The End

"Mhm, pole see mööda saali jooksmine midagi nii kerge kui paistab," muigas Liam ning võttis koogi enda kätte kui tüdruk selle tema sõrmedele libistas. Noormees hävitas tordi tükki päris eduliselt, kuni taldrikule ei jäänud enam midagi. "Kas ma pean sulle nüüd uue tüki tooma?" küsis Liam, vaadates Lexile otsa.

Brittany tänas Sayerit pilguga, kui too soovitas tüdrukul enda perekonnaga sööma minna ning lubades samas Lesley'ga mõni teine päev koos olla. Väikseke muutus selle lause peale kohe palju lõbusamaks ning võttis õe käest kinni, andes märku, et on valmis minema. Saanud Sayerilt veel sõbraliku kallistuse, jalutasid õed käsi käes võimlast välja, võttes uste juurest kaasa ka enda vanemad. Cassidy perekond läks nüüd mõnusale perekondlikule õhtusöögile.

"Või oled sa lihtsalt vanaks jäänud ning ega see liigne magusa söömine ka kasuks ei tule. Äkki peaksid korvpalli ikka noorematele jätma?" turtsatas Alex vaikselt. Käed rinnal risti pannud, vaatas tüdruk lõbusalt Liamile otsa. Tüüp polnud üldse vana, tüdrukust kuskil pool aastat vanem, aga tore oli tema kallal ikkagi norida. "Tore oleks küll," vastas neidis poisi küsimuse peale.

"Esiteks on võileivatordis väga vähe magusat ja teiseks pole ma sul siin nii vana midagi ja kolmandaks ma ei jäta korvpalli siis ka kui ma juba seitsekümmend olen ja kepi najal liikuma pean," turtsatas Liam, vaadates tüdrukule otsa. Saanud Lexilt vastuse enda küsimusele, liikus Liam tordi juurde ning tõstis taldrikule kaks tükki. Tagasi tee venis natuke pikaks, sest mingid mehed tõmbasid ta vahepeal rajalt maha, et natuke juttu ajada ja tema tuleviku plaane paremini tundma saada. Umbes viisteist minutit hiljem pääses ta taas tüdruku juurde. "Ole lahke," sõnas ta magusal naeratusel, ulatades talle taldriku.

"Ma ei räägi ainult sellest võileiva tordist," lausus Alex vaikselt Liami jutule vahele, vaadates talle süütu pilguga otsa, kuigi tegelikult oli neidis ise see, kes pidevalt Morriste köögis süüa teeb. Õhtuks valmivad ikka korralikud ja tervislikud road, aga vabal ajal, kui tal pole lihtsalt midagi muud teha, siis veedab Lexi aega erinevate kookide, küpsiste, magusate suupistete, saiakeste ja isegi trühvlite valmistamisega. Seega söögitegemine talle meeldib väga. "Ahsoo," noogutas Alexandra vaikselt Liami jutu peale, jäädes peagi veerand tunniks üksi. Märganud, kuidas mingid mehed pidevalt noormehe rajalt kõrvale tõmbasid, turtsatas neidis endamisi. "Ja ma pean selle nüüd ise ära sööma?" kergitas ta kulme.

"No, kui raskusi tekib, eks ma siis aitan," muigas Liam, "ei tegelikult üks neist on mulle," lausus ta tõsisemalt, hoides käes teist kahvlit. Asetanud käe ümber Lexi, juhatas ta tüdruku lähedal asuvale pingile, kus ka ise istet võttis. Nii on vähe lihtsam seda torti süüa. Kui noored olid mõnda aega söönud, viis noormees enda sinised silmad neiule. "Mis sa arvad, kui läheks käiks pärast rannas ja...ma ei tea käiks ujumas ka," pakkus Liam.

Jason naeratas õrnalt, tõstes enda rohelised silmad külmakotilt, mis oli korralikult põlve tuimaks muutunud. Kinnitanud enda pilgu Sierrale, suudles ta teda õrnalt vastu. "Hei," tervitas ta teda vastu. "Noored, mis ma ikka muud öelda oskan. Ei austa enam vanemaid," turtsatas poiss vaikselt. Pööranud enda silmad tagasi põlvele, kergitas ta külmakotti. Näinud seda sinakat ja kergelt paistes liigest, krimpsutas poiss nina. See ei näe kohe kindlasti kena välja. Peaks laskma õhtul kasuisal üle vaadata. "Aitäh ning ei," sõnas Tommie, kinnitades enda rohelised silmad uuesti Sierral ja peites põlve külmakoti alla.

