Lunch break for everyone!

Sellist tunnet, et ta teeb kõik valesti, pole Jessical ammu olnud. "Loomulikult ma tahan, et sa minuga kaasa tuleksid, kuigi ma ei taha, et sa minu pärast tundidest puuduksid," vastas Jessie. Kontrollist lootist temagi positiivset tulemust saada ja küllap ta selle ka saab.

"Ma olen nagu nii ilmselt kooli puudumiste rekordi enda nimele saanud. Seega ei ole vist erilist vahet, kui ma paarist viimasest tunnist puudun," lausus Sayer kindlameelselt, kuid tema suule ilmus kerge naeratus. Nad ei ole ligi nädal aega korralikult kokku saanud ja esimese asjana kohe selline uudis. "Nii et ma tulen sinuga kaasa," luges Rufus nende väikese vestluse lõppenuks. Vaadanud Jessicale otsa, tõmbas ta näitsiku enda embusesse.

"Järgmise aastaga löön rekordi üle," lausus Jes, mõtlemata seda tõsiselt. Puudumised tähendasid järeleõppimist. Ta on küll kiire õppija, aga mitte siis, kui ta seda iseseisvalt peab tegema. Ta suudab kõik keerulisemaks mõelda, kui asi tegelikult on, matas eriti. Järgmisel aastal on tal keemia ja füüsika, jeap, läheb raskeks. Jes asetas oma käed ümber Sayeri ning toetas oma pea tema rinnale. Tüdruk ohkas kergelt ja sulges siis oma silmad. Nii paha tunne oli millegipärast.

Sayer turtsatas tasaselt ning vangutas enda pead. Tundes Jessicat, siis ei ole see just kuigi hea idee. Kui tal rohkem tahtmist oleks, siis saaks ta ilmselt hakkama ka, aga sellest tuleb tal kõvasti puudu. Toetanud enda lõua Jessie pealaele, hoidis ta lihtsalt tüdrukut enda käte vahel. "Kõik saab korda ja ma luban, et üritan sinu jaoks edaspidi rohkem aega leida," sõnas poiss tasaselt, pilk kaugusesse suunatud.

"Mulle meeldiks see..väga, aga kooli ja korvpalli arvelt sa seda aega ei otsi, eks," nuias Jessica kutilt lubadust välja. Jessicale meeldiks, kui Say edaspidi ka korvpalliga tegeleks, aga kuna noormehe enda sihid viisid mujale, ei hakanud Jes seda Sayerile mainima. Ta ei tahtnud kuidagi Say valikuid mõjutada.

"Ei otsi, ei otsi," lausus Sayer, vaadates tüdrukut, kes enda peal tema rinnal puhata lasi. "Me võime ju nädalavahetusel midagi teha või koolipäevade õhtutel, kui ma just tööl ei ole, mis on vähetõenäoline muidugi, aga me saame kindlasti selle aja," arvas Rufus, üritades kõlada nii kindlalt kui võimalik.

Pärast koolipäeva oli Jessical aega. Mõned õhtud kuluvad küll kisakooritrennidele - küllap ta ikka saab nendest edaspidi jälle osa võtta. Nädalavahetused on tal täiesti vabad ja ta ei kujutagi midagi paremat ette, kui nende veetmine koos mehega, keda ta armastab. Sõnagi lausumata tõstis Jessica oma pea Sayeri rinnalt, tõusis kikivarvukile, sulges oma silmad ning suudles pehmelt noormehe huuli.

See, et nad teineteisega harvemini aega said veeta, muutis selle suudluse veel pehmemaks ja soojemaks. Sayer suudles Jessicat vastu, hoides enda käsi endiselt lõdvalt tema ümber. Noh, nüüd võisid vähemalt kuulujutud nende tülidest ja lahkuminekutest mõneks ajaks vaibuda.

