Bum da tss

"Jah, muidugi sorry," sõnas Carmel, manades ette täiesti tavalise lõbusa ilme. "Oota sa tulidki seda küsima või oli veel midagi?" uuris tüdruk, köhides ennem enda hääle puhtaks. Tore muidugi, et Lesley enda vanemalt õelt luba küsis, aga vaevalt see midagi muutnud oleks tema otsuses. Võtnud öökapilt ühe musta patsikummi, sidus Melly enda juuksed lõdvasse punupatsi.

"No worries." naeratas Lesley õele sõbralikult. "Põhimõtteliselt tulin ma, jah, seda küsima. Kuigi ma mõtlesin, et me võiks nagu midagi koos teha. Jätkaks filmiõhtut, võimidagi. Homme pole koolipäev ka.." vastas neidis, tehes seejärel õele ettepaneku. Olgugi, et Temple oli natuke väss, oleks olnud tore õega üle pika aja midagi koos teha.

"Too enda filmid siis kohale," muigas Carmel, andes seega enda õele ka positiivse vastuse. Kui Lesley tahab enda õega aega veeta, siis Mellyl ei ole selle vastu absoluutselt mitte midagi. Tegelikult oli tal isegi hea meel, et tüdruk tema poole pöördus.

Kiirelt lippas neidis enda tuppa ja võttis oma DVD-plaadid välja. Tal oli mõnus hunnik neid, sest ta tõmbas kõik filmid ise DVDle pärast allalaadimist. Milline imeline oskus. Tal läks oma 10 minutit enne, kui ta õe tuppa naases, nii mõnigi film kaasas. Piisavalt, et hommikul 7ni välja vedada. "Millest me alustame?" küsis Temple õelt. "Mul on siin suurem jagu Goslingu filmidest ja Depp' omad ja Cumberbatch' ja Martinit.. ja Disney't.. ja niisama toredaid filme." tegi ta kiire ülevaate, mis filmid ta võtnud oli.

Carmel ajas end samal ajal voodist ülesse ja tõmbas endale pidzaama selga. Korraga muianud, väljus ta enda toast, et alt köögist neile natuke süüa tuua. Ta leidis neile paki komme, natuke küpsiseid ja ühe krõpsu paki. Sobis küll. Toiduga tagasi enda tuppa vajunud, jõudis ta end vaevalt voodile pikali visata, kui Lesley sisse sadas. "Alustame Golingu'ga ja siis äkki Depp ja edasi vaatad sina," lausus Mel, uurides filme, mis õde kohale oli tassinud. Võtnud ühe plaadi ümbrisest välja, pani ta selle enda arvutisse.

Lesley oli nkn pärast pesu tuduriided selga pannud, niiet selle pärast polnud vaja üldse muretseda. "It's Gosling. SSSSSSS" parandas ta õe viga. Miks see s sealt vahelt ära oli jäänud? Kõrv hakkas selle peale kohe veritsema. But, well, kõigil juhtub. "Nagu õde ütleb," noogutas Temple, õe kõrvale istuma maandudes. Üsna kiirelt libises ta pilk toidule. A nam-nam-nam. Ja kohekindlasti suutis Carmel välja välida All Good Things'. This is gonna be fun. So fun. Pärast plaadi sisestamist arvutisse, tõmbas Temple ühe õe patjadest kaissu ja sättis ennast mugavalt istuma.

"Nooo, GoSSSSSling siis," kordas Carmel, saates enda tülikale väikesele õele mõned näod. On alles tähenärija. "Wow, sa reaalselt kuulad mu sõna ja ei teegi kõike täpselt vastupidi," lausus Melly teeseldud imestusega. Car sättis end mugavalt voodisse ning lülitas siis filmi käima. Ja nende filmikas saigi alguse. Mel haaras endale paki küpsiseid ning tegi selle lahti. Mis teha kui kõht juba tühjaks oli saanud. Mis siis, et alles sai õhtusööki söödud.

"Mitte GoSSSSSling, vaid Gosling." parandas ta veelkord õde, enda näol säramas võidukas naeratus. In your face. Ja tähenärija on ta jah. Got a problem? Õigekeel ja õigekiri peab olema. "Ma võin seda ka teha, kui soovid," muigas ta õe lause peale. Hakkab siin rebel'ks ja mässab ja värki. Ta võib seda ka tea, kui väga vaja on. Lost soul, nagu ta on.
Kui film hakkas, keskendus Lesley ainiti sellele.

Täitsa tore oli jälle seda filmi vaadata. Algus on veidi vanaaegsem. Tore film. Kaks arumunut, javärki. Äri. Investeeringud. Õnnelik abielu. Perepood. Ja siis pööras peategelane ära. Eraldus teistest ja pööras ära. Tappis oma koera. Riietus naiseks ja läks kuskile mujale elama. Lõppes kohtucase'ga, sest ta naine oli ka surnud.
Lesley oli raatsinud seda vaid ühe korra vaadata. Siis, kui see 2010 välja tuli, niiet terviklikust jutust ta polnud aru saanud. Kes selle naise siis täpsemalt tappis. Aga hea film oli. Mõnus creeper kohati. Ja et see veel tõsielul põhines. She gusta that.

