Merry Christmas!

Chad ei tundnud end tõepoolest Millie uudist kuuldes kõige paremini, aga ta ei kavatsenud oma viha Anna peale välja valada, sest tema polnud ju milleski süüdi. Hoopis Milena oli. Isegi kui see nende jutuajamine leidis üsna kiire lõpu, teadis Chad, et tänase õhtu jooksul tuleb sama teema uuesti arutlusele - kas varem või hiljem. Praegu aga üritas ta sellele mitte mõelda, vaid keskenduda millelegi muule. "Sa oled kuidagi nii ehmunud näoga," sõnas kutt vaikselt "Milenal lihtsalt on erakordne võime mind oma tegevusega hulluks ajada, aga see pole sinu süü," lisas Kevin, manades näole oma tavapärase ilme - mingist tigedusest polnud enam märkigi. Ta ei kavatsenud lasta õekesel oma õhtut ära rikkuda. Pealegi ei olnud üldse tema asi oma nina igale poole toppida, kuna selle puhul oli tegu Millie isikliku probleemiga. "Lihtsalt püüa unustada see, mida sa nägid ja kuulsid ning üritaks ikkagi tänasest õhtust viimast võtta," arvas noormees. Nii tundus ju kõige mõistlikum.

"Võib seda nii öelda küll," lausus Anna vaikselt, kui Chad teda korraga kõnetas. Noormehe sõnad olid küll vaiksed, suutsid need siiski panna näitsiku kergelt võpatama. See on see, kui oled harjunud vaikusega ning korraga see pisikene rutiin murtakse. Samas oli Veronica suutnud vajuda mõttesse ning sellisel juhul on ta vägagi eemalolev ja pisemgi krabin äratab ta liigagi kiirelt ülesse.
"Seda peaksin ma pigem sulle ütlema ning juhul kui sa tahad natukeseks ajaks eemale tõmbuda, siis ma võin sulle seltsi pakkuda," lisas näitsik õrnal naeratusel, jälgides Chadi sinakaid silmi, mis tema rohelisi silmi jälgisid. Milena ootamatu uudis rikkus tõesti rohkem noormehe tuju ja koos sellega ka tema õhtu ära, mitte Anna oma. Noormees oli see, kes oli enda õe peale pahane, Ronnie tundis Lenale lihtsalt kaasa. Tal oli tüdrukust vägagi kahju momendil.

"Ma poleks üldse pidanud endast nii välja minema," sõnas kutt. Nagu tõsiselt, tema õde oli oma jutu järgi rase... ja siis? Chadi arust ei saa Milena iseendagagi hakkama, rääkimata mingist lapsest. Samas ei võinud ta selles 100% kindel olla. Äkki tema õekene teeks järsu muutuse või midagi? Tegelikult oleks ta pidanud Milliega rahulikult rääkima, mitte vihastama ja minema tormama, aga nüüd oli juba hilja.
"Sina oled ainus, kellele ma loota saan. Ma ei tea, mida ma praegu teeksin, kui sind ei oleks," tunnistas mees ausalt. Tänu Anna kohalolekule suutiski ta enda kohta liigagi kiiresti maha rahuneda. Rohkem ei öelnudki Chad midagi, vaid võttis uuesti neidisel käest kinni ning kõndis koos temaga puuvõõriku alla. "Jälle midagi uut," lausus Chad ja suudles siis Annat. Kuna eelmisel korral nende suhe jõuludeni vastu ei pidanud, siis olidki nad sel aastal esimest korda puuvõõriku all.

Dec 27, 2012 2:12:12 GMT 2 Myla Gold said:

"No kui siin juba.. lauda istumine jutuks tuli," vastas Myla pilku Xavierile viies. "I'm just saying that.. who am I to stop them?," lisas ta naerdes, noormehele lõbusalt silma tehes. Ja mis puutus laulmisesse, siis.. that was Myla. Ta tegi seda mida tahtis, siis kui tahtis ja hetkel she felt like singing, nii et just seda ta tegigi. Pluss, tal oli super tuju ja suurema osa sellest võlgnes ta Xavierile, sest ilma kutita istuks ta praegu kodus, vahiks oma jõledalt ehitud toataime ja jõllitaks tüüpilisi jõulufilme, mida ta oli näinud küll ilmselt kordades vähem kui mõni teine, aga sellegipoolest. Ja nüüd seisid nad ühe perekonna elutoa ukseavas - kusjuures polnud Mylal aimugi, et ta linnapea juures oli - ning tuba oli.. pooltühi, mis tähendas, et tema suurepärane energiline "häid pühi" oli kuulnud ainult paar inimest, kui see just kogu seltskond polnud. Sellegipoolest astus tüdruk sammukese edasi, et mitte seal lollakalt seista, viies samas muigega pilgu oma "kaaslasele", ainult selleks, et ukse kohal rippuvat üliklišeelikku puuvõõrikut näha. "Uu, puuvõõrik," kergitas tüdruk lõbusalt kulmusid, et sammuke tagasi astuda ja Xavieri huultele pisike kohustuslik musi vajutada, sest.. hey, she's not gonna argue with the traditions of Christmas, pluss they were friends, so why not. Noormehele veel ühe naeratuse saatnud, haaras tüdruk tal käest, liikudes ruumis edasi ning poetades šampusepudeli kuhugi suvalisele lauale, sest oli ta selle ju siiski külakostiks toonud.

Myla jutu peale jäi Xavier natukeseks mõtlema. Jah, tüdrukul oli täiesti õigus, kuid ta ei hakanud ühtegi kommentaari lisama. See oleks olnud lihtsalt ebavajalik. Erinevalt Mylast üritas Xavi ennast võõras kohas pisut viisakamalt üleval pidada, kuid temale oli ka teada asjaolu, et nad viibisid linnapea residentsis. Xav aga isegi ei mäletanud, kas ta oli seda tüdrukule maininud või mitte. Arvatavasti ei olnud. Ei läinudki palju aega, kui nad jõudsid elutuppa, aga rahvast oli seal tõesti praegu vähevõitu. Ilmselt asjatasid teised kusagil köögis. Mingit juttu oli ka teisest toast kosta. Xavil oli juba kavatsus oma väikesed kingitused kuuse alla toppida, kui Myla talle järsku musi andis. Kusjuures puuvõõrikust oli kutt seda märkamata mööda jalutanud. "Kui juba musitamiseks läks, siis oleks võinud juba korralikult... Aga olgu, hea seegi," muigas noormees lõbusalt. Kui Myla tal käest haaras ning nad ruumis edasi liikusid, sai kutt lõpuks ka neist paarist kingitusest lahti, mida ta pikemat aega endaga kaasas oli tassinud - kohe palju kergem tunne. Mitte et tal oleks nüüd erilist aimu, kuhu edasi minna.

"Kas me mitte ei pidanud ennast viisakalt ülal pidama?" vastas Myla lõbusa naeratusega, kergitades kelmikalt üht kulmu. "Ja kas see peakski.." alustas tüdruk, kavatsedes uurida, kas seltskond peakski koosnema nii.. kolmest inimesest.. kui juba teab kust neid neli tükki veel tuppa sadas, andes Mylale sellega tema vastuse. "Okei, got it," saatis ta kuti poole kerge noogutusega naeratuse, kui too kuuse alla oma toodud kingikesi sättis. See oli nii tüüpiline Myla. Sadada sisse perepeole, teadmata isegi seda kui palju neid õigupoolest olema oleks pidanud ja keda ta seal üldse kohata võib. Ja samas ei tundnud ta ennast ebamugavalt.. eriti. Oli selline kerge "what now!?" moment. Kõik kuidagi sigisid ja sagisid ja tal polnud õieti võimalust ennast tutvustadagi, mis tegi olukorra ehk õige pisut veidraks. Nagu ta oleks lihtsalt keegi suvaline tänavalt, kes otsustas lampi sisse astuda. Aga oh well, ehk kuskil.. õhtusöögilauas või kuskil olukord paraneb. Ja senikaua maandus mulatitar lihtsalt kuhugi diivanile istuma, mingisuguse noore kuti kõrvale, keda ta ehk isegi oli koolis näinud, jättes oma kõrvale ka Xavierile kenasti ruumi. "Sup?" saatis tüdruk võõrale kutile tervituse asemel kerge naeratuse, heites pilgu paari meetri kaugusel lauakesel seisvale šampusepudelile, juureldes kas oleks liiga ebaviisakas kuskilt köögist endale klaas sebida ja pudel lahti teha.. probably.