Jutud nende tülidest ja lahkuminekutest on kenast Internetist väljapoole jõudnud. Isegi üks trennikaaslane juba uuris Jessicalt, et mis värk sellega on. Seletama ei hakanud tüdruk midagi, lõi lihtsalt käega ja lausus, et kõik kuuldu pole kuld. Magusa suudluse katkestanud, toetas Jessie oma kannad taas murule. "Kas lähme teiste juurde tagasi?" küsis Jes vaikselt, justkui kõvema hääle tegemine lõhuks mingi kujuteldava mulli.

"Kui sa tahad," lausus Sayer samuti tasasemal häälel. Justkui kardaks ta, et kui keegi teine neid sõnu kuuleb, kaotavad nad enda tähenduse ja õrnuse. "Mulle meeldib siin ka," muigas noormees kergelt. Samas võibolla kui Jessica rohkem seltskonnas viibib, siis saab ta endale ka rohkem sõpru või siis tuttavaid. Ütleb muidu alati, et tal ei ole kedagi, kellega midagi koos teha.

No aga tal ei olegi. Jackson ja Joe hoiavad ka viimasel ajal eemale ja üldse ei imestaks, kui Alena teataks, et Tree Hill on tema jaoks täiesti mõttetu koht ja kolibki ema juurde ära nagu ta juba mitmeid kordi öelnud on, aga tegudeni pole jõudnud. Kisakooritüdrukutest suhtleb ta ka rohkem ainult Carmeliga, aga tal on ka omad tegemised koguaeg. "Mu kott ja veepudel jäid sinna," mainis Jessie. Seda viimast igatses Jessie eriti, kui süüa ei tohi, siis on vesi sõber, mis siis, et see juba vastu hakkab.

"Siis lähme ja toome need ära. Ja vajadusel võime veel seal ju istuda ka," sõnas Sayer, keerates end sujuvalt minekule, vabastades tüdruku enda käte vahelt. Ühe käe jättis ta ümber Jessie, aga teise surus teksade taskusse. Tema pilk eksles üle kooliõue ennem kui poisi hallikasrohelised silmad näitsikul peatusid.

"Vajadusel?" küsis Jessie naerdes. Miks peaks olema kellelgi vajadus istuda lõunalaudade taga? See kõlas kuidagi...valesti. Jessica võttis Sayeri käe, mis tema ümber oli, libistas selle enda ümbert ära ning jättes enda käe Sayle pihku, põimis ta nende sõrmed. "Kes need kaks tšikki seal olid?" küsis Jes nii puht-uudishimulikult. Pole kooli peal näinud ja muudest kohtadest ka ei meenu.

"Sina ja sinu tähenärimine," vangutas Sayer enda pead, naerdes selle peale, et Jessica naeris. Kui näitsik enda käe hoopis poisile pihku libistas, pigistas Rufus seda kergelt. "Eee...aaa üks neist oli Annabel. Kolis hiljuti Tree Hilli. Juhtusin talle mingi aeg linna tutvustama. Ja teisega tutvusin täna. Mingi Annabeli sõbranna Helena. Peaks sinu klassiõde olema muideks," sõnas poiss, "kas sinu jaoks on kõik tüdrukud tšikid või?" tahtis Say lihtsalt huvi pärast teada.

Tähti närida on tore. "Ja et sina ka kõiki tead," ei saanud Jessie aru, kuidas kutt nii ruttu kohe kõigiga tuttavaks saab. "Sellest klassiõe-klassivenna teemast pole ma siiani sotti saanud. Mõne inimesega, keda ma klassiõeks või -vennaks nimetama peaks, nendega mul pole tundigi, samas mõnes tunnis oled sina mu pinginaaber, kuigi sina lõpetad kooli ja mina pean järgmisel õppeaastal uue matageeniuse oma kõrvale saama." Viimase küsimuse peale Jessie turtsatas. "Tegelikult mitte," vastas Jes, "aga see sõna on lihtsalt külge jäänud,"