Ootasid mind või mina sind?

Sayer võttis tüdrukule vaarika ja endale piparmündi. Ta asetas kumbagi tassi ühe kotikese. Kui Jessica vee ja suhkruga ühele poole sai, segas noormees suhkru ilusti ära ja asetas siis kaks auravat tassi lauale. Kuulnud näitsiku sõnu, võttis Rufus laualt ühe taldriku ning seejärel ka teise, pannes mõlemasse paraja portsu kartulit. Asetanud taldrikud tagasi lauale, võttis ta laua taga istet.

Jessica hakkas porgandisalati kaussi laua peale panema, et võtta taldrik ja omale süüa tõsta, aga märkas siis, et Sayer juba tõstis talle. Thank you! Jes tõstis omale salatit kõrvale ja lükkas siis kausi Say poole - las sööb ka vitamiine. Kartulist ja sibulast praadisid nad kõik kasuliku välja. Jessica istus lauda, soovis Sayerile head isu ning hakkas sööma. "Jap, sool käib ka toidu sisse," lausus Jes pärast esimest ampsu, haaras soolatopsi ning raputas seda pisut oma magedale toidule.

Sayer pani ka endale natuke salatit ning pärast tüdruku kommentaari ka soola. "Me veel peame natuke arenema," muigas noormees kui oli soolatopsi tagasi lauale asetanud. Siiski võisid nad enda söögiga ilusti rahule jääda. Võtnud paar lonksu enda teest, jätkas poiss söömisega. "Tead, ma olen koolis olles mõelnud, et ma võiksin endale Westside'ile mõne odava kasvõi lagunenud korteri või veel parem lofti osta ja siis seda vaikselt korda tegema hakata. Nagu ise kujundada ja sisustada ja....nagu nullist üles ehitada," rääkis Sayer ning vaatas siis tüdrukule otsa. Ta oli seda mõtet juba pikemat aega peas veeretanud ja seda küll ühtpidi ja teistpidi uurinud. Ta oli isegi rahaliselt asja vaadanud ja leidnud, et saaks mingi korteriloksu isegi kätte. Mis puutub selle remontimisse, siis ei kavatsegi ta seda kohe paari kuuga korda teha, vaid vaikselt selle kallal nokitseda. Siis oleks tal vähemalt täiesti enda tehtud korter. Täpselt tema näoga.

Jah, arenguruumi on veel kõvasti, aga lõppkokkuvõttes on toit ju täitsa maitsev. Nälga täna ei jää. "Päris nullist see muidugi ei ole, kui seinad püsti ja katus peakohal on, aga kui sa seda tahad, siis miks mitte," ei leidnud Jessica põhjust, miks Say seda ideed ellu viia ei võiks. "Peaasi, et sa ainult seal ei oleks, vaid minuga ka koos oled," pani Jessie ühe tingimuse paika. Koosolemise all ei mõelnud ta seda, et Jessica sealsamas ehitamise juures passib, vaid seda, et nad on kuskil mujal, eemal sellest. "Mina muidugi ootan endiselt seda maja, mille sina meile kunagi projekteerid," tuletas Jeanette meelde. Projekt projektiks, aga sisustamisel peab Jessie'l ka sõnaõigust olema.

"Tähenärija. Sa said aru küll, mida ma silmas pidasin," lausus Sayer, vaadates tüdrukule otsa. Kuulnud aga tema nõudmist, ei saanud ta teisiti kui tõi kuuldavale turtsatuse. "Okei, enne olid sa kade teise inimese peale. Sellest saan ma veel aru. Aga korteri?" raputas Rufus enda pead, "aga okei muidugi ma ei viibiks ainult seal. Kuigi sa tead küll, et kui mulle miski väga huvi pakub, siis ma võin sellega tunde tegeleda. Seega ma arvan, et sa pead seda tingimust mulle vahepeal siis meelde tuletama." Asetanud kahvli taldriku äärele, võttis poiss enda tassi kätte ning keskendus tee joomisele. "Ja mis korteril häda on? Kui see on suur ja ruumikas," tõstis Rufus enda rohekas hallid silmad neidisele.

