Let the music take control

Jace näole ilmus kerge muie, kui ta jälgis neidist, kes oli silmnähtavalt elavnenud. Ta olnud kunagi näinud Jilli ennast nii vabana tundvat. Mehe arvates võiks igaüks, kes Jilli piisavalt hästi ei tea, arvata, et tegemist on tavalise blondiinist klubitibiga, kellesarnaseid siin massiliselt kohata võib. See mõte tegi mehele isegi pisut nalja, aga ta ei kippunud midagi välja näitama. Las tüdruk olla omas elemendis. Milleks teda segada? Alles siis, kui Jace tõesti enam rohkem tõmmelda ei jõudnud - möödunud oli ikka omajagu aega - jäi ta lihtsalt seisma ja vaatas tüdrukule otsa. "Mulle tõesti meeldib see varjatud külg sinus, mille alles täna avastasin," ütles ta, näol kerge naeratus.

Jill tantsis veel mõnda aega edasi, kuid märganud, et Jace seisab, tegi seda ka tema. Kuulates mehe sõnu, kohendas näitsik enda juukseid, mis tantsimisega natuke sassi olid läinud. "Mulle meeldib, et sa selle 'varjatud külje' minus välja tõid," lausus tüdruk, "ma ei oleks kunagi arvanud, et mulle klubis sellise tümpsuva muusika rütmis tantsida meeldib." Kuna nad mõlemad tantsida enam ilmselt ei jõudnud, siis pidi uue tegevuse leidma. Surunud käed enda mustade shortside taskutesse, vaatas tüdruk klubis ringi. Mida siin üldse peale tantsimise ja joomise teha saab? Nad peavad ruttu otsustama, sest niisama seistes jäävad nad lihtsalt teistele ette.

"Selleks öeldakse, et nii kaua, kui oled noor, tuleb ka elada ja võimalikult palju erinevaid asju proovida. Kunagi ei või kindel olla, et sa ei avasta juhuslikult enda kohta midagi uut, millest sul enne aimugi polnud," rääkis mees, toetudes omadele kogemustele. "Lähme äkki istuma selle diivani peale?" pakkus Jace endapoolse idee välja. Üks diivan oli täiesti tühi ja sinna andis istuda kül, kuni keegi teine kogu istumisulatust ära hõivata ei kavatsenud. Joogijanu mehel praegu eriti ei olnud, mistõttu leti äärde miski teda ei tõmmanud. Kui Jill tahaks minna, oleks muidugi hoopis teine asi.

"Kuidas sa küll järsku nii targaks said?" küsis Jill muiates, võttes mehe endale käevangu, et vaba diivani poole liikuda. Enamik rahvast oli nagu nii tantsuplatsil, seega oli kohti küllaga. Istunud ühele pehmele diivanile, asetas tüdruk enda põlve üle teise, lastes noormehe käevangust lahti ning asetades käed enda põlvele. Ta keeras end rohkem küljega istuma, et saaks Jace'ile otsa vaadata.

OT: Ma ei oska midagi teha...

"Targaks?" kordas mees Jilli kasutatud sõna ning puhkes hetk hiljem naerma. Temale ei jõudnud küll kohale, mismoodi see väike jutt tarkust näitas. "Aga vastuseks su küsimusele, ma olen kogu aeg tark olnud," sõnas Jace muige saatel. Nüüd ta loomulikult liialdas natuke ja loodetavasti sai Jill sellest ka aru. "Oskad sa öelda, mis kell on?" küsis mees, kui tal tuli meelde, et oli kogemata enda telefoni autosse unustanud. Ta pidi neidise siiski õigel ajal koju tagasi sõidutama ning sellest ka küsimus.

OT: juhtub

"Muidugi oled, muidugi oled..." noogutas tüdruk muiates. Kuulnud noormehe küsimust, võttis Jill enda shortside taskust mobiili ning vaatas sellelt kella, "minu kell näitab pool kümme läbi natuke." Libistanud telefoni tagasi pükste taskusse, vaatas näitsik Jace'ile otsa, "kas sa tahtsid seda kella nüüd kuulda selle pärast, et mind õigeaegselt koju viia, või selleks, et teada saada kaua sa veel mu seltskonda taluma pead?" Michelle huuled kaardusid lõbusaks naeratuseks.