"Me peamegi tõsised olema, kui järgmised mõistusega inimesed on alles Hunter ja Rosie. Teil vahepeal pole kohusetunnet vist üldse. Mis õigusest sa jahud? Millie vale kukkus läbi, tal pole mingeid õigusi. Käin jah Danielaga, aga ta ei õpeta kohe kindlasti mulle suitsetamist või ei tõmba mind jamadesse," rääkis mees Loganiga. Vaadanud Milena poole, märkas Matthew, et Jack oli vahepeal liitunud. "Join the party. Milena, soon not to be mother suitsetas juba sinu eest ka ära nii et tänase õhtu äkki saad ilma ära ajada. Keegi on joonud ka, Logan jah. Noh, ma loodan, et teil on lõbus pidu," rääkis mees kõigile. "Aa, seda ka Milena, et enda tahtmist on siis kõige raskem saada, kui sa kõigepealt inimese näo täis sõimad ja siis üritad jälle sõbralikult suhelda. Tead, kui Rosiet ja Hunterit siin ei oleks, siis ma ilmselt kaoksin meie "perekondlikult" peolt," lisas mees Milenale ja läks tagasi majja, et Chad üles otsida. "CHAD!" hõikas Matthew.

Logan kuulas enda vanemat venda ning pööritas silmi. Kuidas kurat nende perekonda nii loll mees on ära eksinud? Matthew tundus hetkel lihtsalt niii rumal, et Logan oleks teda isegi mingil määral lüüa tahtnud. No kurat, Logan oskas ka vastutustundlik olla, kui seda vaja oli. Vaadanud, kuidas Matthew tuppa läks, viis noormees pilgu Jackile. "Eehh.. Eira teda. Ja tere tulemast," lausus Logan seejärel ning kui ta kuulis, et Matt Chadi hõikab, pööritas noormees silmi ning läks samuti tuppa. Tal oli Matthewga päris palju asju selgeks vaja rääkida, kuid jõuluõhtu ei tundunud just kõige parem ajastus olema. "Selline käitumine näitab, et sa pole sugugi täiskasvanulikum kui mina, Lucas või Milena.. Ning mis puutub Jacki, siis ürita seda asja vaadata nii, nagu võisid seda näha alguses Daniela lähedased, kui teie suhtesse läksid," rääkis Logan ning vaatas paljutähenduslikult enda vennale otsa. "Tee, mis tahad, kuid kui sa oleksid tõesti nii täiskasvanulik kui sa arvad, siis sa ei räägi sellest Chadile."

"Kuidas on täiskasvanulik otsus sellest valest talle mitte rääkida? Mõistusega inimesed saavad aru, et selline "nali" ei ole naljakas. Ma ei tea, mis Milena peas toimus, et ta otsustas just nüüd sellise valega lagedale tulla. Jacki koha pealt ei ütle ma enam midagi, ma olen Lenas kaotanud igasuguse lootuse, et ta mõistlikuks hakkab. Rebel jääbki rebeliks," raputas Matthew peab. Küll Logan loodetavasti Matthew'd nii 5 aasta pärast mõistab. "Chad!" hõikas mees uuesti ja võttis jalanõud jälle jalast.

Daniela, kes nüüdseks juba alla oli jõudnud ja tugitoolis istudes muusikat kuulas ja kuuske imetles, pööras enda pruunid silmad ukse poole, kui ta Matti hõiget kuulis. Kergelt kulmi kortsutanud, tõusis näitsik püsti ja surus käed teksade tagataskusse. Midagi oli hetkel selles majas vist küll paigast ära... mingi peretüli? Jõulud ei ole selleks ilmselt kõige parem aeg, aga juhtub ka parimates peredes. Dany ei teadnud, kas ta peaks mehe üles otsima ja uurima, mis toimub, või pigem asjast eemale hoidma. See viimane tundus kindlam ja pealegi oli tüdruk üsna kindel, et Matthew ei ütle talle nagunii midagi....

