Ootasid mind või mina sind?

"Ole nüüd," muigas noormees ning vajutas näitsiku pealaele õhe pehme musi, "sa oled mul alati meeles. Ma lihtsalt ei suutnud kokku panna ühte pluss ühte ehk kui ma mängin enda kodu osariigis, siis oleks mul võimalus sind ka mängu vaatama kutsuda." Kui aus olla siis ega Sayer üritas küll ülikoolis vähem Jessicale mõelda ja rohkem end koolile ja korvpallile pühenduda, sest nii oli palju lihtsam. Muidu lähed sa lihtsalt hulluks ja hakkad ainult kõige negatiivsemaid mõtteid mõtlema.

Jessica mõtted jõuavad alati Sayerini. Võib-olla on ta oma elu liiga ümber Say tiirlema pannud, aga see ei ole miski, mida tema kontrollida saab. Sayer on siiski ainus, kes on teda tundma pannud seda, et ta on ka midagi väärt. Talle meeldib see tüdruk, kellena ta end Sayeri juuresolekul tunneb. "Ahsoo," lausus Jessie,"aga vaata, et sa järgmine kord mind kutsumata ei jätta. Mulle meeldiks seal olla." Jeanette polegi kunagi korvpallimängul käinud ilma, et peaks vahepeal tantsima ja ergutama. Lihtsalt publikuna kaasa elada on hoopis midagi muud - siis ta tahab, mitte ei võta seda kohustusena, kuigi seni kuni ta kisakooritüdruk on ta olnud, pole ta kunagi sundinud end kaasa elama - algul elas ta eelkõige kaasa oma venna pärast, hiljem lisandusid Sayer ja Jackson.

"Ei jäta, ei jäta," lausus noormees veel kord, hakates juba kergelt muigama. Ta võis vahepeal hajameelne olla, aga isegi temale jäävad sellised asjad meelde, mida talle sada korda meelde tuletatakse. "Tead, sa võiksid ise mõnikord minu juurde ülikooli tulla," pakkus Rufus, "saaksid mu uusi sõpru kohata ja Syracuses natuke ringi vaadata." Nii saaks Jessica võibolla natuke osa poisi ühikaelust.

"Kui sa mulle sellise loa annad, siis lendan ma iga nädalavahetus, mil sa siin pole, New Yorki," muigas Jessie. Iseenesest oleks meeldiv igal nädalavahetusel Sayerit näha, aga vaevalt tal seal ühikas olla meeldiks. Seal oleks imelik olla - Sayeri toakaaslane ja toanaabrid ja muud sõbrad-tuttavad ringi sibamas. "Võib-olla ma millalgi tulen," ei andnud Jessica mingit lubadust. Meeldivam variant on siiski see, kui Say Tree Hillis käib. Sayeri ülikoolisemud teda nagunii ei huvita ja kool ka mitte.

"Ma tahaks näha, kuidas see su rahakotile mõjub," muigas Sayer. Ilmselt tuleksid kõik need piletid näitsiku isa rahakotist, aga see selleks. "Anna mulle siis lihtsalt aegsasti teada, siis oskan vaadata, et mul see päev ikka vaba oleks, sest vaevalt sa mu trennides, loengutes või töökohas osaleda soovid," sõnas noormees ning vaatas enda tüdrukule otsa.

Isa rahakotist. Noooh, issi väikeseks tüdrukuks jääb Jessica igavesti ja see on Jamesi viis tüdrukule näidata, et Jessie on tema jaoks oluline ja et tema on oma tütre jaoks alati olemas. Nüüd on Jessicale see toetus oluline ka - vastasel juhul ei oleks ta saanud Residentsist välja kolida. Töökoha leidmine poleks küll probleem olnud, aga Sayeri kombel kooli kõrvalt tööd rügada Jessie ei suudaks. Ka siis mitte, kui ta tantsimisest loobuks. Aga see selleks. "Trennis ma vist peaks vastu isegi, aga loengud oleksid jaa liiast," lausus Jessie,"aga töökohta tuleks küll, vaataks su vormi üle. Olen ma sind üldse kunagi ülikonnas näinud?" Ei meenu küll ühtegi korda. Pintsakut on ta Say seljas varemgi näinud, aga täiskomplekt? Viigipüksid ja puha? Vot, ei mäleta. Ilmselt oleks lõpetamisel näinud, kui seal neid tobedaid rüüsid kandma ei peaks.

