I share my world with no one else

Katherine ei teinudki hoogu enam juurde vaid hoopis peatas selle ettevaatlikult, kui Brent seda palus. "Teed? Seda ikka saab. Mul on küpsiseid ka, kui sa neid tee kõrvale tahad," sõnas naine, jälgides, et poiss ilusti kiigelt maha saaks ja sammus siis talle järele. "Muidugi võid," vastas Kate kerge naeratusega, tõstes siis seina ääres oleva tabureti eemale, et Brent joonistama mahuks. Seejärel läks ta kappide kallale, et tassid ja muu vajalik kraam välja otsida. "Mis teed sa tahaksid?" uuris Kat puidust karpi erinevate teedega kapist välja võttes, pannes selle köögiletile. Ta oli ise üsna suur teesõber, nii et valik oli päris lai.

Brent hakkas kohe hoolega seina joonistama kriidiga. Nii tore, kui oli ruumi maa ja ilm, et joonistada eks ole. "Ma tahan.." alustass Brent mõtlikult ja vaatas naise poole ning naeratas. "Sidruni!" teatas ta siis entusiastlikult. Seejärel keskendus ta oma kõvera dinosauruse joonistamisele edasi. "Ma joonistan talle traktori ka!" seletas Brent tähtsalt. "Aga ta ei oska ju traktoriga sõita," naeris laps siis endamisi. "Aga ma õpetan teda," lisas ta sinna juurde ja joonistas hoolega edasi. Käed ja püksid, isegi särk ja natukene põsed ka juba kriidiga koos.

"Sidruni.." kordas Katherine endale, samal ajal erinevaid pakikesi sorteerides. Viimaks leidiski ta kollase pakikese sidrunitee puruga ning jättis selle välja, pannes ülejäänud karbitäie kappi tagasi. "No eks sa joonista," muigas Katherine vahepeal pilku Brenti joonistusele viies, täites samal ajal veekannu kraanist. Storm haugatas korra ning pilku tema kausile viies märkas naine, et see on tühi, nii et Kat täitis ka selle, pannes enne kannu veega keema. Pidevalt silmanurgast Brenti jälgides, kes ise ka juba toredalt kriidiseks oli saanud, otsis Katherine välja ka lusikad ja suhkru ning lubatud küpsised ja täitis seejärel teekannu keskmise osa teepuruga. Õnneks polnud joonistades seda ohtu, et Brent lihtsalt seina peale oma pilti laiendama hakkaks, sest üheltpoolt tulid vastu köögikapid ja teiselt poolt ukseava. Samas eks see kriit tuleks igaltpoolt maha ka. Katie jälgis muigega Brenti, toetudes köögisaare najale samal ajal kui ta oma keeduvett ootas. "Väga ilus pilt on," kiitis naine.

Brent ehmatas, kui kuts haugatas, aga ainult naeris selle peale valjult ning joonistas hoolega edasi. Mitte, et tema joonistusest väga midagi aru oleks saanud vist. Aga Brent teadis täpselt, mis seal on. Ta vaatas korra naise poole, kui see tema pilti kiitis ning naeratas. "Ära seda ära kustuta veel. Ma näitan seda issile ka," arvas poiss ning kükitas nüüd maha, et hoolega muru joonistama hakata.

Katherine'il oli õnneks väga elav kujutlusvõime, nii et ta suutis ette kujutada küll, mis seal pildi peal olla võis. "Ei kustuta," lubas naine, tõugates end köögisaare küljest lahti, sest vesi kees plõksuga ära. Naine valas keeva vee teekannu ja pani kaane peale, et teel tõmmata lasta. Seni võttis ta küpsised karbist välja ja sättis need taldrikule ning pistis tasside sisse lusikad, viies siis pilgu uuesti Brent'ile ja poisi riietele. Õnneks tuli kriit üsna kergelt maha. Loodetavasti.

Varsti sai Brent valmis selle muruga ja ajas end jälle püsti. Ta pani kriidi ära ning pühkis oma käed ilusti pükstesse puhtaks. "Nüüd on valmis. Nüüd võib teed juua," teatas poiss ning tuli köögileti juurde, ajades end kikivarvukile, et sellele vaadata. Nii kõrge oli ju. Ta viis pilgu Katherine'ile ning naeris lõbusalt. "Kas küpsiseid saab ka?" küsis Brent lõbusalt.

