Let the music take control

"Kui nii palju kohti on, mida külastada tahad, siis tulebki juba kasuks ümbermaailmareis. Mõne aasta pärast ehk avaneb meil see võimalus," muigas Jill, kehitades samal ajal enda õlgu. Ei tasu lootust kaotada. Muidugi on reisimine kallis, aga seda on kindlasti võimalik arukalt reisides ka odavamalt teha. "Aga lähme siis," pakkus tüdruk ning tõusis diivani pealt püsti. Ta ootas Jace'i ära ning liikus siis läbi rahva põigeldes garderoobini, kust ta enda mantli kätte sai.

"Ah et kohe meil," sõnas Jace lõbusal toonil. Tema oli ikka arvanud, et tuleb üksi mööda ilma rännata, kui õige aeg ühel päeval kätte peaks jõudma. Mitte et võimalik seltskond paha teeks. "On sul juba mõni huvitav mõte? Selle ümbermaailmareisi kohta?" uuris mees, jäädes Jillile otsa vaatama. Isegi kui näitsik tegigi enne kõigest nalja, mõtles tema praegu iga üksikut sõna tõsiselt. Tõusnud samuti diivanilt püsti, järgnes Jace neidisele garderoobi, kus mehele peagi tema jope ulatati. Pannud selle selga, pööras Jace pilgu uuesti Jillile. "Mina olen nüüd valmis," teatas ta.

"Jah meil, sest üksinda on küll lahe reisida, aga kahekesi on veel parem, sest siis saab seda ka kellegagi jagada. Ja hetkel ei ole ma veel kedagi sellist leidnud, kes oleks nõus minuga kas või homme hommikul asjad pakima ja reisile asuma," lausus Jill alles siis, kui mees teatas, et ta valmis on ja nad klubist välja astusid. Alguses pani see küsimus näitsiku suud maigutama, aga nüüd leidis ta sellele ühe kindla vastuse. "Hmm...alustada võiks ehk sellega, et käiks USA osriigid läbi, siis ehk Kanada ja Lõuna-Ameerika ning alles siis Austraalia, Uus-Meremaa ja Okeaania saared. Ja siis saaks Aasiat vallutama hakata. Seejärel Euroopa ja viimasena Aafrika," seletas näitsik, kujutades seda kõike juba mõttes ette. Ei tohi sellest rohkem rääkida, sest muidu ta varsti pakibki asjad ja läheb. Jõudnud Jace'i auto juurde, jäi ta seisma. Võibolla peakski selle pärast lõpetamist kohe ette võtma ja alles siis ülikooli minema?

"Seda küll. Loomulikult tuleksin ma sinuga kaasa, kui sa mind paluksid," pidi Jace neidise öelduga nõustuma. Tööga tuleks ehk väike probleem, aga küll saaks selle ka lahendatud, kui midagi väga tahta. Ja see mõte teha ümbermaailmareis hakkas mehele järjest rohkem meeldima. "Miks ka mitte? Oleks see minu teha, ajaks juba täna kõik enda kompsud kokku ning hakkaks minema," sõnas Jace muige saatel. Kahjuks tundus see praegu ainult unistusena, mida on raske teostada. Võtnud taskust võtme, vajutas mees puldil nuppu, mis uksed avas, siis liikus ta kaassõitja poolse ukseni ning tegi selle Jilli jaoks lahti. Tuleb ju ikkagi viisakas olla. Istunud natukese aja pärast ka ise autosse, tõmbas mees turvavöö peale ning pööras siis pilgu neidisele. "Eelistad mõnda lähemat kohta? Ma ei suuda praegu otsustada, kuhu sõita," tunnistas Jace. Ühes neist, kus ta tihti käis, olid paremad söögid, teise oli aga tunduvalt vähem maad sõita. Dilemma missugune.

Sellepärast Jill selle mehe siin endale reisikaaslaseks võtakski, et ta oleks nõus temaga kas või homme enda asjad pakkima. Ja just sellist kaaslast tal vaja lähebki, kes vajadusel oskaks olla parajalt tagasihoidlik, aga samas ka valmis tema mõningate järskude lollide ideedega kaasa minema. Ja Michelle oli kindel, et Jace on just selline. Istunud mugavalt autosse, tõmbas tüdruk endale kiire liigutusega turvavöö peale ning viis siis enda pilgu tüübile, kui too enda pilgu temale pööras. "Ma tahtsin just sinult küsida, kuhu me läheme....aga kui see jääb minu otsustada....siis läheme sinna kaugemale. Seal on paremad söögid ja pealegi, kui ma niigi seda rämpstoitu mõned korrad aastas söön, siis tahan ma ikka head ja korraliku toitu saada," lausus Jill.

