Merry Christmas!

24. detsembri puhul toimus ka Sommersite juures väike koosviibimine. Elutuba oli ilusasti kaunistatud ning mööblit pisut ümber paigutatud, et tuba peoruumiks ümber kujundada. Peagi saab kaetud hiiglaslik toidulaud, kus leidub hõrgutisi igale maitsele. Ei puudunud ka jõulukuusk, värvilised tulukesed vilkumas. Kuuse all leidus terve kuhi kingitusi, mis olid kõik nimelised. Õhtu poole läheb ka kingituste jagamiseks, aga praegusel hetkel oli kell veel vähe - umbes pool neli. Isegi kõiki pereliikmeid polnud veel kodus, rääkimata muust rahvast ehk siis Sommersite sõpradest, sõbrannadest, kallimatest jne.

Chad oli praegu elutoas ning vaatas mõtlikult aknast välja, et mitte köögis askeldajatele jalgu jääda. Ema lõpetas veel toitude valmistamist ning mõni abivalmim pereliige aitas nõusid ja muud stuffi lauale kanda.Tegemist oli veel küll ja küll, aga umbes poole tunni pärast peaks juba sööminguga alustada saama.

OT: Sommersid, sõbrad, tuttavad ja muud sulelised, kes kuidagi meiega seotud!

Rosie oli oma toas ja värvis mingeid pilte oma värviraamatust. Kööki ei tahetud teda lasta, sest laps oleks lihtsalt jalgu jäänud vanematele ja hetkel polnud ka kedagi, kes tüdrukuga mängiks. Või ikkagi oli? Lõpetanud värvimise, pani Rosie selga ilusamad riided kui tavaliselt, sest jõulud on ikkagi tähtis püha ja laps arvas, et võiks ilus välja näha. Niisiis ajaski ta selga uue mustavalgekirju kleidi, mille isa tüdrukule just ostnud oli ja läks siis ikkagi elutuppa. Seal nägi ta venda ja kohe läkski Rosebudi nägu naerule. "Häid jõule, Chad," ütles ta lõbusalt ja läks venna juurde.

Kleit

SPOILER: Click to show

Chad vaatas tänavatel kõndivaid inimesi ja mööduvaid autosid, aga peagi tüdines ta sellest tegevusest. Keegi paistnud hetkel temast väga huvitatud olevat, sest telefon taskus oli juba pikemat aega vaikinud. Just parajal hetkel tuligi Rosie - praegu oli Chadil vähemalt aega temaga tegelemiseks. "Häid jõule sullegi, Rosebud," sõnas mees ning võttis siis väikese õe endale sülle. "Tahad midagi mängida?" uuris Chad. Ega tal nagunii midagi muud teha polnud, parem veedab siis õega natuke aega. Pere noorim liige oli ennast vähemalt üles löönud, aga Chadil olid täiesti tavalised koduriided veel seljas. Muidugi selleks ajaks, kui külalised tulevad, kavatses ta riided ära vahetada ja midagi viisakamat selga panna.

Seda oli juba hea kuulda, et Chad Rosie'ga mängida tahab. Tavaliselt on tema see, kes õega mängida ei viitsi. "Jah, mängime paarimängu," vastas Rosie. See oli üks tüdruku lemmikmängudest, mida sai kahekesi mängida ja Rosie hakkas juba üsna osavaks selles muutuma, kui suutis paare leida. "Ainult karp on minu toas," ütles laps. Ta ei hakanud venna sülest maha ka rabelema, et mäng ära tuua, aga vähemalt sai paare alati mängida.

Chad tundis end mõnikord isegi süüdi, et oma väikesele õele piisavalt palju tähelepanu ei pööranud, kuna tal oli alailma midagi muud teha. Kodus püsis ta üldiselt harva ja kui sinna pikemaks ajaks sattuski, siis sulges end tavaliselt oma tuppa ning passis internetis või õppis ülikooli jaoks. "Kas viitsid toas ära käia ja karbi siia tuua?" küsis Chad, kui oli õe sülest tagasi põrandale pannud. Köögist tulev isuäratav lõhn oli selleks ajaks juba tuppa levinud ning Chad vedas korraks ninaga õhku. Süüa oleks juba tahtnud, aga mõnda aega pidi veel kannatama.

