Mõtisklemas..

Kylie jalutas, nägu naerul, voodi juurde ja hakkas riideid seljast ära võtma. Olles nüüd vaid aluspükste ja Nate'i särgi väel, puges neiu teki alla. Üsna pea jäi ta ka magama.

Äratuskella peale ärkas Ky pool kaheksa hommikul, mis tähendas seda, et töö alguseni oli jäänud veel poolteist tundi. Algul ei jaganud ta kohe matsugi, et kus ta on, aga kui ta eelnevat õhtut meenutama hakkas, jõudis pärale küll. Raske oli voodist välja saada, seega sai neiu sealt püsti veerand tundi hiljem. Ta võttis oma riietehunniku kaasa ning loivas uimaselt vannituppa, et duši alla minna. Pohmakat polnud, aga väljapuhanud ta ka polnud, niiet ega ta praegu ei rõõmustanud küll, et tööle peab minema.
Veidi pärast kella üheksat väljus Mirth vannitoast. Ta toppis kõrvarõngad kõrva ja käevõrud ümber vasaku käe ning tõmbas siis käega läbi oma juuste, kui kella vaatama läks. Veerand üheksa. Neiu väljus toast, koputas kõrvaltoa uksele ning avas selle. "Nate," lausus Mirth, "oled sa ärkvel?"

Nate magas rahulikult õndsat und ning isegi koputamist ta ei kuulnud. Noormees ärkas hoopiski neidise sõnade peale ning avas seejärel silmad, Kylie'le otsa vaadates. "Nüüd oma olen," lausus noormees haigutades. "Arvestades su riietust, siis ma eeldan, et sa ei taha mulle kaissu tulla, vaid et sa hakkad hoopis liikuma?" lausus Nate, kuid viimaks muutus see siiski küsimuseks ning mehe näol mängles kerge muie. "Kas sa tead, kuhu minna või sa tahad, et ma su ära saadaks?" uuris Nathaniel neidiselt.

Kylie muigas. "Uskumatu, kui selgelt sa kohe pärast ärkamist mõelda suudad," lausus Ky. Päris siiralt kohe - taipaski ära, et Kylie ei taha kaissu, vaid hakkab liikuma ja sellegi jagas ära, et ega Ky vist päris täpselt ei tea, kuhu poole ta nüüd astuma peab hakkama. Teab ta ainult seda, et on töökohaga samal pool silda. "Aga sul on nüüd umbes veerand tundi aega, et end püsti ajada, et mind ära saatma tulla," ütles Ky lõbusalt naeratades. "Ma lähen hävitan su külmiku sisu seni...võinoh, ma loodan, et seal on ka midagi, mida hävitada."

"Ma võib-olla äkki olen siis meelitatud," lausus noormees kerge muigega ning tõusis vastumeelselt voodist püsti, tuues oma treenitud keha nähtavale. Tunduvalt parema meelega oleks ta oma pehmesse voodisse uuesti pikali heitnud ning magama jäänud. Kuulnud, et tal on viisteist minutit aega, noogutas Nathaniel ning seadis sammud enda toas asuva ukse juurde, mis viis vannituppa. "No midagi sa sealt ikka vist peaksid leidma," lausus Nathaniel kerge muigega ning astus seejärel vannituppa, et esmalt võtta üks kiire värskendav dušš.

Midagi ikka? Paki pahaks läinud piima ja kolm hallitavat saiaviilu? Noh, eks siis paistab. Kylie pani kuti toaukse kinni ja tatsas alumisele korrusele, sest just seal asub köök. Külmiku ukse avanud, passis sealt üsna nukker seis vastu. Ilmselgelt käib Nate pigem väljas söömas. Aga positiivse poole pealt - Nathanielil oli külmikus mahla. Ilmselt hommikusteks peaparandamiseks, sest külm mahl on üks parimaid jooke üldse, mis pea selgeks teeb. Kapist leidis Ky klaasi. Ta valas sinna pool klaasi mahla ja pani paki külmikusse tagasi. Positiivne avastus oli puuviljavaagen köögikapil. Mõned õunad ja paar apelsini seal veel oli. Eriline õunasõber Mirth ei ole ja seega võttis ta ühe apelsini ja kooris selle ära. Apelsinidel on aga haigelt kõva koor, niiet puuvilja koorimine võttis ikka omajagu aega. Pealegi ei maitse Mirthile see valge koore osa, niiet kui ta koore maha saanud oli, jamas ta veel päris tükk aega valgete kiudega.