"Ära pühi käsi pükstesse," keelas Katherine kergelt kulme kortsutades ja tõstis siis ühe tabureti kraanikausi ette. "Kohe saad teed ja küpsiseid, aga enne teeme puhtaks su," sõnas naine taburetile patsutades ja aitas siis Brentil selle peale ronida, seistes ise ta selja taga, et poiss kuskile kukkuda ei saaks. Naine pani sobival temperatuuril vee jooksma ja aitas Brentil käed ja näo puhtaks teha ja ära kuivatada, tehes seejärel ta riided ka võimalikult puhtaks. Mõned kriiditolmused kohad veel jäid, aga need peaks ka saama hiljem välja raputada. "Ja nüüd saab teed," sõnas naine naeratades, kui laps ilusti puhas jälle oli, tõstes ta taburetilt põrandale. "Sina võtad need küpsised ja viid need sinna diivani ette lauale ja mina toon teetassid," juhendas Kate poisile suurt taldikut küpsistega kätte andes. "Aga ole ettevaatlik sellega," lisas ta veel. Kuigi taldrik polnud raske. Aga kui Brent kiirustas, siis võis ta selle maha pillata küll. Kath ise valas mõlemasse tassi teed ja lisas Brent'i omasse natuke külma vett ka, et liiga tuline poleks.

Brent vaatas kahtlevalt oma pükse, kuhu ta käed juba pühkinud oli. Ups. Aga Kathi abiga sai ta oma käed ja näo ja suuremas osas isegi riided ilusti puhtaks. Kui ta küpsisetaldriku enda kätte sai, kõndis ta sellega hästi ettevaatlikult elutuppa ja pani selle hästi ettevaatlikult laua peale. Dinosauruse oli ta kuskile maha unustanud juba. Siis sättis poiss end ilusti diivanile istuma ja ootas asjaliku näoga, millal Kath teekruusid ise lauale paneb. "Suhkrut ei tohi väga palju panna," ütles Brent asjalikult. "Muidu on liiga magus," lisas ta sinna juurde. "Kas need on head küpsised?" küsis ta huviga ja kummardus küpsistele veidi lähemale ning uuris neid hoolega.

Katherine'il õnnestus kuidagi kahte kätte ära mahutada nii teetassid, alustassid kui ka suhkur. Noh tegelikult polnud see nii raske midagi, sest asju sai üksteise peale laduda, aga üks kandik kuluks ära küll. Viimaks kõik asjad lauale laotanud, võttis ka tema istet, muiates Brenti tarkuste üle. "Õige, ei tohi jah. Pealegi on küpsised ka magusad," nõustus Katherine ja pani enda tassi vaid ühe väikese suhkrutüki, segades seda seal ringi, et kiiremini ära sulaks. "Minule need igatahes maitsevad, aga eks sa proovi ja vaata, kas sulle ka," pakkus naine, ulatades Brentile väikese taldriku, millele ta sai endale küpsiseid kuhjata. Vähemalt Katherine sõi küll sedasi, et pani suuremalt taldrikult omakorda väiksemale mingi portsu ja siis sõi selle kohal, et ei pudiseks.

Brent tõstis endale kaks tükki suhkrut ja segas asjalikult. "Vahel võib suhkrutükke ka süüa," seletas poiss asjalikult. "Kui kommi pole. Aga praegu on küpsiseid," ütles Brent ning segas oma teed veel natuke. Siis võttis ta taldriku ja tõstis sinna ühe küpsise, et seda peagi nosima hakata, püüdes siis korralikult taldriku kohal süüa ja mitte pudistada. "Issi ütleb, et toitu ei tohi maha ajada" teatas Brent. "Ja korralikult peab sööma. Laua taga. Aga tema küll koguaeg laua taga ei söö. Aga siis ta vaatab jalgpalli mõnikord, kui ta diivanil sööb. Aga küpsiseid tema ei söö," seletas Brent oma söömise vahepeal tähtsalt. "Issi joob oma jooke ka, mitte teed. Aga mina võin juua teed ja mahla ja vahel isegi limonaadi!" seletas poiss ikka asjalik nägu peas.

