After Midnight.

Tegemist oli reedese päevaga, mis tähendas, et järgmine päev ei olnud kooli. Ja nagu Gossip Corner juba rääkinud oli, siis vastas see tõele, et Westside'is käisid öösiti kerged tantsulahingud ja niisama koos tantsimine. Siiamaani ei ole see kellegile ette jäänud ja loodetavasti ei jää ka, sest tantsimine siin hilja ja pimedas ühendab tõsiselt noori. Kuigi enamus siinsestest tantsijates on tumedanahalised, leidub siin ka erandeid. Kui Carmel algselt sellisele ideele tuli, siis ta ei teadnudki, et selles väikeses linnas tegelikult nii palju musti inimesi oli. Aga ta oli tänu sellele tänava tantsule päris korralikult sõpru juurde saanud. Osad neist olid kindlasti sellised, keda tema vanemad näiteks ei tolereeriks, aga tüdrukut see eriti ei kõigutanud, sest ta oli viimaks ometi leidnud midagi, mis talle meeldib. Ta tundis alati, et kisakoor ei ole täitsa see, mida ta vajab. Seal tantsib ta tantse, mis treener on valmis teinud. Siin saab ta aga spontaanselt midagi välja mõelda ehk väljendada enda hetke tundeid. See oli midagi imeilist Carmeli jaoks. Tänane tantsimine oli juba vaikselt lõpupoole liikumas, kuid hetkel liikusid just mööda platsi tüdruk ja tema sõbrad, kellega nad üks tiim olid. Rahvas, kes vaatas, liikus ja elas kogu toimuvale kaasa.

Outfit

to jace

Pärast järjekordset ebaõnnestunud magamajäämisüritust andis Jace alla ja otsustas vahelduseks linna peale kõndima minna. Oli küll hilja ning juttude kohaselt polnud Westside'il sellisel kellaajal just eriti ohutu, aga mees sellest ei hoolinud. Vaevalt oleks keegi nii loll, et üritaks temasugusele kallale tulla, kuna sellisele ettevõtmisele järgneksid karmid tagajärjed. Väljunud majast, hakkas Darrell mööda öist tänavat otse edasi jalutama. Talle isegi meeldis hämarus, kuna siis ei liikunud linnas väga palju rahvast ning sai omaette mõelda. Vaevalt oli selline mõte Jace'i peast läbi käinud, kui ta märkas kaugemal suuremat rahvamassi, mis sellise kellaaja kohta oli kõike muud kui tavaline. Mehe esimene idee oli see, et tegemist on mingite gängijõmmidega, kes nüüd omi arveid õiendavad, kuna taolise teemaga oli ta enda eelnevat elu arvestades vägagi tuttav. Lähemal vaatlusel aga selgus, et tegelikult olid need hoopis kohalikud noored, kes korraldasid siin midagi tänavatantsule sarnanevat. Jäänud platsi ääres seisma, libises Darrelli pilk üle seal viibivate inimeste, lootes tabada mõnda tuttavat nägu. Kaua tal sellega kusjuures ei läinudki, kuna õige pea hakkas tüübile rahva seast silma Carmel. Nüüd oli Jace juba täiesti kindel, et vaatab selle tantsu lõpuni.

Outfit

Carmeli keha liikus ilusti muusikataktis ja sellele andis nii palju juurde veel näitsiku miimika, mis pidevalt muutus. Kuna rahvas ootas ilmselgelt show'd, siis samal ajal kui ta tantsis, libisesid tema silmad mööda rahvamassi ringi. Tal oli vaja kedagi tantsu sisse tuua. Samas täitsa igaühe juurde nagu ei läheks. Kuigi Melly näeb hetkel seal tantsides välja justkui väga enesekindel noor neiu. Noh, ta ei olnud just ka tagasihoidlik, aga see pilt siin võis olla eksitav nagu ka tema kisakoori kapteni tiitel. Uurinud rahvast siit ja sealt, peatusid tema pruunid silmad ühel natuke eemal seisval tüübil. Temas oli midagi tutavlikku, aga näitsik ei teadnud mis. Kuna ohver oli valitud, siis tantsis Mel enda tee tüübini, tantsides esmalt tema ees, kuid ulatades siis talle enda käe ning nõksatades peaga platsi poole. Ümbritsev rahvas, kes oli asjast kiirelt aru saanud, elas muidugi kogu toimuvale kaasa.