"Tule jah minu juurde restorani. Vaatame, kui palju tippi ma sinu käest saaksin," muigas Sayer selle mõtte peale. "Kuule, ma olen küll ülikonnas olnud...kohe ütlen....maskiballil veebruaris," suutis noormees viimaks ühe koha välja mõelda. Äkki oli ta seda veel kuskil kandnud? Hetkel see talle ei meenunud, aga ega Rufusel ülikonna vastu küll midagi ei ole. Kui on ikka pidulikum sündmus, siis tõmbab selga. Ahjaa...Nathani ja Tara pulmas oli ka, aga seal ei olnud Jessicat.

"Tippi?" Jessica turtsatas naerma,"Sa maksasid ise mu prae kinni, tahaksin ma seda või mitte." Millal enne on Sayer lubanud Jessiel oma toidu eest maksta? "Ahjaaa, maskiball," lausus Jes,"see oli juba täitsa meelest läinud." Jessica ei mäleta, mida tema seal seljas kandis, aga teades, et tal pole rohkem maske ega balliks sobivaid kleite kui üks lilla, siis ta teab, mis tal seljas oli. Järgmine ball on ilmselt detsembris. Iga-aastane traditsioon koolis. Kaks aastat on Jessiel olnud võimalus seal käia - esimesel korral tegi lihtsalt kooli ajalehe jaoks pilte, aga teisel aastal, mil see ball tema sünnipäeval toimus, korraldas tüdruk Sonnyga filmiõhtu, olles tujust nii ära kui vähegi võimalik. Ta oli oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva ikka väga teistmoodi ette kujutanud.

"Mnjah...võimalik," pidi noormees tunnistama, et Jessica sõnades on tõde sees. Ta maksis tõesti tavaliselt tüdruku eest, kui nad kuskil väljas käisid või siis jagasid nad kulud koos nagu roadtripi ajal. "Kuidas küll nii," raputas Sayer enda pead, "kui ma ei eksi oli see esimene suurem üritus, kus me paarina käisime," meenutas nooruk. Tema mäletas küll väga hästi seda, mida Jessica seljas kandis. "Igastahes kui kõik klapib, siis saan ma see aasta su ehk ise kooliballile viia," pakkus Sayer.

"Siirad vabandused, et mu mälu nii juust on," lausus Jes kõverat 'ups' grimassi tehes. Järelikult polnud tegemist mingi väga särava balliga, vaid pigem üritusega, kus Jessica viisakusest kohale läks või siis pigem oligi põhjuseks see, et ta sinna Sayeriga läks. Iseenesest veider, sest ballid on Jeanette'i lemmiküritused. Samas tuletab talle sõna ball meelde hoopis filmiõhtut Sonnyga, mitte üleslöödud noori viisakates ülikondades ja uhketes maani kleitides. "See oleks ilus," arvas Jes. Kahju ainult, et ball seekord tema sünnipäevale ei satu - 17.detsember on siiski esmaspäev. Aga Sayeri sünnipäev jääb reedesele päevale. Võib-olla sel aastal hoopis sedapidi.

"Vabandused vastu võetud," muigas Sayer lõbusalt kogu selle jutu peale. "Aga kui peaks juhtuma, et ma ei saa sind sinna viia, siis ma soovitan sul ikka minna. Kas või kellegi teisega. Peale keskkooli sa vaevalt väga kuskile ballile sattud. Kui siis ainult meie igaaastasele sõbrapäeva maskiballile," sõnas noormees. Ta ei tahaks, et tüdruk tema pärast minemata jätaks. Pigem las läheb kellegi teisega. Mis puutub kuupäeva, siis vaevalt see Sayeri sünnipäevale langeb, sest see on ju nii hilja. Siis on kool juba ammu läbi.

