Let the music take control

"Ega ma ei arvanudki, et keelab. Kiirtoitu ei saa ju võrrelda näiteks alkoholi, tubakaga või mingi muu sodiga. See on kõigest söök," seletas Jace, mida ta oma eelmise väitega oli mõelnud. Ta ei pidanudki neidise vanemaid liiga karmideks, vaid leidis, et nende põhimõtted on igati õiged. Ehk pingutavad vahel üle, aga milline vanem seda ei teeks. Kuulnud, mida tüdruk enda päevaplaanidest rääkis, vajus Jace mõttesse. Reeded ja laupäevad olid tema jaoks just kõige sobivamad, kuigi polnud midagi viga ka mõndel päevadel nädala sees, kui Jace parajasti tööl olema ei pidanud. "Aga kuidas oleks näiteks koolivaheajaga? Mul on sellel ajal päris pikk vaba periood," pakkus mees ühe võimaliku variandi välja. Noh, selle vaheajani oli küll veel omajagu aega, aga see ei tähendanud, et nad ei võiks vahepeal kuskile mujale välja minna. Söögitegemisega oli aga selline lugu, et selleks läheb ikka üsna mitu tundi.

Jill noogutas, liigutades samal ajal aeglaste liigutustega kõrt, mis joogi sees ujus. "Koolivaheaeg sobib minugi poolest. Aga eks me võime vahepeal ka midagi teha kui sul soovi on...näiteks tuleb kooliball varsti," lausus tüdruk õrnalt muiates. Noormees võis sealt välja lugeda väikese vihje, mida tüdruk ilmselt otse välja ei julgeks öelda. Vaadanud veel hetkeks Jace'ile otsa, võttis tüdruk uue ampsu enda burgerist.

Kuulnud, et koolivaheaeg neidisele sobib, ilmus Jace'i näole kerge naeratus. Vähemalt ei teki jälle olukorda, kui ta Jilli jälle alles pärast meeletult pikka aega näeks. Kui aga mehele kohale jõudis, et näitsik korra ka kooliballi jutuks võttis, sai ta vihjele pihta. Päris nii pikad need juhtmed tal ei olnud. "Äkki läheksime koos?" pakkus mees. "Ma olen küll pisut vana keskkooliballi jaoks, aga kui sa tahad, tuleksin hea meelega," lisas ta. Loodetavasti ei toimu see üritus ajal, mil mees peab tööl olema, kuid küll ikka miskit korraldada annaks.

Kuna burger oli pisut kuiv, siis loputas tüdruk enda suutäie joogiga alla, enne kui noormehe küsimusele vastas. Või noh, tegelikult esitas tema praktiliselt selle küsimuse, aga Jace tõi selle selgemalt välja. "See meeldiks mulle. Oleks kindlasti palju lõbusam kui üksinda minna," naeratas Michelle. Vähemalt on tal teada, et pidu ei tule igav. Viimane aasta ja alles nüüd on tal võimalus üks meeldejääv ball saada. "Pole sa nii vana midagi. Igasugused vilistlased tulevad ju ka," muigas Jill, "ja pealegi ei ole seal mingit vanusepiirangut."

Vahelduseks võttis Jace mõned kananagitsad ning rüüpas Cocat peale, viies pilgu akna poole. Kuna tänaval midagi huvitavat ei toimunud, lõpetas mees peagi ka sinnapoole vahtimise ning pööras oma tähelepanu uuesti Jillile. Märganud teda naeratamas, liikusid ka Jace'i suunurgad automaatselt ülespoole. "Suurema osa keskkoolitüdrukute õudusunenäoks on minna ballile üksinda," lausus mees kerge muige saatel. Vähemalt selline mulje oli talle jäänud. "Olgu-olgu. Mitte sõnakestki enam vanusest," noogutas Jace kuuldule kaasa. "Kas seal on mingi kindel nõue ka riietuse osas?" uuris mees. Selge see, et pidulik peab olema, aga pidulikku riietust leidub ju igasugust ning vahepeal on ballidel mingid kindlad teemad.

"Kas just õudusunenäoks..." kehitas tüdruk enda õlgu, "lihtsalt kui sul partner olemas, siis on garanteeritud see, et sa saad tantsida ja sul on kellega juttu rääkida. Üksinda ei tea sa kunagi, kas keegi üldse palub su tantsule või ei, rääkimata siis lihtsalt koos istumisest." Michelle võttis ühe friikartuli sõrmede vahele, silmitses seda hetke ning kastis siis ketšupisse, enne kui selle suhu pistis. "Teema on muidu 'Moonlight Serenade: õhtu Kariibi merel' nagu ma aru sain, siis midagi nagu vanaaeg ja piraadid, aga ma ei ole kindel, et riietus täitsa teemasse peab olema, sest tegu on siiski balliga," lausus Michelle, kes ei olnud tegelikult isegi veel enda kleidi peale mõelnud.