Nate käis kähku pesust läbi, kuivatas end ära, pesi hambad ning riietus ja see kõik võttis tal aega ligikaudu 10 minutit. Libistanud käega läbi oma märgade juuste, seadis noormees sammud kööki, kust ta Kylie leidis. "Tere hommikust, lilleke," lausus Nathaniel seejärel lõbusalt ning haaras samuti ühe apelsini. "Kuidas magasid?" uuris noormees neidiselt ning kooris kiirelt apelsini, visates mõni hetk hiljem enda ning Ky apelsini koored prügikasti. Seejärel võttis Nate ühe apelsini sektori ning hakkas seda sööma.

Selleks ajaks kui Nate alla jõudis, oli Kylie'l alles esimene sektor apelsinist söödud. "Hommik," lausus Kylie Nate'ile naeratades vastu. Nathanieli lõbus olek oli nakkav ja lihtsalt pani naeratama. "Silmad kinni," lausus Mirth küsimusele, kuidas magasid, vastuseks, "Sa?" Tobe küsimus. Kust ma tean, kuidas ma magasin? Ma võin ju arvata, et rahulikult, aga äkki ma käisin unes mööda tuba ringi või sonisin? Tegelt ei saa selleski kindel olla, et silmad kinni olid. Ky ei mäleta, et ta oleks unenägusid näinud, seega võib vast oletada, et uni oli sügav ja kuigi see lühikeseks jäi, võib väita, et ju siis magas hästi, kui praegu enam väsimust ei tunne.

Kuulnud Ky vastust, et neidis magas silmad kinni, turtsatas Nathaniel kergelt. "Mnjahh.. Pea peal," lausus noormees lõbusa muigega ning võttis uue lõigu kooritud apelsinist. Noormees libistas sõrmedega uuesti läbi oma märgade juuste ning viis kergelt muigvel pilgu neidisele. Tal oli tõsiselt hea meel, et Kylie Tree Hilli elama kolis, kuna üks Ky-sugune hea sõbranna kulus tõesti marjaks ära. Võimalik, et just Kylie ongi see, kes suudab Nathanielile uuesti mõistuse pähe panna ning mees ei hüppa voodisse iga teisega.

Pigem siiski pea padja peal, sest tundub, et mingit pohmakat kutil polnud, et pea padja alla peita. Ja magades Nate vaevalt akrobaati mängib. Kylie pistis just ühe apelsinisektori suhu, kui Nathanieli muigvel pilgu tabas. Neiu kergitas selle peale küsivalt kulme. Mis ta uurib? Ky ei hakanud aga midagi küsima, vaid jätkas oma hommikusöögi söömist. Suhteliselt varsti peab Clothes over Bros suunas liikuma hakkama. Töö. Töö. Töö.

Nate turtsatas kergelt ning võttis uue apelsini sektori. "Mis kellast sul tööpäev üleüldse hakkab?" küsis noormees ning viis kiirelt pilgu kellale. Clothes over Bros polnud küll õnneks kaugel, kuid noormees tunneks end nõmedalt, kui Kylie peaks tema pärast tööle hiljaks jääma. Noormees libistas käega läbi oma juuste, mis õnneks hakkasid juba vaikselt ka ära kuivama.