Toonud kuuldavale järjekordse naerupahvaku, jäi Jace neidisele otsa vaatama, kuid rohkem midagi ei öelnud. Ta ei saanud isegi aru, mis tänase õhtuga nii järsku muutunud oli, et ta enam kuidagi tõsine olla ei suuda. Klubidesse oli Jace ennegi sattunud, aga siis küll niisugust efekti ei toimunud. Hakkab ta äkki peast segi minema? "Ma muretsen eelkõige su vanemate pärast. Nagu ma aru sain, ei meeldinud neile väga see idee kluppi minna, kuid nad ei suutnud sinu kutsikapilgule ära ka öelda," sõnas mees lõbusalt. "Ning ilma ühegi liialduseta võin öelda, et sinust paremat seltskonda polegi minu jaoks olemas," lisas ta juba palju tõsisemal toonil, et Jill ei mõtleks, nagu teeks mees nalja. Ega ikka ei teinud küll.

Kuulates ja vaadates seda, kuidas Jace naerab, kiskus ka Jilli enda nägu muigele. See oli justkui nakkav. Kuulnud seda toredat arvamust enda vanemate kohta, hakkas näitsik aga tõesti naerma. "Tõsi. Neile ei meeldinud mõte, et ma üksinda kluppi läheksin. Sinuga koos oli aga hoopis teine jutt," sõnas Michelle. Tema suured rohelised silmad liikusid kindlalt Jace'ile ning ta vaatas talle õrnalt naeratades otsa, "aitäh, need olid ilusad sõnad sinu suust ja tähendavad palju."

Üldiselt Jace austas endast vanemate inimeste arvamust ega tahtnud nendega pahuksisse sattuda. Sellest ka väike mure Jilli vanemate pärast. Kui aga näitsik kinnitas, et nendega pole probleemi, läks tal olemine kohe palju kergemaks. Kadus ka igasugune vajadus lahkumisega kiirustamiseks. "Hea on kuulda, et nad mind usaldavad. Sugugi mitte kõik seda ei tee," tõdes mees. Paljud kippusid temasse eelarvamustega suhtuma, millest oli päris raske lahti saada. "Aga see on puhas tõde," ei saanud Jace jätta mainimata. Viimastel päevadel mõtles ta üldse Jillile rohkem kui sõprade puhul peaks, kuid mees üritas mitte end nendest mõtetest häirida lasta. Eks see mingi mööduv nähtus ole.

"Jace, loomulikult nad usaldavad sind. Nad tunnevad sind ka natuke rohkem. Ja pealegi olen ma sinuga varemgi väljas käinud. Mitte küll klubis, aga mujal. Ja ma olen alati tervelt ja õnnelikult koju tagasi toimetatud. Kõik ei ole lihtsalt sind tundma õppinud. Meie perekonnas oled sa alati heas kirjas olnud," seletas tüdruk, et noormees ei muretseks nii palju. Olukord oli palju parem, kui Jace arvas. Ta ei peaks endast nii negatiivselt arvama. "Ma tean, sest ma mõtlen sinu kohta sama. Mul on heameel, et sa Tree Hilli tagasi tulid," lausus Michelle, vaadates Jace'ile soojalt naeratades otsa.

Paraku käis negatiivne mõtlemine Jace'i olemuse juurde. Ta oli alati selline olnud ega osanud ka nüüd teistsugust hoiakut võtta. Mõnikord tuli välja, siis jälle mitte - ehk siis kuidas kunagi. "Sinu suust on seda rahustav kuulda," pidi Jace tõdema, asendades oma eelmise tõsise näoilme juba tublisti lõbusamaga. Kindlasti käis see juba Jillile närvidele, et ta kogu aeg nii negatiivne oli, kuigi näitsiku iseloomu arvestades ei ütleks too seda kunagi välja. "Ka minul on hea meel siin tagasi olla. Tree Hilli võib nimetada ainsaks tõeliseks koduks, mis mul kunagi üldse olnud on. Ning kõik need inimesed, kellega ma suhtlen - te olete asendamatud," rääkis mees, hoides oma roheliste silmade pilku neidisel.