"sain muidugi," muigas Jes. Katsu süüa, kui suu koguaeg kõrvuni peas on. "Teeb sama välja - mõlemal juhul ei saa mina mingit tähelepanu ja ma niigi nõuan seda vähe - ainult sinu oma," lausus Jes ja naeratas siis. Tee oli veel kuum, Jessie kavatses seda alles siis jooma hakata, kui tal taldrik tühi. "Ma olen kogu oma elu jooksul ainult kuu aega korteris elanud ja see kuu on sai just läbi, nüüd jookseb teine," alustas Jes, "aga ma olen juba kindel, et kui ma ükskord kuhugi paikseks jään ja seda koduks nimetan, siis ei taha ma naabreid." Kuigi residents oli rahvast täis, oli Jessical alati vaikus majas. Jessica ei taha ärgata ülemiste naabrite äratuskella peale või kuulda alumiste naabrite sõnasõda. "Ja ma tahan tagaaeda, kuhu peenraid teha ja õunapuid istutada ja kuhu võrkkiik panna ja kuhu grillimisnurk ehitada," loetles ta veel maja plusse. Sayer pole seda külge Jessicas näinud, et tüdruk kättpidi mullas oleks. Talle pole lihtsalt võimalust antud.

Sayer ei hakanud selle tähelepanu peale midagi ütlema. Ilmselt oli probleem lihtsalt selles, et Sayeril on veel sada asja, millega Jessica kõrvalt tegeleda, aga Jessical ei olnud just palju tegemist, kui tal poissi ei olnud. Tegelikult on täitsa õudne mõelda, mis siis peaks saama, kui nende suhe lõhki peaks minema. Kas Jes siis üldse teab veel, kes ta on ilma poisita? "Ma olen korterites viibinud ja elanud küll ja küll. See ei ole üldse nii hull. Ja mis puutub peenardesse, siis paljudel Westside'i kortermajadel on hoone taga ka ilus roheline aed. Nii et sa saad seal kõike seda teha," sõnas Rufus.

Kui nad lahku peaksid minema..Jessie on üsna kindel, et ta ei taha Sayerita elada. Ära ta end muidugi ei tapaks, aga igasugune motivatsioon ja elurõõm kaoks ära. Ta oleks jälle see Jessie, kes passib päevad läbi oma toas ega mõtlegi sellele, et elu on tegelikult elamist väärt, ka Sayerita. "Ei, sa ei suuda mind ümber veenda," oli Jessica kindel, "ma ei taha naabritele vahtida olla, kui ma suvel lühikestes hilpudes peenra kohal kummardan ja jah, ma tahan ikkagi maja."

"Noh, tundub siis vist, et mina lähen korterisse ja sina majja," lausus Sayer täiesti tõsisel ilmel, silmitsedes hetkeks tüdrukut, kuid jätkates siis enda söögiga. Õnneks on neil aega veel küll ja küll, et mõelda kokkukolimisele ja kooselamisele. Pealegi ei oleks neil alguses nagunii raha, et terve maja algusest lõpuni ise projekteerida ja üles ehitada.

Jessica tegi ülepingutatud mossis nägu ja vaatas oma pruunide kutsikasilmadega Sayerile otsa. Kuidas sa, Sayer, ütled sellisele pilgule, et te ei hakka eales koos elama. Ta põrnitses päris pikalt Sayerit selle näoga kuni lõpuks turtsatas. "Ükskord sa nõustud minuga, et maja on kordades lahedam kui suur ja avar miljonivaatega korter," lausus Jessica ja jätkas siis oma taldriku tühjendamisega. Mismõttes Sayer eelistab ohtu, et keegi ta korteri üle ujutab, sest üleval korrusel lõhkes kellegi veetoru ja mööda tuba jooksevad hiired ringi, sest alumised ei viitsi tube koristada ja kõrval käib iga õhtu pralle?