Kuigi see jutt, mida nad reisimise kohta rääkisid, tundus igati ebareaalne, ei suutnud Jace peatada enda fantaasialendu, kuhu ja kuna nad minna võiks, mida seal ette võtta jne, kuid ta otsustas need mõtted pigem endale jätta. Kuulanud ära, mis Jill ütles, võttiski Jace suuna kaugemale jääva söögikoha poole. See niinimetatud 'kauge' jäi siiski Tree Hilli piiresse, mid tähendas, et mingit pikka sõitu ei tuleks nagunii, kuigi mehel poleks ka sellise võimaluse vastu midagi olnud. Tegelikult üritas ta endalegi teadmata vältida selle aja tulekut, mil ta peab neidise koju sõidutama... "Mida sa kiirtoidust tavaliselt eelistad? Burger, pitsa, friikartulid, wrapid... midagi muud?" küsis mees jutu jätkuks. Tal endal polnud kindlat lemmikut. Sõi enamasti seda, mis juhtus, andes alla oma isudele.

"Tead," lausus Jill, "kui mina räägin kiirtoidust, siis mõtlen ma friikartuleid ja hambrugereid. Pitsa ja wrapid on minu arvates vägagi normaalne tavaline söök. Mina neid küll kiirtoiduks või rämpstoiduks ei nimetaks." See oli ilmselt tüdruku enda väike kiiks lihtsalt. Aga vähemalt nüüd Jace teab, et kui ta räägib kiirtoidust, siis tahab ta friikaid ja burgerit. "Aga muidu nendest ette loetud asjadest meeldib mulle kõige rohkem ilmselt pitsa," sõnas Michelle kui oli natuke mõelnud, "ja mida sina eelistad?"

Jace hakkas neidise sõnade peale naerma. Vot seda kuulis ta küll elus esimest korda, et pitsa ning wrap ei kuulu kiirtoidu hulka. Kõiki selliseid kiiresti valmivad ja hulgaliselt kaloreid sisaldavad 'toredused' nimetas ta rämpsuks. Maitsev küll, aga siiski rämps. Kuulnud Jilli küsimust, jäi mees natukeseks mõtlema. Raske oli nende vahel valida, sest isuäratavad olid kõik. "Ma kaldun rohkem vist pitsa poole, kui tegemist on suure juustupitsaga," sai neidis lõpuks ka vastuse. Nende jutu peale tahtis juba suu vett jooksma hakata, kuid vähemalt sai ennast sellega lohutada, et palju pole enam sõita jäänud.

Jilli see ei häirinud, et mees naerma hakkas, sest seda tegid enamasti kõik inimesed, kui ta neile sellest arvamusest rääkis. Ta isegi muigas kergelt noormehega kaasa. "Mmm...kõht läheb veel tühjemaks sellise jutu peale," teatas Michelle lõbusalt. Hea, et Tree Hill väike on. Muidu kuluks neil võibolla pool tundi selleks, et kuskile sööma jõuda. "Pitsat, täpsemalt siis juustupitsast, võime mõni teinekord süüa," pakkus tüdruk, "eriti mõnus oleks seda veel ise teha." Siis saab ikka korraliku kihi juustu panna....ja ka kõiki teisi asju.

Oleks nüüd, et kõht endast 'laulmisega' endast märku andma ei hakkaks. See tunduks vägagi piinlik. Kuna sõita oli vähe, suutis Jace siiski oma mõtteid piisavalt kaua mujal hoida, olgugi et söögiteemal ei tundunud veel lõppu olevat. Kuulnud neidise pakkumist, noogutas Jace sellele agaralt kaasa. "Aga muidugi. Kuna me sinu juures juba korra süüa tegime, on nüüd minu kord sind endale külla kutsuda." Mehel tekkis isegi üks huvitav mõte, mida annaks veel ka edasi arendada, aga ta ei jõudnudki sellest rääkima hakatagi, kui nad juba kohale jõudisid. Jace jättis enda auto parkimisplatsile seisma ning viis pilgu uuesti näitsikule. "Olemegi kohal."