Jack püüdis Milena ilusti kinni, kui tüdruk otsustas talle sülle hüpata. Enda käsi ta väga nilbelt ümber näitsiku ei pannud, eriti veel Matti silme all. Nagu nii tüdruku vanemad vennad ei salli Rathbone'i silmaotsaski, ei ole vaja nende viha veelgi kasvatada sellise asjaga, kuigi ilmselt Milena ebaõnnestunud nali tegi seda niigi mitmekordselt. Awesome.
"Sulle ka," naeratas Ross õrnalt Lenakesele, suudeldes teda õrnalt vastu. Need olid hetkel küll pisikesed musid, kuid küll tuleb hiljem aeg ka pikemateks musideks. "Kas see on tõesti see koht, kus ma saan sulle taaskord öelda sületäie irooniaga - I told you so," turtsatas noormees lõbusalt, asetades näitsiku vaikselt maha. Tüdruku viimaste sõnade peale noogutas ta vaid kergelt. Eks plikatirts saab aru, kui olukord Sommersite juures muutub Jacki jaoks vägagi ebamugavaks.

Milena naeratas Logani sõnade peale. Nagu öeldud, on tema true bro. Matt on lihtsalt kuri uss. Vähemalt seda tundus ta viimasel ajal aina enam olevat. "Aint you sweet," muigas neidis selle 'told you so' peale. Jah, he indeed told so. Aga mis seal enam teha. Kahe jalaga tagasi maapinnale jõudnud, võttis ta esimese asjana Logani jope taskust oma telefoni ja lükkas selle Jacki pükste taskusse. Niikuinii liiguvad nad hiljen suure tõenäosusega mehe poole ja seal on sellel vast veidi parem olla, kui jope taskus. Saab kiiremini kätte ka. Seejärel põimis Milena enda sõrmed Jacki omadega, kuigi Logani jope oli natuke suur ja kippus seda segama. Sisse jõudnud, lasi ta kallima käest lahti ja riputas venna jope nagisse ning seejärel olid ka jalanõud kiirelt jalast läinud. Matt ei olnudki siit väga kaugele läinud. Oh hurray. "Matt, nagu tõsiselt. Ma räägin Chadile ise ära. Ole vahelduseks hea venna eest ka," sõnas neidis üsnagi tõsiselt, hoides võimalikult Jacki lähedale, sõrmed jälle põimitud. "Ise sa rõhud täiskasvanuks olemisele, lase ma saan olen täiskasvanu ja räägin ise asja ära nii. Võid kohtunikuks ka tulla, kui kardad, et ma muud jama suust välja ajama hakkan."

"We can't chance who we are, but we can change the way we show people who we are," lausus Anna vaikselt. Ta ei tsiteerinud mitte kedagi kuulsat, tuntud, tarka või tegijat meest, vaid hoopis iseennast. Tüdruk polnud kindel, kui palju ja kas tema sõnadest oli Chadile kasu ja abi, kuid need tundusid siia hästi sobivat. Seega äkki pakuvad nad hoopis noormehele natukene lohutust, et ta oli enda õe uudise peale endast välja läinud. Loota võib.
"Tore kuulda, kui sind kellelegi vaja läheb," turtsatas Ronnie kergelt endamisi, langetades momendiks enda rohelised silmad, jälgides Chadi jalgu. Peagi oli tüdruku pilk suunatud uuesti noormehe sinistele silmadele, kõndides tema järel edasi. "Ma ei tahaks sellele kohe üldse mõelda. Kuigi ma olen üsna kindel, et sellest saaks ühe huvitava raamatu," lisas tüdruk mõne sekundi pärast, kõlades endiselt lõbusalt. Äkki suudab ta nii hoida ka Chadi tuju üleval ja tema mõtted mujal.
Poisi järgnevate sõnade peale ei osanud Anna algul midagi öelda, vaadates pigem kergelt segaduses ja küsiva näoga Chadile otsa. Järgmine hetk sai ta ühe magusa suudluse osaliseks, mida ei tahtnud tüdruk seekord kohe üldse lõpetada. Suudluse ajal korraks ühe silma lahti teinud, piilus ta nende peade kohale, muiates endamisi. Loomulikult - puuvõõrik.