Jill naeratas noormehele julgustavalt. Tüdrukule ei käi Jace'i negatiivne olek sugugi närvidele. Michelle lihtsalt leiab, et ta võiks enda suhtes natuke helgem olla. Hetkel on mees näitsiku arvates liiga karm. "Mul on ainult hea meel seda kuulda," lausus näitsik, "ma ei tahaks kunagi Tree Hilli igaveseks enda selja taha jätta. Vahepeal kuskil reisil käia ja maailma avastada on okei, aga alati peaks olemas olema see üks koht, kuhu tagasi tulla ja kus sa tead, et inimesed sind ootavad." Michelle vaatas noormehele endiselt otsa, kuid keeras siis viimaks pilgu kõrvale. Nad olid tantsinud ja nad olid baariletti kasutanud ja nüüd istusid nad diivanil. Tundub, et klubi on neil nüüd järele proovitud. "Tead, mis sa arvad, kui läheks kuskile sööma?" pakkus Jill äkitselt, "või soovid sa veel tantsida?"

Kuulanud, mida Jill rääkis, pidi Jace temaga nõustuma. Ka mees ise mõtles enam-vähem samamoodi. Kui ta oli lõpuks ometi leidnud koha, kus enda kodusena tunda, ei tulnud äraminek enam kõne allagi. Ei tea, kuhu tal mujale minna olekski. "Kuhu sa kõige rohkem reisida tahaksid?" päris Jace, kui näitsik korraks maailma avastamise jutuks võttis. Temal isiklikult oli küll selles valdkonnas palju unistusi, aga seda näitab muidugi aeg, kas mõni nendest ka kunagi teoks saab. Kuulanud neidise pakkumise ära, jäi Jace mõneks ajaks mõtlema. Tantsitud oli tegelikult juba piisavalt palju, kuigi kellaaja järgi vaadates võiks veel vabalt sellega jätkata. Miskipärast arvas aga mees, et Jill läheks parema meelega siiski sööma, kui ta seda varianti esimesena pakkus. "Söök kõlab hästi. On sul mõni kindel koht ka, kuhu minna tahaksid?" lausus mees viimaks, jäädes näitsikule küsivalt otsa vaatama.

"Oh, ma ei teagi," lausus Jill, suutmata tulla ühegi kindla riigi peale, "Euroopa oleks kindlasti huvitav ja Lõuna-Ameerika ja siis need Okeaania saared ja Aasia ka muidugi. Nii et ma pean tunnistama, et ma käiks hea meelega terve maailma läbi." Tüdruk turtsatas lõbusalt ja naeris kergelt, sest vaevalt see kunagi juhtub, et ta kõik maailma riigid läbi jõuab käia. Aga mõned kohad kindlasti. Ta ei taha terve enda elu kuskil USA väikelinnas elada. Maailm on suur ja lai ja seda tasub avastada, sest kui sa näed teisi kohti, siis hakkad sa ka rohkem enda kodukohta hindama. Vähemalt seda räägib tüdrukule tema isa, kes on palju ringi reisinud. "Tead....hetkel on mul tõesti kiirtoidu isu," teatas Michelle, kallutades natuke enda pead, kuid hoides siiski enda rohelisi silmi Jace'il. Tavaliselt Serah ei käinud kiirtoidu kohtades. Ta hoidis neist kaarega eemale, aga täna just praegu oli tal just selle isu. Ei tea, kas asi oli selles, et ta oli juba täna nii palju uusi asju kogenud ja tahtis veel midagi sellist teha või oli see tõesti lihtsalt üks järsk isu?

Ka Jace ise oleks sellise küsimuse peale mõtlema jäänud, sest maailmas leidus tõepoolest palju eksootilisi ja vähem eksootilisi riike, mida ta kunagi külastada tahaks, aga ka temast mitmeid kordi rikkamad inimesed ei saa jõuda päris igale poole... "Ümbermaailmareis kõlaks huvitavalt küll," tõdes Jace, vajudes natukeseks mõttesse. "Mina tahaks kunagi näiteks Brasiilias ära käia. Samuti Prantsusmaal, Islandil, Egiptuses, Jaapanis, Austraalias, Hawaiil... ja neid on veel palju," tõi mees kuuldavale pika loetelu riikidest, mis talle huvi pakkusid. "Pole probleemi. Mulle meeldib kiirtoit. Kui tahad, võime kohe minema hakata," sõnas Jace. Tema teadis praeguseks juba peaaegu kõiki söögikohti Tree Hillis, kust sai burgereid, friikartuleid ja igasugust muud rasvast jama osta. Isegi kui see pole tervisele hea, ei suuda Jace kiirtoidust ilmselt kunagi täielikult loobuda, kuid ega midagi ei juhtu, kui ta seda mõnikord sööb. Loomulikult mitte iga päev ega ka mitte iga nädal.