"Küll me seda vaatame," lausus Rufus. Hetkel mõtlesid nad ilmselt suhteliselt teineteisele vastu, sest nooruk oli arvamusel, et küll Jessica ümber mõtleb, kui ta näiteks seda korterit valmis olekus näeb. Majas võib täpselt samamoodi keegi sul kõrval pralletada või siis mõne naabri hiired kolivad sinu majja. Noh, vett sa võibolla jah kaela ei saa, kui sul just vannituba teisel korrusel ei ole ja torud katki ei lähe või midagi. "Meil ei ole vaja seda nagunii praegu mõelda. Meil on aega küll ja küll. Mida sa üldse järgmine aasta kavatsed teha? Oled juba sellele mõelnud?" uuris Rufus.

"Ma täpselt ei tea, kas lähen hulluks või käin lihtsalt põrgu," vastas Jessica Sayerile,"sest praeguse seisuga ei lõpeta ma keskkooligi niiet..ma ei tea. Ma teen tundides kaasa, tuubin nagu lollakas igal õhtul, loen kohustuslikku kirjandust, püüan tiimi jaoks olemas olla, maadlen väikestega, aga..ma lähen enne hulluks, kui järgmine aasta kätte jõuab." Ja kui Jessie praegu teaks, mis teda järgmisel veerandil ees ootab, siis lööks ta kohe kõigele käega. Tema elus pole praegu mitte miski paigas, korras ega selge.

Sayer vaatas tüdrukule otsa ning asetas kahvli enda tühja taldrikusse, võttes enda tassi kätte, et hoopis seda tühjendama hakata. "Asjad on siis kohe nii hullud, et enam ei lõpeta keskkooligi ära?" küsis Rufus imestunult, "võibolla sa peaksid mõnest asjast siis loobuma või ma ei tea...siit tuleb vist päris selgelt välja, et sa ei jõua lihtsalt kõike teha. Sa tegeled nii paljude asjadega, et su aju on võibolla pidevalt väsinud. Siis ei ole eriline ime, et sa tuubid ja tuubid, aga midagi pähe ei jää." Poisil oli muidugi hea rääkida. Tal endal on see juba läbi ja tal oli alati lahtine pea.

"Ja sa arvad, et mu õppeedukus paraneb, kui ma loobun absoluutselt kõigest, mis mulle meeldib?" küsis Jessica,"et mu arvestuste hinded on paremad, kui ma olen tujust ära sellepärast, et mul pole muud, kui kool, millega ma ainult läbi pisarate toime tulen?" Jessie ei suuda uskuda, et Sayer pooldab seda, et Jes võiks oma hobidest loobuda, et äkki see aitab paremaid hindeid saada. "Mu pere on täiesti laiali, sina oled mujal, mul on üks sõber ja tema on ka mujal," loetles Jessie asju, mis tema meelest tema aju kurnab,"ja nüüd sa kõlad nagu ma poleks kisakoori jaoks ka oluline, et seal lihtsalt ära tulla võiks." Vaevalt Sayer seda mõtles, et Jessie väikestele trenni andmise peaks lõpetama, sest hinded polnud korras tal juba enne seda, kui treeneriks hakkas.

Tundub, et nüüd hakkavad ilmnema esimesed pikamaasuhte probleemid. Asetanud tassi tagasi lauale, tõusis noormees laua tagant püsti ning jalutas Jessica juurde. Ta võttis tüdruku käes kinni ja tõmbas ta õrnalt püsti otse enda embusesse. "Mul ei ole lihtsalt kunagi selliseid probleeme olnud," sõnas Rufus enda kaitseks. Ta ütles seda, mis tundus õige. "Võibolla peaksime koos su ajaplaani kätte võtma ja üle vaatama. Ma tõesti ei oska sind teisiti aidata," pakkus Sayer, "ja sa tead, et see ei ole ka mulle kerge, et sa siin oled ja mina kuskil New Yorgis."