"Pidime nagu küll, aga sinuga koos on see suhteliselt võimatu ettevõtmine," lausus Xavier lõbusal toonil. Ta tõesti ü r i t a s normaalne välja näha, kuid ürituseks see suure tõenäosusega ainult jääbki, kuigi ta oli sellise variandiga juba arvestanud. Mylaga koos kuskile minnes oli võimatu tõsiseks jääda - Xavieril oli selles juba kogemusi küllalt. Kui tüdruk korraga ühe küsimusega lagedale tuli ja selle poolikuks jättis, ei osanud Xav midagi selle peale öelda. Polnudki vaja tegelikult, sest mingi ime läbi sai Myla ise vastuse kätte. Mitte et Xav oleks aru saanud, mida tšikk üldse alguses teada tahtis. Igatahes sättis ta varsti ennast samuti diivanile istuma ja pööras pilgu Mylale, kes nende koolivennaga juttu tegi. Tema püsis praegu vaid ning jälgis ülejäänud rahvast ruumis. Nagu ta aru sai, toimus siin miskit peredraamale sarnanevat, pannes noormehe korraks mõtlema, kas oli üldse õige tegu täna siia tulla.

Kuulnud, mida Anna ütles, pidi Chad temaga nõustuma. Tüdruk rääkis täiesti õiget juttu ning mida rohkem Chad nendele sõnadele mõtles, seda rahulikumaks ta muutus. Ta oli juba kindel, et see endine vihane grimass on näolt kadunud. Loogiliselt võttes ei tooks see kellelegi kasu, kui ta nüüd Millie pärast siin skandaali korraldaks. Eriti siis, kui kohal oli ka võõrast rahvast.
"Tegelikult on mul sind alati vaja olnud. Isegi siis, kui ma naiivselt arvasin, et ei ole," sõnas noormees muige saatel. Ta oli praeguseks Milena juba peaaegu unustada suutnud ning lülitunud ümber hoopis teistsugustele mõtetele. "Nagu ma oskaks kirjutada. Kui oskaks, ei hoiaks mind miski tagasi," lausus kutt lõbusalt. Kui Anna oli võtnud oma missiooniks tema tuju parandada, õnnestus see tal hästi.
Chad oli täielikult keskendunud Anna suudlemisele, mistõttu ei kuulnud (või siis ei tahtnud kuulda) Matti hõiget. Viimaks tuli tal siiski neidisest eemale tõmbuda, kuid enne vajutas ta veel kerge musi Anna huultele. "Nii palju siis omaette olemisest," raputas kutt pead, aga ta ei olnud ka praegu enam vihane. "Siin olen! Kes rääkida tahavad, vajugu ise kohale!" hüüdis ta vastu ega vaevunudki end ise kohalt liigutama.

Tasapisi hakkas ka Myla ära jagama, et nad ei olnud sugugi draamavabas rahulikus "JOLLY CHRISTMAS SPIRIT" keskkonnas, vaid keegi punus kuskil midagi üles ning seetõttu oli nii mõnigi võõrustaja eriti mornilt vihase näoga, mis tekitas isegi Mylas omamoodi ebamugavust. Olla pealtvaataja täiesti võõraste peretülis? Tänan, ei. Talle ei meeldinud draamad. Kõiksugu suured skandaalid ja tragöödiad tekitas tahtmise käed tõsta "woah, woah" pomiseda ja rahulikult taganeda kuhugi vähe rahumeelsemasse piirkonda. Nagu muuseas kummardus tüdruk Xavierile pisut lähemale, toetudes kuti õla vastu. "Kas oleks liiga vara kuskilt tagauksest mingisugusele strateegilisele suitsupausile tõmbuda?" uuris ta häält tasandades, naeratus siiani palgeid kaunistamas, silmad siiani enese toodud šampusepudelil, mida keegi polnud ilmselt isegi märganud ja mis seal lihtsalt.. seisis. Täpselt nagu nemad seal lihtsalt istusid kui terve pere oma pisikeste draamadega ametis oli. Hetkel tundus ehitud toalille jõllitamine täitsa lõbusana.