Let the music take control

Jace ning Jill olid juba mitu kuud tagasi kokku leppinud, et käivad kunagi koos ööklubis ära, aga reaalsete tegudeni polnud nad kuni tänaseni veel jõudnud. Ehk oli viga ka selles, et klubis ei tundnud kumbki ennast just koduselt. Hommikul aga tegi Jace otsuse, et kutsub lõpuks neidise endaga koos TRIC-i. Saanud teiselt nõusoleku, seadis mees sammud kaubanduskeskusesse, et endale midagi korralikku selga osta, mis võiks klubisse ka enam-vähem kõlvata. Mitte et ta teaks, milliseid riideid seal tavaliselt kantakse, kuna taolistesse kohtadesse sattus mees ikka üliharva. Nüüd oligi aeg midagi uut avastada, kui seltsiline olemas on. Üksi ei oleks ta sinna mitte mingil juhul enda jalga tõstnud.

Kell hakkas mõne minuti pärast saama pool üheksa, kui Jace enda auto Swansonite mõisa lähedal seisma jättis. Jah, mees oli endale hiljuti auto saanud. Tegemist ei olnud just mingi luksussõidukiga, vaid üsnagi tavalise kasutatult ostetud musta värvi Ford Mondeoga. Võtnud taskust telefoni, valis Darrell näitsiku numbri ja saatis talle sõnumi, et on nüüd kohale jõudnud ning ootab autos.

SPOILER: Click to show

SPOILER: Click to show

OT: Jill

Jill oli juba arvanud, et see klubi külastus jääb ära, sest kaua sa ikka seda kõnet ootad. Pealegi oli Chad samamoodi ainult ühe lubaduse õhku visanud. Seega ei olnud see tüdurukule eriliseks imeks, kui nädalad aina möödusid, aga tema telefon jäi vaikseks. Ja kui siis ühel õhtul Jace Michelle'ile helistas, oli näitsik tõeliselt üllatunud. Pikemalt mõtlemata vastas ta mehe kutsele jaatavalt. Pärast seda tekkis aga tõsine probleem - mida selga panna? Serah käis enda õe kapi kallal, kuid kõik selga proovitud kleidid olid tema jaoks kuidagi ebamugavad ja ta oli kindel, et ei tunneks end hästi. Eriti kui ta peab veel tantsima hakkama. Ta käis isegi poes endale riideid otsimas, aga tuli tagasi tühjade kätega ja viimaks ei jäänud tal muud üle, kui endale ise midagi õmmelda. Aega läks, aga viimaks õnnestus tal midagi rahuludavat selga saada.

Kui Jace näitsikule sõnumi saatis, oli tüdruk juba all esikus ja nööpis enda mantlit eest kinni. Väljas oli siiski jahe ja tüdruk ei olnud just kõige soojemalt riides. Ta andis veel kõigile majaelanikele teada, et lahkub ning astus siis uksest välja. Autoni ei olnud pikk maa ja seega jõudis ta ruttu musta Fordi juurde. Avanud kõrvalistuja ukse, istus näitsik autosse. "Õhtust, Jace," lausus näitsik, tõmmates endale turvavöö peale ning vaadates mehele otsa, "tead, ma tõesti arvasin, et sa kas oled mu numbri ära kaotanud, ümber mõelnud või sootuks Tree Hillst ära kadunud. Seega aitäh, et sa mu siiski välja kutsusid." Mis siis, et sa seda kaks kuud ootama pidi.

SPOILER: Click to show

Jace ei teadnud ise ka, miks ta neidisele varem ei helistanud. Õigemini hakkas ta seda juba mitmeid kordi tegema, aga enne rohelisele klahvile vajutamist suutis ta mobiili käest panna. Viimasel korral oli tal Jilliga väga tore olnud, kuid see ei tähendanud, et ta ennast kuigi heaks seltsiliseks saaks pidada. Introverdid lihtsalt ongi sellised, enamasti. Täna aga kavatses ta oma vea heastada. Muidugi ei osanud ta saabuva klubiõhtu kohta midagi eeldada, aga eks varsti saab näha, kas Jace'i hirmudel oli mingit alust või mitte.