Jace jälgis hoolega tantsu, kuni nägi ühel hetkel Carmelit enda poole tulemas. Tundis Melly ta ära? Neli aastat oli nende viimasest kohtumisest Tree Hillis märkamatult möödunud, enne kui mees siia mõne nädala eest tagasi tuli. Haaranud neidise käest kinni, oli Jace andnud sõnatu nõusoleku show'st osa võtta. Tantsimine ei olnud õnneks tema jaoks võõras teema, kuna Jace oli sellega enne Miamis ka tegelenud, kuid siiski mitte nii tihti, et ta saaks ennast mingiks profiks nimetada. See siin aga ei tundunud ületamatu väljakutsena, vaid oli täiesti teostatav. Keerutanud korraks neidist, nii et too päris korraliku pöörde tegi ja siis uuesti näoga mehe poole jäi, manas Jace nüüd näole naeratuse. "Tervitused, Šokolaaditüdruk," sõnas noormees, kasutades hüüdnime, mille ta kunagi ammu näitsikule pani.

Carmelil oli väga hea meel, kui tüüp ilusti tantsuga kaasa tuli. Ja tundus, et ta tundis ennast isegi seal tantsuplatsil päris mugavalt. Liigutusi tal oli. Need olid küll võibolla kohati rabedad, aga oli näha, et seal on mingi põhi all. Seega tundub, et sai hea ohver valitud. Neidise kulmud tõusid mitme sentimeetri võrra, kui mees tõi kuuldavale tema hüüdnime, mida teadsid praktiliselt ainult tema vend, õde ja Jace. Melly vaatas tüübile pikalt otsa, sest ta lihtsalt ei uskunud, et see noormees siin on Jace. See lihtsalt ei olnud võimalik. Jace elab kuskil jumal teab kus ja temast pole juba aastaid juttu olnud. Kuna nad olid endiselt platsil ja tantsisid, siis ei olnud tal väga võimalust tüübiga rääkida. Vaevalt ta seda isegi üle muusika oleks kuulnud.

Tantsimine oli Jace'ile juba pikka aega meeldinud. See oli tema jaoks üks võimalus pingeid maandada ja ennast välja elada. Kusjuures ei tõmmanud meest üldse ööklubid, kuna seal lasti muusikat, mis tema kõrvadele enamasti vastumeelne oli. Põhilised muusikastiilid, mida Darrell kuulas, olid hip-hop, räpp ja r'n'b. Kuna muusika oli siin tõesti kõva, tegi see suhtlemise raskeks, aga nagu mees Melly pilgust ja sellele järgnenud reaktsioonist aru sai, kuulis Carmel oma hüüdnime küll ja nüüd peaks talle selge olema, et tüüp on tõesti seesama Jace. Tema tundis neidise igatahes küll päris kiiresti ära. Ülejäänud rahvas siin paistis enamjaolt võõras. Kui aga Jace oli ennast tantsu rohkem sisse elanud, hakkasid ka juba julgemad liigutused tulema, mille krooniks tuli üsnagi korralikult õnnestunud tagupidisalto.

"Niiicee," lausus Carmel kõva häälega, ise samal ajal plaksutades, kui noormees tõi nähtavalt ühe korraliku ja puhta tagurpidisalto. Ja neidis ei olnud ainuke, kellele see muljet avaldas. Ka paljud teised elasid sellele kõigele kaasa. Kõigest kolmkümmend sekundit pärast tüübi imelist saltot saigi hetkel käimas olnud laul läbi. Aga kuigi muusika lõppes, ei olnud plats just eriti vaikne. Kuna tegu oli viimase tantsuga, siis nüüd kõik lihtsalt kallistasid ja lõid plakse kokku ehk siis lihtsalt väljendasid enda head meelt kogu korda läinud tantsuõhtu üle. Kui rahvas natuke hõredamaks jäi, jalutas Melly tagasi enda tänase õhtu 'ohvri' juurde. "Hea töö seal tantsuplatsil," lausus Melly alustuseks, toetades end vastu autot, mis oli tegelikult tema enda oma. Rahvas ei läinud veel kõik laiali. Istuti niisama, kuulati vaikselt muusikat, joodi natuke alkoholi, aeti juttu ja kohati suitsetati kanepit. Muidugi oli ka neid, kes vaikselt lahkusid. "Ja väga huvitav....kuidas sa mind seal kutsusidki....oli see ehk Šokolaaditüdruk?" kergitas neidis enda kulme ning kallutas pea kergelt ühele küljele, "ma võin vanduda, et sa oled Jace ja seega olgu sul üks kuradima hea seletus, miks mina sellest ei tea, et sa tagasi linnas oled," lausus tüdruk viimaks tõsisest olekist ühe hetkega üle minnes lõbusaks ja sõbralikuks. Neidis hakkas naerma ning raputas siis enda pead. Uskumatu, et tüüp pärast mitut aastat jälle siin oli.