Katherine kuulas huvitunult poisi vadistamist, rüübates enda teest ühe lonksu. Mõnus hapuka ja magusa vahepealne. Naine naeratas kergelt, nähes kui tublilt Brent oma küpsisega ümber käis, jäädes siis poissi taas kuulama. "Küll issi on sind siis ikka tublilt õpetanud," kiitis Kath. Oli tõesti ju. Ta oli näinud lapsi, kellel oli kaks vanemat ja need olid ikka täiesti kasvatamatud ja samas tegi Tyler üksinda selle töö kordades paremini ära. Samas ei teadnud ju Kath, kui kaua Brenti ema kadunud oli ja kas tema ka ehk kunagi kasvatamises kätt proovis. Vaevalt, kui laps ema üldse ei mäleta. Kate oleks hea meelega selle huvitava issi kohta igasugu asju küsinud, aga tundus veider lapse kaudu miskit uurida, nii et ta ei hakanud. "Tee ja mahl on palju paremad sulle ka kui limonaad," muigas Katherine, haarates ka endale taldriku ja ladudes sinna paar küpsist. Storm jooksis muidugi kohe nende juurde kui oli enda vee kaanimisega ühele poole saanud ja nuuskis veidi mööda diivanilaua serva, heites siis Brenti jalge juurde kõhuli.

"Aga mulle maitseb limonaad ka," arvas Brent. Limonaad oli tore ja kihises ja hästi magus. "Aga issi limonaadi väga ei osta. Sünnipäeval ostab. Siis ta ostab igasuguseid asju," noogutas Brent. "Aga ma ei tea, millal mul sünnipäev on," lisas poiss natuke mõtlikult. Ta ei mäletanud oma viimasest sünnipäevast väga palju. Seda mäletas, et tal oli tort ja ta sai mänguasju, aga väga midagi rohkemat ta ei mäletanud. Brent vaatas aknast välja. "Me ennem elasime teises kohas. Seal oli palju lapsi. Aga siin mul pole üldse sõpru," sõnas Brent natuke nukralt. "Seal ma võisin palju rohkem õues ka käia ja seal oli suur mänguväljak, kus oli suur kiik," seletas Brent kui taas naise poole vaatas.

"Jah, sünnipäeval võib," nõustus Katherine. Räägib muidugi naine, kel endal oli coca cola pudel külmikus. Aga see oli ka harv juhus, kui tema majapidamises gaseeritud magusjooke leidus. "Sa võid ju issi käest küsida, kui ta sulle järele tuleb," pakkus naine. Tema tahaks ka teada, millal Brenti sünnipäev on muidugi. Siis teab, mis ajaks kinki otsima hakata ja puha.
"Küll sa leiad siin ka endale sõpru. Lasteaias näiteks," sõnas Katherine lohutava naeratusega. Ta eeldas, et nad olid linnas järelikult üsna vähe elanud. See seletas ka, miks Tyleril veel lapsehoidjat palgatud polnud. Samas mine tea.. Äkki polnud enne vaja lihtsalt. "Miks te üldse siia kolisite?" uuris Katie. Tundus, et lapsele sobis eelmine paik palju rohkem lihtsalt.

Brent hammustas oma küpsist ja mälus seda tükk aega. Siis pani ta taldriku käest ja võttis kahe käega oma kruusi kätte ning jõi sealt suure sõõmu teed. Ei olnudki liiga kuum. "Issi pidi siia tulema," ütles Brent kui teekruusi ära pani. "Me tulime koos issi sõbraga. Tema ütles, et issi peab ka ära tulema kodust ja siis me tulimegi kõik siia. Aga issi sõber on kuri. Aga tema ei käi meil eriti külas," naeratas Brent. Ilmselgelt polnud Brent ja Dom just väga heas suhtluses teineteisega. Noh, kerged 20 aastat vanusevahet ka või midagi. Rääkimata sellest, et Domi jaoks oli Brent Tyleri ankur, kes teda lihtsalt mööda maad lohistas koguaeg.

"Või nii. No kui oli vaja tulla, siis oli. Ja küll sinusugune tubli ja sõbralik poiss endale kiirelt semusid leiab," muigas Katherine. See sõber oligi siis nähtavasti toosama mees pildilt, kes ainsana Brent'ile järgi võis minna. Samas lapse juttu kuuldes oleks tõesti parem, kui see kunagi juhtuma ei peaks juba puhtalt seetõttu, et mees lapse silmis kuri oli. "Kuidas ta siis kuri on?" uuris Kath igaks juhuks. Lapsele võis ju lihtsalt tunduda mehe oleku või ilme järgi, aga samas võis ka olla, et mees on temaga kurjustanud või miskit. Ja seda viimast peaks Tyler ka sellisel juhul teadma.