Milena oli jälle nii mõni nädal nii mõnisada kilomeeter kodust eemal veetnud. Ei hoidnud miski väga siin kinni ja reisimine on huvitav ja pretty much like yolo. Aga jõulud tuleb ikka ja ainult kodus veeta ja siis Millie ka oligi. Sadas rõõmsalt koduuksest sisse, kinke süles nii palju, et nägu ei paistnud välja ja oli suuri raskusi kinkide paigal hoida ja ise paigal püsida. Kuidagimoodi suutis ta aga need kingid kuuse alla ilusti panna ilma, et midagi väga lootusetult kahjustada saaks. Ja kuna Milena on Milena, siis otsustas ta need jõulud natuke perekonda, ja eelkõige oma vanemaid vendi, trollida. Tavapärasest lõbusast ilmest polnud suurt midagi näha ja neidise näol oli pigem selline kurvemapoolsem ilme või nagu tahaks ta midagi kangesti südamelt ära rääkida. Küll aga tervitas ta oma õekest suure naeratusega. "ROSIE! Hästi roosasid jõule sulle, pätakas!" sõnas ta ja tegi siis väikese puntrakalli õele ja Chad'le ka. "Häid jõule sulle ka vennake,"

"Oota siis, ma teen hästi kähku," ütles Rosie ja jooksis korraks oma tuppa, et mängukarp ära tuua. Oranž karbike käes, lippaski pisike putukas tagasi venna juurde. Siis aga jõudis juba õdegi koju ja putukaski sai ühe kalli osaliseks. "Ise sa oled roosa," ütles ta Milliele. "Häid jõule," lisas putukas siis, et õele vastu ka soovida. "Kas sa mängid ka meiega paare?" küsis Rosebud siis õelt. Kolmekesi on vist isegi lõbusam mängida ja Rosie näeb siis võimalust juba kahele inimesele pähe teha.

Chad ja Dany olid istunud Daniela vanemate juures, vahetanud kinke ja söönud jõululõunat. Kõik oli nii kokku lepitud, et hommikul on noored tüdruku vanemate juures ja õhtul mehe omadega. Muidugi olid ka Daniela vanemad kutsutud Sommersite jõuluõhtule, aga nad paistsid üsna kõhklevad selle suhtes. Eks sai näha, kas nad siis tulevad või mitte.
"Hei!" hõikas Matthew, kui ta avas ukse. Ta astus Danielaga sisse ning vaatas ringi. Rahvast veel eriti nagu polnud. Mees oli kingid eelmisel õhtul juba kuuse alla sokutanud ja ausalt öeldes oli seal kinke terve hunnik, nojah, neil oli palju inimesi ka perekonnas. Matt võttis jalanõud jalast ja pani enda mantli nagisse, ta tõstis ka Daniela oma sinna ning läks tüdrukuga elutuppa, kus Rosebud, Millie ja Chad asjatasid. Elutoa ukseava kohal oli puuvõõrik, mis oli Sommersite majas igal aastal. "Vaata, kuhu me sattusime," muigas Matt ning surus kerge suudluse Daniela huultele.

Jimenezte maja pidi kuni aasta lõpuni rahvast täis olema, sest kõik sugulased kaugelt Mehhikost lendasid jõuludeks nende juurde. Seega oli seal majas palju sagimist. Ja just tänu sellele ei olnud ilmselt näitsiku vanematel selle vastu midagi kui tüdruk jõuluõhtu hoopis Sommersitega veedab. Vaatamata Matti viisakale kutsele oli Dany kindel, et ta ei näe enda vanemaid linnapea majas. Jõuludele kohaselt kandis näitsik ka natuke pidulikumaid riideid kui tavaliselt.
Dany eemaldas enda valge mantli, mille ta eelmisel nädalal New Yorgist ostnud oli ning ulatas selle mehele, et ta selle nagisse paneks. Eelnevalt surus ta mantli käisesse veel enda mustad mütsi, salli ja kindad. Tüdruk võttis enda madalad mustad talvesaapad jalast ära ning jalutas mehe järel edasi. "Hei," tervitas ta teisi Sommerseid, kuigi ega ta neid väga hästi ei tundnud, aga eks oligi aeg seda natuke muuta. Tema pruunid silmad olid kinnitunud teistele toas viibijatele. Seda seni kaua, kuni Matthew teda kõnetas ja tüdruk enda pilgu hoopis puuvõõrikule suunas. Teiste ees suudlemine ei olnud väga tema teema, aga jõulude puhul võis ju ühe erandi teha. Daniela suudles meest õrnalt ning asetas enda käe ümber tema. "Sattusime on vist natuke vale sõna, sest ma eeldan, et sa teadsid, et see siin asub ja ma ei imestaks, kui sa selle siia ise panid," muigas tüdruk kergelt.

