If today was our last day

"Kas siis džentelmenid ei või hea huumoriga olla?" küsis noormees, "ma olen kindel, et nad on seal kõik väga toetavad ja sõbralikud." Colin muigas kergelt, jättes selle neiu lubaduse meelde, juhuks kui ta selle ära peaks unustama. Hmm...päris lahe oleks vist autoga sõita ja siis enda tüdruku häält raadiost kuulda. Ta ei vahetakas mitte mingi hinna eest kanalit. Pigem paneks kõvemini mängima. "Seda pole vaja, aga kui sa just tahad," lausus Colin kohe, kui tüdruk mainis, et toob talle midagi. Colin sättis ennast paika ning lasi neiul alguses prooviks teha. Kuna pilt tuli täitsa normaalne, siis lasi noormees Helenal veel mõned korrad hüpata, klõpsides mitu pilte. Mõne peale tõi ta kuuldavale turtsatuse ja lasi näitsiku kohe uuesti teha, aga mõne teise peale ta isegi noogutas. Jäänud viimaks enda tulemusega rahule, jalutas ta tüdruku juurde ning asetas enda käed tema õlgadele, juhtides ta mõned sammud jõe poole vastu ühte puud. Päike paistis kenasti neiule peale ja taust oli kena. "Noh, näita nüüd, mida sa oskad," muigas Colin ja hakkas neiust pilte tegema. Üks tõeline photoshoot tuleb siit.

"Ma arvan, et võivad küll," noogutas Helena. "Aga jah, ma loodan, et mul hakkab nendega siis tiimitöö ka sujuma, kuna esinemisteks võiks isegi väike saatebänd koos olla." Jah, seda meeskonda on nii või teisiti vaja, aga uute inimestega tutvumine kõlab vahvalt küll. Muidu ei plaani Helena ametlikult bändi kokku panna, vaid jätkab ikka solistina. "Ma toon kõigile endale kallitele inimestele midagi, kuna võimalik, et mul jääb aega linna uurimiseks ka," lausus Helena. Nii et Colin polnudki ainus, kellele tüdruk midagi tuua lubas, sest ilmselt viib ta igast pudi-padi koju ka ja isegi Daniela saab midagi. Helena hüppas päris mitu korda õhku ja kuna see oli nii lõbus, võis kuulda ka tema rõkkavat naeru, mis südamest tuli. Tundnud Colini käsi enda õlgadel, liikus Helena selle koha juurde, kuhu mees ta juhatas. Tundus, et energiat jäi tüdrukul veel ülegi. Mehe sõnade peale ta muigas ning esialgu otsustaski neiu klassikaliste ilusate piltide jaoks lihtsalt vastu puud toetuda, vaadates mõtlikult kaugustesse. Mõned sellised pildid saanud, tuli Helenal aga üks mõte, kui ta ühte madalamat jämedat oksa silmas. "Kas ma võin puu otsa ka ronida?" küsis ta Colinilt.

"Emn...kui sa sealt ainult alla ei saja, sest ma ei soovi sind traumapunkti viia ja siis hiljem su vanematele seletama hakata, miks nende laps vigastatud on," sõnas noormees õrnalt muiates. Nii et paluks mõistuse piires ikka käituda. Loodetavasti on näitsikul siis vähemalt kogemust puu otsas ronimise kohta. Samas on Helena suur tüdruku ja teeb ise enda otsused.

"Ära alahinda mind," turtsatas Helena. Alla ta sealt küll ei saja, sest juba lapsest saati on Helenal puu otsas ronimisega kogemusi ning ta nii raske ka ei ole, et see oks tüdruku all murduks. Haaranud tugevalt puutüvest kinni, upitas Helena end üles ning ronis selle oksa peale, kus ta hetkel kükitas. "I'm safe," lausus ta ning tõstis oma pöidla hetkeks kõrgele, et näidata, et kõik on seal üleval hästi ja noormees võib nüüd pilte teha. Saab ühed huvitavad pildid.

"Polnud kavaski," tõstis noormees allaandmise märgiks enda käed üles. Ta jälgis kerge ärevusega seda, kuidas Helena puu otsa ronis. Vähemalt ei roninud ta kuskile tippu, vaid jäi ilusti parajasse kõrgusesse üsna jämeda oksa peale. Sealt ta vast tõesti alla ei saja. Colin tõstis kaamera silma ette ning hakkas pilte klõpsima, kuni viimaks oli tema kord pöial üles tõsta. Pildid oli tehtud ja neiu võis nüüd alla tulla, kui tal seal just liiga mõnus ei ole.

