse mõnusad diivanid lauakesega, kus olid peal populaarteaduslikud ajakirjad, mis pakkusid huvi mõlematele sugupooltele. "Ja siis väike klaas külma šampust vanni juurde, sa peaksid päris sügavalt magama," oli Matt kindel. Jah, ta oli ka ise ilmselt päeva lõpuks toimetamisest väsinud, aga Daniela ja nende tulevane laps oli esikohal. Järgmisena tuli nimekirjas mehe perekond, kes tegelikult oli ka siiski väga tähtis, kolmandana mees ise ja alles siis näitlemine.