SPOILER: Click to show

Kingi ja päikeseprille ilmselgelt ei ole...

Hunter oli üks neist pereliikmetest, kes veel köögis vanemaid abistas. Ta pesi ja kuivatas nõusi ning vedas veel viimaseid asju lauale, kuhu tõesti enam midagi juurde ei mahtunud. Saanud kõigega ühele poole, istus ta kööki kapi peale, mille peale tema ema ja isa kergelt kisama pistsid. Upsi. Taas kindlalt põrandal olles jalutas ta Scooteri juurde, kes samuti köögis istus. Ilmselgelt oli see koht hetkel tema lemmik, sest siin olid head lõhnad ja võimalus, et midagi maha kukub ja ta selle ära süüa saab oli ka päris suur. Hunter tegeles temaga mõnda aega, kuid võttis siis ühest korvist piparkoogi ja jalutas elutuppa, jõudes sinna ilusti hetkeks, kui Daniela ja Matthew puuvõõriku all suudlesid. Hunter, kes täna üllatavalt heas tujus oli, tõi sellepeale kuuldavale ühe 'uu', millele järgnes turtsatus.

Matt kandis tumedaid teksaseid, selle peal helesinist särki ning musta pintsakut, mille nööbid olid lahti ja käised küünarnukkideni keritud. "Ma teadsin seda sellepärast, et ema, mitte mina, riputab selle iga-aastaselt üles. Ausõna," lubas mees ja naeratas neiule. Kuulnud Hunteri kommentaari, pööras Matthew ümber ja turtsatas. "Mis sa ikka siin huilgad, varsti oled samasugune," lausus Matthew laia naeratusega Hunterile.

Kui Millie teda ka üllatuslikult kallistas, ilmus Chadi näole midagi muigele sarnanevat. Vot sellisest õest oli ta ammu puudust tundnud. Tavaliselt nad Milenaga ainult nääklesid või käisid mõnel muul viisil teineteisele närvidele. "Aga häid jõule," sai Millie ka vastuse. Vaevalt sai Chad tähelepanu uuesti Rosiele tagasi pöörata, kui juba järgmised inimesed sisse sadasid - sel korral Matt ja Daniela. Ütles ta neilegi oma tervitussõnad, kuid silmnähtavalt olid noored ametis rohkem teineteisega, mida näitas ka nende etteaste puuvõõriku all, mis Chadi korraks isegi plaksutama pani. "Ma käin korra ära," ütles ta siis oma seltsilistele ning võttis suuna oma toa poole. Vanad kulunud teksad ja pusa vajasid väljavahetamist veidi pidulikuma riietuse vastu.

"Olgu-olgu, aga sa ikkagi teadsid," jäi tüdruk enda arvamusele kindlaks. Hunteri huilgamise peale hakkas tüdruk kergelt naerma ning nagu tellitult muutusid tema põsed pisut punasemaks, kuigi hetkel oli raske aru saada, kas need olid punased külmast või millestki muust. Lasnud Matthewst lahti, jalutas tüdruk suure kuuse juurde ning pani sinna ka enda pere poolt tehtud kingitused. Need ei olnud küll eriti suured, aga põhiline on siiski meelespidamine. Tõusnud taas püsti, silmitses ta mõni hetk kuuske, enne kui end ümber pööras ja Mattile õrnalt naeratas. Jõulud...

"Häh," lõi Hunter käega ning pistis viimase piparkoogi tüki suhu. Ta viskas end mugavalt tugitooli istuma, silmad ruumis viibivatel inimestel. "Usu mind, sellega läheb veel kõvasti aega," oli noormees enam kui kindel. Vanust tal nagu juba oli, aga seda õiget neidu küll mitte. Hunter oli tõsiselt väsinud igasugustest ettevalmistustest, aga siiski suutis ta veel enda tuju üleval hoida.

"Ei lähe midagi, mõni aasta, äkki isegi mõni kuu," noris Matthew. "Aga kuidas kõigil siis läheb?" küsis Matt. Ta läks Hunteri juurde ja potsatas noorema venna sülle istuma. Lapsikus jäi ikka alles ja talle meeldis Hunterit kiusata, ta sai naljadest aru ka. Kaksikud seevastu...Nad tahtsid kõike üle piiri viia ja see häiris Matti. Teda häiris ka fakt, et üks suitsetas, ise oli ta nõmeda harjumuse lõpetanud, Danielale ei paistnud see ka meeldivat, et ta vahepeal korstna moodi haises.