"Õhtust," vastas Jace näitsiku tervitusele. Selle peale, mis nüüd järgnes, hakkas mees naerma. "Ma tunnistan oma viga, et oleksin pidanud varem endast märku andma, kuid ei oska isegi seletada, miks seda ei teinud," tuli ta üsnagi haleda seletusega lagedale. "Asi pole mitte sinus, vaid minus," lisas ta, et näitsikule ei jääks muljet, nagu väldiks Jace teda tahtlikult. Mehe käitumisel olid hoopis teistsugused põhjused. Käivitanud auto, sõitis mees peagi mõisa juurest minema, võttes suuna Eastside'ile. Autoga läheb see maa õnneks kiiresti, mis tähendab, et nad jõuvad juba varsti kohale.

"Noh, kõige parem vabandus see just ei ole, aga ma võtan seda arvesse," lausus Jill ning vaatas lõbusalt naeratades sõbrale otsa. "Tõesti?" kergitas näitsik enda kulme, "no, kui sa nii ütled." Näitsik silmitses mõnda ega tulede valgel linna. See nägi ilus ja samas müstiline välja. Justkui oleks kogu Tree Hill unne vajunud. Pisut enda juukseid sättinud, pööras Serah enda rohelised silmad mehele. "Mis sa siis tegid üldse terve see aeg?" uuris Serah jutu jätkuks. "Oh, sa mu kirjutist ka juba lugenud oled?" järgnes küsimusele peagi veel üks.

"Sa oled siiski solvunud?" küsis Jace, hoides pilku neidisel. Jilli hääletoonist küll midagi välja lugeda ei saanud, mistõttu Jace oli üsna nõutu. Ta tõesti ei soovinud tüdrukut millegagi välja vihastada, aga enda tegusid on võimatu tagasi võtta. Ja samuti on raske tunduda vähem igavana, mis oli paraku mehe olemus. Mõnda aega sõitis Jace vaikides edasi, pilk püsimas teel, mida mööda nad edasi liikusid, aga lõpmatuseni vait olla ei saanud. Eriti veel siis, kui sõit eriti pikk polnud. "Käisin tööl, joonistasin, harjutasin magustoitude valmistamist..." üritas Jace kõikvõimalikke tegevusi ette lugeda, aga kuigi kaugele ta ei jõudnudki, enne kui naerma hakkas. See kõlas nii nohiklikult. Tüdruku järgmise küsimuse peale Darrell noogutas. "Jah, lugesin ning olin sellest positiivselt üllatunud. Sinu mõttekäigud on väga huvitavad," sõnas mees. "Muide, täna saad oma kirjutise lõpuks tagasi ka."

"Ei, muidugi mitte," raputas Jill enda pead, "ma saan aru, kui ma oleksin sulle mõne kindla kuupäeva öelnud ja sa ei oleks sellest kinni pidanud, agha jutt jäigi ju, et siis kui aega saame." Ta ei olnud tõesti solvunud ja näitsik ei taha kohe kindlasti, et noormees midagi sellist arvaks. Ja igav ei olnud ta kohe kindlasti. Vähemalt mitte Michelle'i arvates. "Muideks, kui joonistamisest rääkida, siis ma vaatasin mõned koolid üle, mis sulle huvi võiksid pakkuda, aga ära muretse, ma ei teinud midagi sinu eest ära. Aga ma võin need lingid sulle õhtul saata kui koju tagasi jõuan. Siis ise vaatad, mis edasi teed," sõnas Serah. Võibolla ongi mehele ainult seda ühte tõuget vaja, et ta tõesti kooli peale mõtlema hakkaks. Neidis otsis välja just selliseid koole, kus põhirõhk oli kunstil, mitte teistel ainetel ja kus oleks võimalik saada stipendiumit, sest see kuluks Jace'ile ju ära. "Ma peaks ütlema, et ma olen positiivselt üllatunud, et sa magustoitude tegemist harjutasid. Siis saan mina ka varsti neid maitsta, jah?" vaatas tüdruk muiates mehele otsa. "Okei. Parandasid ka?" uuris Jill enda kirjutise kohta.

