Bum da tss

"Eii hakka jälle sellega, palun. Sa oled parim õde, keda keegi tahta võiks ja ma olen õnnelik, et sa minu õde oled. Vastuväited on mõttetud." sõnas Les, saades vägagi hästi aru, mida õeke selle viimase lausepoolega mõtles. Saanud nõusoleku tööle hakata, otsis ta oma ehtekarbid välja ja asetas need põrandale. Ühes olid väiksed kõrvarõngad, teises suuremad, kaelakeedele olid eraldi karp ning peaehetele samuti ning kindlasti olid tal sõrmused teistest ehetest eraldi. Patsikummid ja juukseklambrid olid kõik ühte karpi visatud. "Millest me nüüd alustame." küsis neidis.

"Erm, see on hea küsimus, ma võin selle karbi ette võtta ja sina.....vaata enda ehted üle, mida sa veel kannad ja mida mitte," lausus Carmel ning võttis endale patsikummide ja juukseklambrite karbi ette. Mõned patsikummid oli vaja kindlasti ära visata, sest need olid nii välja veninud, osad klambrid olid juba suurest kandmisest nõrgaks jäänud ja üle üldse olid klambrid ja patsikummid üksteise küljes kinni. Hakates neid sorteerima, hakkas Melly vaikselt laulma. Nii läheb töö rutem.