"Üheksast hakkab, aga ma pean umbes kümme minutit varem kohal olema," vastas Kylie. Töövorm tuleb selga ajada enne tööleasumist. Ky viskas samuti pilgu kellale, aga kuna ta ei teadnud, kaua tal aega võtab, et tööle jõuda, siis ei öelnud kellavaatamine talle muud, kui et umbestäpselt viieteist minuti pärast võiks kohal olla. "Niiet peab vist liikuma hakkama," arvas Mirth. Ta jõi mahlaklaasi tühjaks ja pesi selle ära ning asetas restile kuivama. Muidugi oleks ta võinud selle lihtsalt nõudepesumasinasse pista, aga Ky on selle masina koha pealt nii tumba, et kiiremini saab ta klaasi ise pestud kui pihta sellele, et kuhu ta täpselt sinna masinasse selle klaasi asetama peab.

"Mhm," lausus noormees, kui ta kuulis, et Ky peab 10 minutit enne 9 kohal olema. Noormees avas suu, et öelda, et pole mõtet hakata seda klaasi pesema, kuid samal hetkel sai ta juba aru, et sellel polnud enam mõtet. "Sa ikka tead, et mul on siin nõudepsumasin ka olemas, eksole," lausus Nathaniel kerge muigega, kui Ky selle kuivama pani. "Aga hakkame vaikselt minema jah, siit on umbes 10-minuti teekond," lausus noormees seejärel naeratusega. Seejärel kõndiski Nathaniel juba välisukse juurde ning kontrollinud, et võtmed, rahakott ja telefon taskus oleksid, hakkas Nate jalanõusid jalga panema. See tehtud, tõmbas Nathaniel jaki veel selga ning avas ukse, lastes Kyliel enda ees majast väljuda.

Kylie muigas. "Ma oleks üllatunud, kui sul seda siin poleks," vastas Ky ja kuivatas siis käed ära. Mirthil oli veel pool apelsini söömata, aga no mis seal ikka. Eks tee peal sööb siis. Tüdruk tatsas noormehe järel esikusse. Mantli selga tõmmanud ja salli kaela toppinud, võttis Ky apelsini hammaste vahele, et saabaste jalga panemiseks kahte kätt kasutada saaks. Kuna Mirthi juuksed olid veel niisked, tõmbas ta kapuutsi ka pähe. Majast välja saanud, tervitas teda jahe talvine hommik. Kylie pistis apelsinisektori suhu ja otsustas, et sööb selle asja nüüd kiirelt ära, et kindad kätte panna saaks.

Nathaniel pani turvasüsteemi kiirelt peale, vaevumata pärast seda ust lukustama. Ta oli peagi koju tagasi tulemas ju. Ka Nate polnud veel oma apelsini ära söönud, kuid tee peal söömine sobis noormehele vägagi. Sedasi sõi ta peaaegu et alati hommikusööki, kui ta kooli kavatses minna. Ühe sektori apelsinist suhu pistnud, keeras Nathaniel maja juurest vasakule, kuna just seal pool asus neidise töökoht. "Ülejäänud tee on üsnagi igavalt otse," lausus Nate kerge turtsatusega. Okei, kaks korda tuli pöörata, kuid põhimõtteliselt oli suurem osa teest siiski sirgjooneline. "Ma loodan, et ma sind eile uu-mina'ga väga ära ei hirmutanud," lausus noormees seejärel kerge muigega. "Ning kohtingule plaanin ma sind ikkagi vedada. Vaata, et oma vabad päevad välja uurid," lisas Nate veel seejärel ning viis tumepruunide silmade pilgu neidisele.

Kylie jalutas Nathanieli kõrval. Otse ees ei paistnud veel midagi tuttavat, aga kell oli alles hommik ja väljas oli päris pime. Tänavavalgustid ei teinud kerge lumesaju sees asja kuigi valgemaks. Selline mõnusalt hämar oli. Iseenesest ilus hommik. "Ei, ei hirmutanud," kinnitas Ky, "aga ärme räägi sellest." Mirth tõesti ei tahtnud seda teemat torkida. Las see olla hetkel. "Uurin," lubas Mirth, "aga graafikute koostamine võtab ka aega, niiet ega ma täna kindlasti veel midagi teada ei saa."