See tunne, mis pärast tantsu lõppemist Jace'i valdas, oli hämmastav. Kogu inimsumma siin ja kuidas nad mehele kaasa elasid, kes oli tegelikult ju seltskonnas täiesti võõras. Igal juhul oli see muidugi hea kogemus, mistõttu mõtles mees ka mõnel teisel korral siiatuleku peale, aga enne peaks ta ikka Carmeliga rääkima. Täna sattus ta siia juhuslikult, aga muidu polnud Jace selline tüüp, kes ise kuskile ilma teatamata kohale vajuks. Ja muidugi veel asjaolu, et ta ei teadnud, kas Rivercourtil üldse veel mingit tantsuvärki edaspidi ka toimuma hakkab või oli seltskond lihtsalt täna siin. "Ei midagi väga erilist. Kõigest natuke harjutamist. Ma pole pooltki nii heal tasemel, kui esmapilgul tunduda võis," rääkis mees lõbusal toonil. "Sa kuulsid õigesti," muigas Jace, aga jäi natukeseks mõtlema, kui neidis oma järgmise lause kuuldavale tõi. Ega tal tegelikult mingit head vabandust polnudki. "Noh, ma vajasin natuke aega, et korralikult siin sisse elada, kuna nüüdsest on plaan paikseks jääda, mitte edasi-tagasi sõeluda. Ma ei teagi, miks ma sind kohe üles ei otsinud. Olin liiga mugav, lootes sind juhuslikult kohata?" seletas Darrell, pilk Carmelile suunatud. Vähemalt oli ta pärast paari nädalat neidisega kokku saanud...

"Oled küll. Natuke harjutamist ja teed teistele silmad ette," muigas Carmel, olles endiselt väga heas tujus. Ta oli ikka selline, kui ta tantsimast just tulnud oli. See oli kohe kindlasti tema meelistegevus, mis tõi alati tema päevas päikese välja. "Selge, aga ma oleksin väga tänulik, kui sa seda ei kasutaks...enam," sõnas Melly, vaadates nüüd noormeest natuke tähelepanelikuma ja uurivama pilguga. Jace võis talle selle andeks anda, neidis ei olnud teda siiski mitu aastat näinud. "Noh, eks loll on see, kes vabandust ei leia," naeris tüdruk, "igastahes on mul hea meel, et ma sind siis juhuslikult ülesse leidsin," kehitas Carmel enda õlgu. "Kes teab...võibolla oleksime veel kuid mööda Tree Hilli ringi jalutanud ilma, et kumbki teaks, et teine linnas on," ütles Mel.

"Ainult siis, kui ma leiaksin endale hea õpetaja," arvas Jace. Enamuse sellest, mida ta praegu oskas, oli mees õppinud ise kas teatud seltskonnas viibides või YouTube'i videoid uurides, mida aga oli siiski vähe. Lisaks ajapuudusele vaevas Jace'i tihti ka suutmatus põhjalikumalt ühele tegevusele keskenduda, kuna tal oli pidevalt käsil mitu erinevat asja korraga. "Olgu, ma ei tee seda rohkem," lubas Jace. "Aga miks, kui küsida tohib?" päris ta puhtast uudishimust. "Mina oskan alati ennast välja vabandada," nõustus mees Carmeli sõnadega. Ka temal oli hea meel neidist üle pika aja taas näha, nagu ka kõiki teisi enda sõpru, kes selles linnas elasid. Ega neid just eriti palju polnudki. "Tree Hillis on võimatu mitu kuud järjest ringi jalutada ilma midagi märkamata või kuulmata," lausus Darrell muigega. Mees oli üsnagi hästi sellega kursis, kuidas jutud tema tulekust vaikselt levima hakkasid.