"Kui sa nii ütled," lausus Jace neidise sõnade peale, lootes, et sellega on ka teema lõpetatud. Ta ei soovinud pikemalt seletama hakata, kuna see oleks kindlasti väga napakalt välja kukkunud. Vähemalt sai ta kinnituse, et Jill pole solvunud, kuna vastasel juhul tunneks Jace ennast küll väga halvasti. Kuulnud mida näitsik koolide kohta rääkis, raputas mees korraks pead ja hakkas siis naerma. Otseselt polnud ta neidisel enda abistamist ära keelanud, aga imelikult tundis ta ennast sellegipoolest. "Kui sa tõesti viitsisid midagi nii suurt minu jaoks ära teha, siis kuidas ma saaksin sinu pingutusi mitte arvestada? Loomulikult tahan ma neid linke näha," oli Jace vägagi positiivselt meelestatud. Ausalt, kui ta kohe praegu ennast käsile ei võta, siis ei tee ta seda kunagi. Kurb küll, aga puhas tõde. "Jah, ma usun küll. Sel korral muidugi varem kui kahe kuu pärast. Kuidas oleks näiteks üks ja kolmveerand?" sai Darrell ühe mitte just kõige naljakama naljaga hakkama. "Selles ei olnud midagi parandada. Ning praegu räägin ma tõsiselt," vastas mees Jilli küsimusele. Vaevalt mõne minuti pärast jättis mees auto parkimiskohale seisma, TRIC oma täies hiilguses vaid mõni meeter eemal.

"Üks ja kolmveerand kõlab hästi," lausus tüdruk naerdes, "see on ikka parem kui mitte kunagi." Jill vaatas noormehele kergelt kulmi kergitades otsa ning kehitas siis enda õlgu. Vaevalt see nüüd nii hea oli, et seal midagi parandada ei ole. Vähemalt kui ta julges seda Jace'ile lugemiseks anda, siis äkki julgeb ta selle ka näiteks enda emale või kirjandusõpetajale anda. "Kui sa nii ütled," lausus näitsik ning vabastas end turvavööst. Astunud autost välja, tõmbas näitsik mantli endale tihedamalt ümber. Lükanud auto ukse kinni, jalutas ta paar sammu edasi ja jäi siis meest ootama.

"Jälle õigus. Aga praegu julgeksin ma küll lubada, et see juhtub varem kui ühe ja kolmveerand kuu pärast. Kui just sina ise teisiti tahtma ei peaks," rääkis Jace. Praegu ei osanud ta ju veel öelda, mida neidis tema seltskonnast pärast klubiõhtut arvab. Mis puutus Jilli kirjutisse, siis otseloomulikult ei osanud Jace seda parandada, kuna kirjavigu näitsik ei teinud või siis ei paistnud need mehele silma. Teise mõtteid aga polnud sobilik parandada, sest igaühel peaks olema õigus oma arvamusele. Jilli järel läks ka Jace autost välja ning lukustas uksed. "Et siis lähme," lausus ta, kui oli neidise kõrvale jõudnud.

"Lähme," noogutas Jill ning hingas sügavalt välja, "enne kui ma ümber mõtlen." Tüdruk vaatas klubi ja selle ees seisvaid noori. Mõned seisid niisama kampades ja ajasid juttu. Osadel käis ilmselgelt suitsupaus ja mõned khm... amelesid niisama klubi seina vastas. Nii et leidus kõike. Michelle jalutas Jace'i kõrval klubi juurde ning siis mööda selle treppi üles ukse poole, millel ilutses kiri TRIC. Here we go! Sisse said nad ilma suuremate sekeldusteta. Andnud enda mantli riidehoidu, jalutas neidis klubi sisemusse, kus oli kuulda lausa kõrvulukustavat muusikat. "Kuhu kõigepealt?" küsis Serah mehelt. Mida ta üldse tegema pidi siin?

