Ootasid mind või mina sind?

Pikamaasuhe või ei, aga kui Jes helistab oma poisile ja saab kiire vastuse, et täna ei ole tal aega tüdrukuga isegi mitte natuke aega rääkida, siis viib see ikka tuju ära küll. Ja siis tuleb ta mõneks päevaks koju ja ütleb nii jutu käigus poolmuidu, et ainsa õhtu, mil Jessica pole mitte millegagi kohustatud, veedab poiss kellegi teisega. Seejärel süüdistatakse teda armukadeduses ja selles, et Jessica elu liiga poisi ümber keerleb. Jessie peitis oma näe poisi rinnale, kui Say ta enda embusse tõmbas. Kõik on nii valesti.

Ega need kõned, kus Sayeril isegi aega rääkida ei olnud, ei olnud ka noormehe enda lemmikud. Ta tundis ennast pärast alati halvasti, aga mõnikord ta tõesti ei saanud rääkida. Tee, mis tahad. Mis puutus Alexiga kokkusaamisse, siis siin ei ole küll muud öelda, kui et Sayer üritab lihtsalt enda aega nii sõprade kui ka Jessica vahel ilusti jagada. Lisaks veel perekond. "Sa saad hakkama," lausus Rufus, näidates näitsikule, et ta usub tüdrukusse, "me mõtleme koos midagi välja."

Jessiel jäi eneseusust kõvasti puudu, aga ta hindas seda väga, et Sayer talle toeks on. "Toit jahtub ära," lausus Jes pärast hetkelist vaikust, tahtes rääkida pigem millestki rõõmsamast kui sellest, kuidas ta koolis hakkama saab. Jessie vabastas end Sayeri käte vahelt ning istus laua taha tagasi, et oma toit lõpuni süüa. Tee tahtis ka veel joomist, aga see kannatas veel oodata, enne kui nii ära jahtub, et see Jeanette'i jaoks joogikõlbmatuks muutub.

Tüdruku toit võibolla tõesti, sest Sayer oli juba enda taldriku tühjaks söönud. Ja teed oli tal ka väga vähe alles. Ta lasi tüdruku vastumeelselt enda käte vahelt ära ning istus siis tagasi enda kohale laua taga, silmitsedes tähelepanelikult neidu. Oli näha, et Jessica ei ole endine ja see tegi tegelikult poisile endale omamoodi haiget. "Mis sa arvad, kui me läheksime pähapäeval metsamajja? Ma panin sinna veel enne lahkumist internetis leiduvate juhendite järgi need märklauad ülesse. Saaksid need ära katsetada enda vibuga. Meeldiks sulle see," pakkus Rufus. See oli hetkel tõeline spontaansus.

Jessica ei ole muutunud. Ta on täpselt seesama tüdruk, kellega Sayer aasta tagasi sõbraks sai. Hetkel aga ei suuda ta kõike positiivsena näha ja kui tema jaoks midagi väga valesti on, siis läheb natuke aega, enne kui ta iseenda jaoks kõik selgeks saab, et jälle särada - ja siis näeb Sayer ka, et Jessica ei ole muutunud. KUI, siis ainult natuke iseseisvamaks saanud. Viburajast kuuldes oleks Jessie omale kartuli kurku tõmmanud, kui tal parasjagu kartul suus oleks olnud. "Ma pole sada aastat vibu lasknud," lausus Jes elavalt, "loomulikult see meeldiks mulle." Pole kahtlust ka. Saab jälle Robin Hoodi mängida. Huvitav, kas Sayer on nõus, õun peas, puu ääres seisma? Kui palju ta usub sellesse, et Jessical on korralikut vibulaskmisskillid? Pigem, kas Jes ise veel usub sellesse, et vahepealne pooleteistaastane paus pole tema sihtimisoskust võsa poole viinud.

"Tore, siis on see asi otsustatud," sõnas Sayer, "ma tulen sulle siis pühapäeval ukse taha? Kaua sa üldse magada plaanid?" Noormees ise ärkab ilmselt jälle varakult, et võimalikult palju aega linnas ringi käia või siis lihtsalt kodus vanematega suhelda. Tõusnud laua tagant püsti, korjas Sayer enda nõud kokku ning loputas nad isegi kraani all ära. Mis ta ikka tüdrukutele siin lisatööd jätab.

"Pühapäeval ukse taha?" küsis Jessica, vaadates Sayerit altkulmu, "ma mõtlesin, et ma saan pühapäevahommikul sinu kõrval ärgata." Olgu kell siis misiganes, aga suhteliselt vara, sest ruttu läheb pimedaks ning pimedas metsas pole märke näha. Jessie sai oma taldriku ka tühjaks söödud ning Say eeskujul pesi ta selle puhtaks ning asetas kuivama. Sama tegi ta kahvliga ning lusikaga, mis tassi sees oli. Tüdruk võttis teetassi kätte ja toetas end vastu köögikappe. Ta võttis teest lonksu.