"Üks potentsiaalne treener seisab su ees....kui sa just keskkooli tüdrukute kisakooriga liituda ei taha - meil on tasemel treener," muigas Carmel laialt, ajades ilmselgelt lihtsalt lolli juttu, mida tema puhul ikka aeg-ajalt juhtuda võis. ta lihtsalt sattus mõnikord sellisele soonele ja siis oli ta jutukas ja võibolla kohati isegi ülemeelik. Jace'i küsimuse peale kehitas näitsik enda õlgu ning ristas käed rinnale, vaadates mehele otsa. "No seda muidugi....ma ikka eeldan, et mul ei ole lolle sõpru," turtsatas Melly, "mnjah...selles suhtes on sul vist õigus. Aga samas, eks me liigu suhteliselt erinevates ringkondades," mõtiskles näitsik hetke, kuid samas....kui GC noormehe kohalolekust teada saab, siis on nagu nii kogu linn seda uudist täis. Ja see tuletas neidisele meelde, et ta ei ole seda juba pikemat aega lugenud. Peaks ennast ikka toimuvaga kursis hoidma.

Kuulnud, mida Carmel kisakoorist rääkis, hakkas Jace kõva häälega naerma. Selline 'pakkumine' tuli talle küll elus esimest korda. "Pigem siis juba privaattunnid," sõnas Jace, "kuid samas oleks ju päris kena aeg-ajalt karja ilusate vormis tüdrukute seltskonda sattuda." Seda viimast mõtles ta loomulikult naljaga. Ega siis Melly ainus polnud, kes vahel lolli juttu ajas. Kui neidis tema küsimuse peale õlgu kehitas, otsustas Jace, et ei hakka rohkem midagi selle kohta pärima. "Või nii. See tähendab, et sa valid hoolikalt oma sõpru," lausus Darrell muiates. "Seda ka. Sina oled meil ju rohkem eastsider," pidi mees Carmeli öelduga nõustuma, kuigi Tree Hilli suuruse juures pole eriliseks probleemiks lühikese ajaga terve linn läbi kõndida.

"Jaja...seda ma usun," naeris Carmel, kui noormees väitis, et oleks päris kena olla mõnikord koos karja ilusate vormis tüdrukutega. Noh ehk peaks ta siis hoopis korvpalli mängima hakkama. Siis näeks ka palju vormis tüdrukuid. "Ilmselt või ka nii öelda jah," nõustus tüdruk väitega, et ta valib hoolikalt enda sõpru. Päris igaühte ta siiski kohe usaldama ei hakka, sest usaldus tuleb välja teenida. Ja, mis puutub rumalatesse sõpradesse, siis nendega tasub ettevaatlik olla. "Ega mul vist midagi selle vastu öelda ei ole jah - olen täielik eastsider," muigas nieidis käsi laiutades.

"Tegelikult pole kisakoori abi vajagi. Terve linn on siin ilusaid tüdrukuid täis. Ma aina satun nende otsa," rääkis Jace lõbusal toonil. Selle lühikese ajaga oli ta juba päris mitmega kohtunud ja vestluski arendanud, aga enamik neist olid mehe sõbrad. Ja nendega ei lähe ta sõbrustamisest kaugemale. Mis korvpalli puutub, siis selle mänguga juhtus Jace samuti mõnikord vabadel hetkedel tegelema, aga seda enda lõbuks koos pundi semudega. "Siis mul veab, et mulle on saanud osaks au olla sinu sõber," ei saanud mees jätta mainimata. "Kui juba Eastside'ist ja selle asukatest rääkida, siis kuidas su vennal läheb?" uuris Darrell. Zac oli tema arust täitsa lahe tüüp, kellega kunagi päris palju nalja sai. Jace teadis ka Carmeli õde, aga temaga ta eriti suhelnud polnud.

Carmel hakkas noormehe lause peale naerma, kuid ega ta enda linna tüdrukute kohta midagi halba just öelda ei saaks. Nad on enamasti kõik väga kenad. Kui mõelda vaid välimust, sest sisemuse hindamiseks peaks inimesi tundma õppima, aga ilmselgelt ei oli Melly kõikide tüdrukutega või naistega siin sõber. "Kindlasti," noogutas tüdruk kui oli naermise lõpetanud, kuid siiski oli tema näol muie. "Ta läks Kentucky ülikooli õppima koos enda parima sõbraga. Mäletad küll Liamit. Zac sai korvpalli stipendiumi, aga muidu läks ta õppima füsioteraapiat," rääkis Carmel. Muidugi ta igatses teda, aga samas oli tal venna üle hea meel, sest ta teadis, kui väga ta sinna sisse tahtis saada. "Aga tal läheb hästi muidu. Ma alles eile rääkisin temaga," vastas ta ka otsesemalt Jace'i küsimusele. "Ma olen kindel, et tal oleks hea meel sind näha," lisas Mel õrnal naeratusel.