Jilli lause peale hakkas mees naerma. Jah, praegu oligi tegelikult viimane aeg, et ümber mõelda. Muidugi saab iga kell ka klubist välja jalutada, kui midagi meeldima ei peaks. Ka Jace suunas enda pilgu inimestele, kes klubi lähedal askeldasid. Enamik nendest nägid välja kas alaealised või vaevalt täiskasvanuks saanud. Paljud noored neiud olid aga lühikestes kleitides või miniseelikutes ning ilma üleriieteta, mis pani Jace'i imestama, kuidas neil külm ei ole. Klubisse saamiseks ei läinud neil kahel tõesti mingeid imetrikke vaja, kuna mõlemad olid täisealised. Kui nad viimaks klubi sisemusse jõudsid, käis ka Jace'i peast läbi mõte, et kust nad nüüd alustama peaksid või mida üldse tegema. "Üritaks... tantsida?" arvas mees.

"Jah, sa pididki mulle enda tantsuoskusi demonstreerima," lausus Jill nõrgalt naeratades. Ta vaatas hetkeks Jace'ile otsa ning jalutas siis tantsuplatsile. Leidnud viimaks koha, kus rahvas sulle täitsa selga ei karga, ootas Michelle mehe ära ning liigutas end alguses üsna tagasihoidlikult muusikataktis, oodates, et Jace enda oskusi nüüd näitama hakkaks. Muidugi kavatses ta ka ise korralikult tantsima hakata, aga seda hiljem. Enne on Jace'i kord.

"Loodetavasti ma ei šokeeri sind millegagi," muigas Jace. Peagi liikus temagi kohe Jilli järel tantsupõrandale. Ega seal ruumiga just laiata ei saanud, aga see polnud ka esimene kord, kui mehel tuli natuke kitsamates tingimustes hakkama saada. Mis puutus muusikasse, siis polnud loomulikult tegemist tema lemmikstiiliga ning Jace pidi enda kohta päris pikka aega mõtlema ja niisama seisma, kuni ta ennast muusikasse korralikult sisse elas. Vaevalt jõudis ta eelmisest pingutusest toibuma hakata, kui tuli juba uus lugu, milleks oli Gangnam Style. "Ja nüüd on sinu kord oma oskusi demonstreerida," ütles Jace ja pilgutas neidisele silma.

Jill jälgis noormeest ning elas talle kaasa. Jace oskas tõesti enda keha liigutada, pidi näitsik tunnistama. Kui pihta hakkas Gangnam Style, kostus üle klubi üks juubeldus ja kõik rahvas hakkas nagu üks mass samu liigutusi tegema. Piinlik küll, aga ainuke asi, mida Michelle selle kohta teadis, oligi see lihtne nimi. Muu oli tema jaoks must maa. Koolis muidugi inimesed kogu aeg rääkisid sellest, aga tal ei olnud kunagi soovi olnud, et järgi uurida, mis asi see õigupoolest on ja seega hakkas ta hoopis teiste liigutustega tantsima. Kõik oli puhas improvisatsioon. Ei saaks öelda, et Serah mingi metsikult hea tantsija oleks, aga täitsa andetu ta ka vast pole. Loodetavasti...

Jace jälgis neidist, kui uus laul käima läks ja kogu ülejäänud seltskond ühtemoodi liigutusi tegema hakkas. Jill tuli nüüd teiste seast veel eriti esile, kui ta hoopis omamoodi tantsu välja mõtles. See aga andis mehele idee ka ise hoopis midagi muud ja palju põnevamat välja mõelda. Kui päris aus olla, siis see Gangnam Style oli Jace'i puhul juba ammu oma kunagise kaasahaaravuse kaotanud. Kaua sa ikka neid samu veidraid liigutusi teed? Seal nad siis kahekesi olidki, täielikult eristatud kogu ülejäänud pundist. Kui lugu jälle vahetus ja mingi tundmatu tümps käima läks, haaras Jace neidisel käest ja hakkas teda läbi rahvasumma leti poole talutama. "Ma mõtlesin, et võiks nüüd peale seda suurt rabelemist midagi juua võtta. Mittealkohoolset muidugi," ütles noormees. "Muide, sa olid vinge," ei saanud ta jätta lisamata.