Helenal oli endalgi piisavalt mõistust, et mitte tippu ronida, sest sealt alla tulla oleks päris raske. Aga praegu oli täitsa vahva ja vaade oli ka hea. Kui Colin hetkeks käed üles tõstis, Helena turtsatas ning raputas pead. Siis nägi ta aga, et mehel on pöial püsti...tulid vist head pildid. Helena aga ei hakanudki samamoodi alla tulema, nagu ta üles sai, vaid lihtsalt hüppas oksalt maha, maandudes lumes. "Võid mind lendoravaks kutsuda," muigas tüdruk, kui end lumest puhtaks tegi. "Aga kas sa usaldad mind nii palju, et vahetad nüüd minuga kohad ja lased mul endast mõned pildid teha?" küsis neiu. "Kuigi ma võin juhendamist vajada, sest ma ei tea, kuidas head pilti teha."

"Jätan meelde - Lendorav Helena. See kõlab nagu mõne lasteraamatu tegelane," lausus Colin lõbusalt. Ta vaatas Helenale otsa justkui kaaldus, kas annab ikka enda kaamera temale, kuid mis seal ikka. "Ma eelistaksin pigem kaamera taga kui ees olla, aga eks sa võid siis mõne klõpsata," sõnas noormees ning ulatas kaamera neiule, olles seda enne natuke sättinud, et tüdruku lihtne pilti oleks teha. Ega seal suurt õpetada ei olnud. Mees näitas kätte, kust saab suurendada ja fokuseerida ning seejärel pildistamisnuppu. Kõiki programme ta neiule ei tutvustanud, ainult väga lühidalt paari üksikut, mida ta vajada võib.

Helena hakkas ise ka enda uue nii-öelda hüüdnime peale naerma. Tõesti väga lasteraamatu tegelase moodi. "Ei tea, kas mõni andekas kirjanik selle põhjal nüüd kunagi lasteraamatu kirjutabki," naeris tüdruk. Siis võttis Helena kaamera vastu, tundes, kuidas käsi korraks selle raskuse all värisema hakkas, aga katsus kuidagi harjuda. Need profikaamerad olid tõesti veidi rasked. "Siis saan enda telefonile ilusa display vähemalt. Mõni sinu pilt oleks täitsa tore," lausus näitsik ning katsus jälgida, mida Colin talle seletada üritas. Okei, jõudis kohale küll. "Sa võid ka sinna puu juurde seista," ütles ta lõpuks Colinile enne, kui kaamera silma ette tõstis.

Colin muigas kergelt, vaadates neidu koos enda suure kaameraga. Ta astus mõned sammud tagasi ja jäi siis puu juurde seisma. Ta ei olnud väga inimene, kes pildile roniks ja seega oli esimesed pildid üsna tavalised, aga kuna ta on siiski ka mõne modellipidli teinud, siis peagi suutis ta igasugu pilte Helenale poseerida. Siis on mida end mobiili taustaks valida. "Noh, piisab juba minu piinamisest?" uuris Colin käis laiutades ja neidist silmitsedes.

Helena lootis, et esimesed pildid Colinist mingisugused udukogud ei tulnud, sest oli ikka tunda, kuidas käsi värisema lööb. Lõpuks leidis tüdruk aga sellele lahenduse, kui maha kükitas ja värisevat kätt teise käega toetas, et oleks kergem. Nii võis täitsa normaalseid pilte juba ka saada. Colini küsimuse peale tüdruk turtsatas ning raputas pead, ajades end püsti ja ulatas kaamera Colinile tagasi. "Kui mõne udukogu leiad, võid ära kustutada, sest mul siin vahepeal lõi käsi päris korralikult värisema," sõnas neiu, vaadates Colinile otsa. "See kaamera on sul täitsa raske ja ma vist pole harjunud nii raskeid asju käes hoidma," lisas ta muiates.