"Ma ei taha kellegi teisega minna," oli Jessica kindel, et Sayerita ta sinna ei lähe. Kelle teisega tal sinna minna olekski? Pealegi tooks see jälle uut klatši ja seda Jes ei taha. Õnneks pole viimasel ajal tema kohta midagi laimavat olnud ja oleks ilus kui see niimoodi jääkski. Noored olid oma jalutuskäiguga kenasti üle silla jõudnud ja nüüd pole enam palju jäänud, et nad Lizandra korterini jõuaksid. "Kas sa jõuluvaheaja plaanid muidu Tree Hillis veeta?" küsis Jeanette. Eelmised jõulud ja aastavahetuse veetis tüdruk Ohios isa juures. Selgi aastal tahab ta ikka isa ka jõulude ajal külastada, Kyle'i igatseb ta ka.

"Aga ma ei taha, et sa minu pärast kogu sellest lõbust ilma jääksid," lausus Sayer, "teeme nii, et kui keegi kutsub sind, siis sa lähed. Kui see inimene sulle muidugi meeldib, aga ära tule mulle nüüd ütlema, et sulle keegi peale minu ei meeldi." Noormees hingas sügavalt välja ning viis enda rohekas hallid silmad Jessicale. "See, et me koos oleme, ei täheda seda, et sa ei tohi ühegi teise poisiga mõnusalt aega veeta," sõnas Sayer täiesti tõsiselt. Ta ei kavatse olla see armukade tüüp, kes ei lase enda tüdrukul kellegi teisega aega veeta. Muidugi natuke armukadedust kulub alati ära. Aga see selleks. "Võimalusel küll," noogutas Rufus, "sa ise oled ikka siin?"

Sayerita ja ballil lõbus? Kus nüüd kujutas ette. "Polnud mul eelmisel aastal tuju sinuta sinna ballile minna, siis vaevalt sel aastalgi on," muigas Jessica. Ja kui tuju pole, siis ei ole miski lõbus. "Ma ei luba sulle, et ma sinna kellegi teisega lähen, kui keegi teine mind kutsub," lausus Jes. Mis meeldimisse puudus, siis noh, Joega on tore aega veeta ja see uus poiss, kes siia kolis, Jace, tema tundub ka täitsa huvitav. Või siis pigem on huvitav see, mis tema sees on - kinnine noormees oli, aga selles oli Jessica kindel, et tegu oli hea poisiga. Kangesti meenutas ta Sayerit - poiss, kes ise ka aru ei saa, kui hea ta on. Tundub aga, et Say on viimaks oma väärtusest aru saanud. Joe ja Jace'iga oli muidugi see teema, et vaevalt kumbki neist teda ballile kutsub, sest kumbki neist ei käinud Tree Hill High's. Tõenäolisem, et nad kohale ilmuks, oleks see, kui Jessie ise kutsuks. Joe ilmselt nõustuks ka, Jace mitte. "Ma ei tea veel, kas olen," vastas Jessie,"mingi osa vaheajast tahaks jälle Ohios olla. Tuleksid sa minuga kaasa?"

"Noh, kui sa midagi pähe oled võtnud ega sa siis vist enam ümber ei mõtle," ohkas Sayer, "aga eks sa ise tead. Ma ei taha ainult, et sa hiljem kahetsema hakkaksid kui ei lähe." Ta eemaldas enda käe tüdruku alaseljalt ja võttis hoopis tema käe endale pihku. Nii oli mugavam jalutada. "Ohiosse....oleneb kuidas mul aja ja rahaga on," vastas noormees täiesti ausalt näitsiku küsimusele. Ja muidugi oleneb, kuhu kanti see väike külastus jääks. Millalgi detsembris peaks ju Alex ka sünnitama. Seda Rufus muidugi mainima ei hakanud, sest nad alles olid tema üle vaielnud.