Sierra turtsatas ning hakkas naerma, kui Jason väitis, et nooremad ei austa vanemaid. Tommie kõlas praegu nagu mõni seitsmekümneaastane vanamees, kes on noortes pettunud. Kui tüdruk seda sinikat nägi, krimpsutas ka tema enda nägu. "Oled sa kindel, et see ei valuta? See näeb õudne välja," lausus Melody, viies enda silmad põlvelt noormehe silmadesse, mis olid nii soojad ja tähistasid tüdrukule justkui koju jõudmist.

Alex turtsatas vaid vaikselt, tõmmates endale peaaegu koogi kurku. Kahvli taldriku äärele pannud, ulatas neidis viimase Liamile, ise kergelt köhides. Tundub, et mingi osa sellest koogist ikkagi läks valest august alla. Nice. Peaasi, et ta nüüd näost siniseks ei muutuks ja elustamist ei vajaks. Õnneks läks peagi see üle ning Alexi suul oli jälle see õrn naeratus, kui tema rohelised silmad jälgisid Liamit. "Miks ka mitte. Vesi peaks juba suhteliselt soe olema ning kes ikka nii hilja öösel rannas käib," noogutas näitsik.

Kui Alex endale torditüki kurku tõmbas, patsutas noormees talle käega vastu turja, aidates tal seega see tükk kurgust ära saada. Kui näitsik jälle korralikult hingas ja talla naeratades otsa vaatas, libistas Liam enda käe lihtsalt ümber tüdruku. "Ainult meie kaks hullu," muigas noormees, kummardudes tüdrukule lähemale ning joonistades justkui enda ninaga tüdruku põsele ja kaelale nähtamatut joonistust, vajutades viimaks Lexi põsele ühe musi.

Alex naeratas õrnalt, sulges silmad ja kallutas pea küljele, kui Liami nina tema põsele ja kaelale nähtamatuid joonistusi joonistas. Mõnus surin jooksis mööda neid nähtamatuid jooni, pannes liblikad tüdruku kõhus lendama. "Ainult meie kaks hullu," noogutas näitsik vaikselt, korrates sosinal neid sõnu. Pööranud enda rohelised silmad Liamile, kinkis ta talle õrna suudluse, pöörates seejärel enda pilgu rahvamassile, kes kõik tähistasid Ravensite võitu.

Liam võttis sellest suudlusest, mis võtta annab ning suunas siis ka enda silmad rahvale, tundes südames tõsist rahulolu. Nad olid selle ära teinud, mille poole nad kogu aeg püüelnud olid. See ihaldatud karikas oli nende. Noormees turtsatas vaikselt ning vangutas siis aeglaselt enda pead, hakates siis enda torditükki sööma.

Alexi rohelised silmad püsisid pikalt rahvalt, samal ajal kui tema peas kaalutlesid kaks häält, kas rääkida Liamile Julliardi kõnest või ei. Jõudnud viimaks otsusele, pöördusid neidise silmad tagasi poisile. "Ma sain eile Julliardist kõne," alustas ta vaikselt, mängides enda pöidlas oleva sõrmusega. "Nad tahavad, et ma sügisest hakkaksin nende juures õppima," lisas ta. Ilmselt olid nad tookord kuulnud tema TRIC'si esitlust ning näinud või kuulnud ka jõuluballi oma, sest kuskil mujal pole ta hetkel esinenud.

"Juilliard? Tõesti? See on ju suurepärane uudis. Sa oled ju alati seda tahtnud," lausus Liam, viies enda sinised silmad tüdrukule ning pöörates end rohkem tema poole. "Aga sa siis keskkooli ei lõpetagi ära? Mis sa neile üldse ütlesid?" kergitas noormees enda kulme. Juilliard oli ju siiski kõrgkool. Noh, ju nad on siis Alexist tõesti nii sissevõetud, et tahavad teda kiiremas korras enda kooli nimekirja napsata.

Jason muigas õrnalt, kui Sierra naerma hakkas. Talle meeldis neidise naer, mis oli omapärane, kõlav, elutruu, soe ja kodune. Peaks enne lennuakadeemiasse minekut selle ära lindistama ja panema endale telefonihelinaks või oleks see väga imelik. "Päris valutu ta nüüd ka pole, aga peaasi, et ma kõndides väga seda ei kurnaks. Loodetavasti ainult kerge venitus. Peaasi, et otsast ära ei kuku," lausus Tommie irooniliselt.