"Küll need kodus üle saab vaadata," oli noormees kindel. Tema arvates ei olnud see kaamera sugugi nii raske, aga ju on asi harjumises. "Seda ütleb tüdruk, kes mängib kitarri," turtsatas Colin ja võttis kaamera vastu. Ta klõpsas kiirelt paar pilti Helenast ning jättis siis fotoaparaadi sinna paika. "Kas see siin on siis koht, kus sa ennast maailma eest peitmas käid?" uuris Colin ja vaatas kohas veel ringi. See oli tõesti mõnus koht - linnas sees praktiliselt, aga väga piiratud ja vaikses kohas.

"Eks siis näis, kas minust saaks fotograafina asja," muigas Helena. Noh, Colinil on selle koha pealt teravam silm, eks saab siis kriitilise pilguga üle vaadata ja mõtleb, mida alles jätta ja mis ära kustutada. "Esiteks - kitarr ei ole raske," muigas Helena. "Ja teiseks - ma arvan, et mu sõrmed on rohkem treenitud kui terve käsi." Pilli sõrmitsemiseks peavad sõrmed lihtsalt mõnikord natuke rohkem painduma. "Aga noh, kui mul muskel homme on, siis saab jälle naerda," muigas tüdruk. Lasknud Colinil endast veel mõned pildid teha, andis Helena mehele lihtsalt käe, kui too kaamera sinnapaika jättis. "Võib nii öelda küll, siin tuleb inspiratsioon, kui ma mõnda laulu tahan kirjutada ja tavaliselt suvel ma käingi siin kirjutamas või laotan lihtsalt teki maha ja loen mõnda raamatut, vahest sulpsan jõkkegi. Hästi mõnus," rääkis neiu, silmad Colinil. "Aga ma tean, et see koht on ka hea telkimiseks, sest aeg-ajalt on suvel siin ikka matkajaid ka näha. Meiegi võime suvel siia tagasi tulla ja oma telgid püsti panna," seletas Helena edasi, huuled õrnaks naeratuseks kaardumas.

"Kindlasti saaks. Sa oled mul väga talendikas tüdruksõber," sõnas Colin, kuigi tal ei olnud veel õrna aimugi, millised pildid teda seal ees ootavad. Midagi väga hullu seal ikka olla ei saa. Noormees muigas ja hakkas naerma. Eks siis homme vaatab, kas on endal muskil kasvatanud. Võtnud Helena käe endale pihku, jalutas noormees natuke mööda jõge edasi, kuulates neiu sõnu. "Jõgi on vist suvel ka päris külm?" uuris noormees. "Kõlab täitsa hea ideena," arvas Colin. Teeks pisikese lõkke ka ja oleks kindlasti väga mõnus.

Või kohe talendikas. Need sõnad panid Helena kergelt naeratama. "Tead, kallis need on jällegi sinu poolt ühed kõige julgustavamad ja motiveerivad sõnad," lausus Helena. "Aga hea, kui sa mu X-faktorit näha suudad, kuigi ma ei arva, et just multitalent võin olla." Muusikas oli neidis tõesti väga andekas, aga mingil muul alal - ei tea. Joonistamises igatahes mitte. Helena hoidis kindlalt Colini käest kinni ning jalutas temaga mööda jõe äärt. "No nii soe ta just ei ole kui ookean, kuigi arvestades seda, et ookean soojeneb ka kauem, ei saa just kurta, et jões on külm on," vastas Helena. "Pigem selline mõnusalt jahe. Palaval päeval kohe hea sisse hüpata. Alguses on muidugi veidi külm, aga sellega harjub kiiresti." Eriti veel siis, kui kuuma on 30+ kraadi. Siis tuleb Helena raudselt just siia, võtab päikest, kirjutab laule ja hüppab jõkke. On juhtunud, et veedab siin isegi terve päeva ja see koht oli tüdrukul väga südames. "Ja nii palju, kui ma tean, saab siit head kala ka, forelli on korralikult," rääkis neidis. Siis saakski suvel ehk teha siia väikse matka, visata õnged vette, teha lõket ja lihtsalt nautida seda kõike.

"Seal lihtsalt vesi liigub kogu aeg. Sellepärast ta jahe ongi," lausus noormees. Ujuda Colinile meeldib isegi nii et selle võib suvel täitsa ära proovida. "Forelli sellest jõest? Päriselt," see oli nüüd küll tüübile uudis. Miks Tree Hill endale siis kalatööstusega raha ei korja. Saaks kindlasti head raha. Linnal läheb seda ikka vaja, et edasi areneda. Ju siis oli neid kalu lihtsalt vähe.