Sayer ohkas kergelt, sest ta aimas, et see, mis ta nüüd ütleb, ei meeldi Jessicale. Nad olid just vaidlemise lõpetanud ja ta ei tahtnud sellega uuesti alustada. "Kui ma Alexi juurde lähen laupäeval, siis on üsna tõenäoline, et me vaatame mõnda filmi õhtul või öösel ja seega ma ilmselt jään tema juurde ma arvan. Aga ma võin sulle laupäeva õhtul helistada, kui ma ei jää Lexi juurde," lausus Sayer ning tõstis enda silmad tüdrukule, kes end vastu kappi toetas ja teed jõi.

Juba sellest ohkest järeldas Jessica, et midagi head ta nüüd Sayeri suust ei kuule. Kuulanud noormehe ära, sai Jessica kinnituse, et ei tulnudki midagi head. Nüüd jäi vaid loota, et Sayer eelistab öö veeta nii, et armastatud tüdruk on kaisus, mitte kellegi teise rase naine kõrval. Miks näiteks Lizandra ei võiks Sayeri parim sõbranna olla? "Ma jään seda kõnet ootama," lausus Jessica täiesti emotsioonitult. Ta isegi ei vaadanud Sayeri poole. Jes keeras end ümber ja toetas tassi köögikapile.

Nagu Sayer arvanud oli, see uudis ei meeldinud Jessicale. Noormees tõmbas kätega üle enda näo ning silmitses hetkeks köögi lage. Hetkle tundus nagu nad oleksid viimse tunni aja sees eriti õhukesel jääl kõndinud, mis iga hetk järele kavatseb anda. Astunud Jessica selja taha, libistas Sayer enda käed ümber Jessica piha ning suudles tüdruku pealage, toetades hetk hiljem enda pea õrnalt vastu neidise oma.

"Miks sa teed mulle nii?" küsis Jessica tasasel häälel. Ta lükkas teetassi endast eemale. Teeisu tal enam ei ole. "Ma saan aru, et sa tahad sõpradega ka aega veeta ja nende jaoks ka olemas olla, aga miks sa paned mind tundma nagu mina oleksin see, kellega sa veedad siis aega, kui sul mitte midagi muud teha pole?" küsis Jes, hääl endiselt tasane ja emotsioonitu. Ta jõllitas teetassi nagu tahaks seda pilguga ümber lükata.

"Jessica," sõnas Sayer tasasel, kuid etteheitval häälel, "see ei ole tõsi. Ma ei veeda sinuga aega ainult siis, kui mul midagi teha ei ole. Ma armastan sind ja sa tead seda. Kuidas sa ei näe, et sa oled mu elus tähtsal kohal ja sina oledki põhjus, miks ma üldse Tree Hillis olen. Ma tulin siia sinu ja minu jaoks, et me saaks koos olla. Ja ma saan aru, et ma veedan tihit aega enda sõpradega, aga see ei tähenda, et nad sinust tähtsamad oleksid." Noormees hingas sügavalt välja ning lasi nendel sõnadel natuke aega toas ringi liikuda. "Pealegi mul on ainult kaks päeva siin olemiseks. See on paratamatu, et ma pean tegema teatud valikuid," lisas Sayer.

Jaa, armasatad ja pead tähtsaks, tulid Jessie pärast Tree Hilli, aga käitud täiesti vastupidiselt. Jes keeras end ümber ja hüppas köögikapile istuma. Jessica ohkas, tõstes pilgu Sayerile. "Palun tule ööseks koju," palus tüdruk. Vähemalt öösekski. Pole ju palju palutud? Jes võttis Sayeri käest kinni ning viis silmad sellele. Tema pilk peatus Sayeri randmel oleval tätoveeringul, mis Jessicat tähendab. Tüdruk libistas sellest pöidlaga üle. Mõru maitse tuli suhu, mõeldes sellele, et Alexi keskmine nimi on tema eesnimi.

Sayer lasi käed tüdruku piha ümbert lahti, kui Jessica end ümber pööras ja kapile istus. Astunud sammu kapile lähemale, hakkas noormees enda käsi neidise puusadele asetama, kui Jes tema käe endale pihku võttis. Ja seega vjus teine käsi lihtsalt kapile. Noormees langetas enda pea ning hingas pahinal välja. "Me juba rääkisime sellest," lausus noormees tasaselt, "mul läheb seal nagunii poole ööni... aga kui see sulle nii palju tähendab, siis ma võin ju... ma ei teagi nüüd... siia tulla? või minu vanemate juurde minna? Aga ma tulen ilmselt hilja." Rufus tõstis enda pea ning vaatas tüdrukule otsa, et näha, kuidas tema sõnad tüdrukule mõjusid.

Jaa, hilja, sest ainult Alex on väärt seda, et sa tema peale oma kallist aega kulutad. "Helista mulle, kui sealt tulema saad," lausus Jessica, sest tema polnud kindel, et ta siis ise...kodus on. Küll ta koha leiab, kus viibida. Kindel on see, et ega ta enne magama nagunii jääda ei suuda, kui Sayer helistanud pole. Teada värk, et ega Jessica kodus ei püsi, kui talle miski ei meeldi.