"Kuidas film oli?" uuris ta, kui ligikaudu 100 minutit läbi sai ja film vaadatud oli. Nüüd oli kell tublisti üle südaöö. Toiduvarud olid vahepeal samuti tublisti vähenenud.

Carmel pööritas silmi ja nügis õde enda ninakuse pärast. Kus nüüd õpetab. Vanem õde unustas ühe tähe vahelt ära ja lisas neid pärast sinna hulgi rohkem, et Les õiendama ei hakkaks. Aga on see Temple alles norija. "Palun ainult mitte täna," lausus tüdruk. Ta ei viitsiks temaga jamada praegu.

See film ei olnud Carmeli arvates Goslingu kõige parem film. Üldse tekitas see temas õõvastust. Ta oli harjunud teda ikka kuskil eriti nunnudes filmikestes nägema. Jah, Melly eelistas romantikat. Talle meeldisid need lihtsad sisud, mõnikord liiga lääged stseenid ja eriti see, kui film teda nii puudutas, et ta isegi nutta võis. Ja siis oli muidugi Lesleyl alati võimalus tema kallal norida.

"See film rikkus mu ilusa kujutluse Goslingust," torises Carmel, pistes endale ühe kommi suhu, "no vaata, milline psühh ta seal on. Nüüd ei saa ma ühtegi tema filmi enam normaalselt vaadata ilma, et mulle see õudukas siin meelde ei tuleks," seletas Mel, vaadates õele süüdistaval pilgul otsa.

Lesley nügis oma õde kohe lahkelt tagasi. Topelt kohe ja naeris selle peale kergelt. Old good times, huh? Ja et ta nüüd õele kohe vastu hakkaks, niiet on vastu hakatud. Ei, tänan. Lesley teeks seda ainult relvaähvardusel, siis ka minimaalselt, sest oma eluga on talle alati riskida meeldinud.

"Ohssa tupsununnuke. Järgmine kord korraldan ma sulle romantilise õhtusöögi ja siis vaatame kõik vesistamis-filmid ära, mida ma olen raatsinud DVDle tõmmata. Minuarust on see väga tore film. Olgugi, et Gosling on kordi palju armsam ntx Blue Valentines või Notebook's, meeldib mulle see film rohkem. Ma oleks ise heameelega kaks korda sellest hullem. Hea perekond, hea kasvatus. I'm grateful for that." muigas neidis. Sarimõrvari töö talle sobiks. Väga hästi.

"Kas sa tõesti teeksid seda? Awwww" muigas Carmel, tegemata välja õe nokkimisest. Hea õhtusöök ja paar vesistamis-filmi läheb alati peale. Tüdruk vaatas Lesleyle otsa ning kergitas enda kulme, "appikene, minuga sama katuse all elab tulevane sarimõrvar. Või oota, äkki sa oled juba kellegi maha koksanud?" turtsatas tüdruk pead raputades. Jamh, vahel tundus ikka Temple täiesti omas maailmas. See on see pidev arvutis istumine.

"Shoot me in the head, and I will." lausus Les tuimalt. ".. kui ma midagi kasulikku vastu saan, siis ma ilmselt oleksin nõus selle ära kannatama, jah. Vähemalt oleksid sina õnnelik. That's all that matters.." lisas neidis koheselt, näole sooja naeratuse manades. "Minu kuriteoregistri pärast sa muretsema ei pea. Ja kui ma ka kellegi ära tapan, mõtleks ma enne masterplan', et mu kinnipüüdmine võimalikult kaua aega võtaks, kui mind üldse kinni peetakse." ütles tüdruk kindlalt. Kui ta poleks Woods'de kasulaps, saaks temast vabalt üks maailma kuulsamaid (nais)sarimõrvareid. Oh, she would love that. She would love the job.. she would enjoy the fame.

"Väga lahke sinust, ma armastan sind ka," sõnas Carmel, vaadates õde tigedal pilgul, "...kuule muidugi omakasu ikka sees. No ma ei või lihtsalt," turtsatas tüdruk ning vangutas enda pead. "Kuule Roskolnikov tegi ka omast aurust masterplan', aga kinni läks ikka ja just süütunde tõttu," sõnas Mel, vaadates Lesleyle otsa, pea kergelt viltu. "Aga sul vist väga süümekaid ei tekiks või mis?" muigas Car.

"Ja mina sind ka, õeke. See on ju sõnadetagi selge," naeratas neidis, eirates õe tigedat pilku. "Omakasuta ei saa enam tänapäevamaailmas." lausus Lesley, manades ette võimalikult tõsise ilme. Selle Roskolnikovi jutu peale vangutas neidis pead. "Tore, et mõnel inimesel südant jätkub." tõdes ta. "Kahju, et mulle seda kaasa antud pole." ütles Temple nukralt. "Ma näen rohkem Vidoq'na." kehitas ta selle peale veel õlgu.

"Seda arvad sina," sõnas Carmel õlgu kehitades. Muidugi, kui sa selline õrnake oled ja omakasule ei mõtle, siis istub ühiskond sulle lihtsalt pähe. "Peaksid endale ka ühe südame muretsema," muigas Mel, tuues kuuldavale turtsatuse, kui Lesley end Vidoq'iga võrdles. "Igastahes, mida me järgmisena vaatama?" uuris Melly huvitatult. Depp pidi vist olema.