"Kõlab hästi," noogutas Michelle mehe sõnade peale. Ta ei olnudki juba mitmeid aastaid Jace'i majas käinud. Oleks kindlasti huvitav. Vabastanud end turvavööst, astus Jill sõidukist välja, lükates ukse tagantkätt kinni. Kohal olid nad tõesti. Ta ootas mehe ära ja jalutas koos temaga väikesesse kiirtoidurestorani. Nagu ikka esitatakse siin tellimus leti ääres, kust saadakse koha ka oma toit kätte. Michelle silmitses pakutavaid toite ning otsutas viimaks friikartulite, kanapurgeri ja sprite't kasuks. Lisaks võttis ta muidugi veel ketšupit, sest friikaid ei saa lihtsalt ilma selleta süüa. Maksnud enda söögi eest, jalutas tüdruk ühe laua taha, kus oli mõnus vaade tänavale.

Kui nad kahekesi kiirtoidukohta olid jõudnud ja Jill enda ostu ära tegi, jäi Jace mõneks ajaks mõtlema, mida ta võtta võiks. Viimaks langes tema valik samuti friikartulite kasuks, aga sinna juurde võttis ta veel kananagitsaid ning Coca-Colat. Saanud oma toidu kätte, liikus mees laua juurde, mille Jill juba nende jaoks välja oli valinud. Tegemist oligi söögikoha kõige parema lauaga, sest sealt oli hea aknast välja vaadata, jälgides mööduvaid inimesi ja autosid. Võtnud alustuseks ampsu enda friikatest, tõi Jace kuuldavale rahuloleva mõmina, mis pidi tähendama, et toiduvalikuga ta just ämbrisse ei astunud. "Kuidas see koht siis sulle tundub? Oled enne ka käinud?" uuris Jace, kui oli enda suu tühjaks mälunud.

Jilli pilk oligi suunatud aknast välja sellel ajal, kui ta Jace'i ootas. Ta ei tahtnud üksinda sööma hakata. Õnneks ei pidanud ta kuigi kaua ootama, sest peagi istus juba noormees laua taha. Kõige pealt võttis näitsik ühe lonksu enda joogist ning alles siis pistis esimese friika suhu. "Mõnus väike ja see ei ole kogu aeg rahvast täis nagu too kesklinna oma...kui sa tead, millist ma mõtlen. Aga siia olen ma ikka mõned korrad juhtunud küll," tunnistas Michelle. Ta ei ole siin just väga sage külaline, aga siiski. "Kui aus olla, siis on see koht, kus ma esimest korda rämpstoitu sõin, kusjuures ma olen väga kindel, et selle ostis mulle tookord mu paps," muigas neidis.

"Tean küll, jah. Mulle just samal põhjusel ei meeldi kesklinnas söömas käia. Liigne rahvastatus pluss veel fakt, et toit on siin parem," sõnas Jace ja hakkas nüüd ka ise enda friikaid sööma. Need maitsesid sama hästi nagu viimasel korral, kui ta siin viibis. "Ja mina sain aru, et su isale ei meeldi, kui sa taolist rämpsu sööd," ei saanud ka Jace jätta muigamata. Samas kord või paar kuus ei saanud midagi paha teha. Iga inimene vajab mõnikord vaheldust ja seda ka söögi osas. "Aga on sul mõni pakkumine, millal saaksid minule külla tulla?" uuris mees järgmisena.

"Täiesti nõus," noogutas tüdruk, võttes hetk hiljem kõrre enda huulte vahele, et kurku natuke värkendada. Ja siis asus ta burgerit lahti arutama, sest see oli valge kõrbiseva paberi sisse pandud. "Ma ei saa öelda, et talle otseselt ei meeldi, aga ta leiab, et need kiirtoidu kohad ei ole eriti viisakad kohad, kus süüa. Aga ta ei ole seda kunagi otseselt keelanud," kehitas Jill enda õlgu. Tegelikult pidasid paljud inimesed tema isa hullemaks, kui ta tegelikult oli. Jah, tal olid natuke vanamoodsad harjumused, aga ta oli tegelikult väga lahe isa. Michelle näiteks ei saa küll enda lapsepõlve kohta midagi halba öelda. See oli täis rõõmu ja muretust. "Reede õhtutel olen ma tavaliselt noortekatel ja laupäeva õhtud ka väga ei sobi, sest pühapäeva hommikul pean ka kirikus olema....aga kõik muud päevad ideeliselt sobiksi, kuigi ajaliselt oleks hea kuskil pärast viit või kuut, sest mul on pärast kooli vaja tutor olla ja veel kirikus ühtteist," seletas Jill ja vaatas Jace'ile otsa, "vaata pigem kuna sulle sobib ja siis ma vaatan, kas saan tulla." Saanud viimaks burgeri enda sõrmede vahele, võttis Serah sealt esimese ampsu.