"Ma saan aru. Üksinda on kindlasti väga igav sellisele üritusele minna," sõnas mees, kui oli natuke järele mõelnud. Ise polnud ta kunagi ühelgi kooliballil käinud, aga muudel ametlikel üritustel küll paar korda. Muidugi oli tal siis kaaslane samuti olemas. Söönud enda nagitsad lõpuni, mida ei olnudki üldse palju, viis mees pilgu uuesti Jillile. "Küll ma midagi endale selga leian. Sellega ei tohiks probleemi tekkida," oli Jace kindel. Tuleb lihtsalt poest läbi hüpata ja endale midagi viisakat selga muretseda. Meeste jaoks on see ju tegelikult üsna lihtne, samas naised valivad tavaliselt endale kleite pikka aega, küll ei sobi üks ega ka mitte teine...

Jill vaatas meest ning kuulas tema juttu, leides, et tal ei ole midagi sinna lisada. Mõnda aega sõi tüdruk vaikides enda toitu, mis silmnähtavalt vähenema hakkas. "Meil on kuskil veel pool tundi aega või nii....kas sa viid mu koju või on sul veel midagi välja pakkuda?" küsis tüdruk, kui oli salvrätiga suu puhtaks pühkinud ning enda joogist veel viimased lonksud võtnud.

Neidise sõnu kuulnud ja neid natuke aega ka seedinud, taipas Jace, et aeg liikus täna enneolematu kiirusega ning täiesti märkamatult. Alles veetsid nad kahekesi tantsupõrandal aega, kuid nüüd istusid söögikohas ning lahkumiseks oli aega alla poole tunni, sest sõita tuleb ju ka. "Ma arvan, et selle aja jooksul ei jõua me suurt midagi ära teha," vastas Jace. "Ilmselt siis tuleb mul sind koju sõidutada." Kuidagi kahju oli isegi, et õhtu nii ruttu läbi sai, kuid eks ole nii kõikide heade asjadega. Vähemalt sai ennast lohutada mõttega, et tänane ei jää viimaseks.

"Mnjah...tundub nii," lausus tüdruk, "mõnikord tekib küll soov, et päev nii mõne tunni võrra pikem oleks." Michelle vaatas tüübile otsa ning turtsatas kergelt, raputades samal ajal enda pead. Ta jõi enda topsi tühjaks ning asetas kõik prahi kandikule, siis on lihtsam neid ära visata. "Aga eks hakkame siis liikuma," arvas neidis ning hakkas end aeglaselt riidesse toppima.

"Näiteks võiks olla ööpäevas vähemalt 25 tundi ja nädalas 8 päeva. See lisapäev oleks mõistagi puhkepäev," rääkis Jace lõbusalt. Kes ei tahaks rohkem puhata? Eriti need, kes peavad veel koolis käima, kuid ka tööinimesele kulub puhkus ära. Õnneks pole jõulud ja aastavahetus enam kaugel. Kuna ka Jace oli vahepeal enda toidu/joogiga lõpetanud, tunduski olevat sobiv aeg lahkumiseks. Neidise lause peale ei öelnudki mees midagi, vaid ajas endale jope selga, mille ta oli enna tooli seljatoele asetanud. Kui ka Jill oli riietumisega valmis saanud, hakkas mees juba aeglasemal sammul väljapääsu poole liikuma.

Michelle järgnes noormehele ning enne lahkumist soovis ta veel teenindajale head õhtut. Jõudnud tagasi auto juurde, istus näitsik peagi sinna sisse ning tõmbas turvavöö endale peale. Tundus, et nende õhtu oligi lõppemas. See oli kindlasti tüdruku jaoks üle pika aja jälle üks mõnus väljas käik. Neidise silmad liikusid aknast välja ja tema huulile ilmus rahulolev soe naeratus.

Õige pea hakkas Jace juba tagasi sõitma, võttes suuna Jilli kodu poole. Ega sinna polnudki palju maad, kui arvestada linna suurust. Vahepeal pani mees ka raadio vaikselt taustaks mängima, kuigi päris sellist muusikat, nagu talle tavaliselt kuulata meeldis, sealt ei tulnud. Mõnikord juhtus Jace ka vilksamisi neidise poole vaatama, mistõttu ei jäänud talle märkamatuks Jilli naeratus. "Kas sul on mõni huvitav mõte, mida tahaksid minuga ka jagada?" küsis noormees, kui Michelle'i koduni oli jäänud sõita veel vaevalt kilomeeter.

Michelle oli tõesti natuke enda mõtetesse vajunud, kuid siiski ei olnud ta unustanud seda, kus ta asus. Noormehe küsimuse peale keeras ta enda näo Jace'i poole ning muigas õrnalt, kehitades samal ajal enda õlgu. "Ma lihtsalt mõtlesin, et tänane õhtu oli väga mõnus," lausus Jill siiralt. Selle peale oli ta tõesti mõelnud lihtsalt natuke laiemalt, kui ta mehele ütles.

Vastus kõlas küll kuidagi väga lihtsalt, aga Jace ei hakanud rohkem uurima. Ega kõike ei peagi teadma. Temaga oli kord juba nii, et alguses ei saa sõnagi suust välja, aga hiljem ei suuda küsimustevoolu peatada, kui see peaks tekkima. "Oli tõesti. See jääb mulle kauaks ajaks meelde," naeratas Jace ning juba natukese aja pärast jättis ta oma auto seisma Swansonite mõisa juurde täpselt samasse kohta, kuhu enne nende tänase õhtu algust.