Uudistamas

"Kindlasti sellepärast, aga ma olen seda ka joonistada püüdnud," sõnas Sayer. Ja suvel võis ta küll mõnikord hommikul niisama varem ärgata. "Siis tuleb see viga sul millalgi parandada ja end üks hommik varem ülesse ajada," muigas Rufus.

,,Eeeei jõua," muigas Annabel. ,,Mul on niigi kool ja trenn kogu aeg, ma tahan mõnikord puhata ja lõõgastuda ka." Samas tahaks juba seda ka, et Sayer oma sõpru tutvustaks, äkki kohtub siis Annabel oma poisiga?

"Kuule see üks hommik ei tapa sind. Ja sa võid seda vabalt ka suvel teha. Siis ei ole kooli," ei andnud Sayer nii kergelt alla. Kui vaja, tuleb poiss talle ise kell viis ukse taha ja ajab ülesse. Vot nii.

,,Ma tahan, et oleks selline aeg, kui päike tõuseb kuskil kell 7-8 hommikul alles, siis saan isegi üles," ütles Annabel. ,,Kell viis ei lähe kuidagi."

"Sellist aega sa jäädki ootama. Võibolla talvel," pakkus Sayer, aga siis ei taha keegi nii vara hommikul kuskil väljas külmetada. Kui nad ookeani äärde välja jõudsid, jäi poiss seisma. "Ja milline maja neist siis sinule kuulub?" uuris noormees, lastes silmadel üle hoonete libiseda.

,,Keskmine," vastas Annabel ja kallistas lõpuks Sayerit. ,,Meeldiv oli sinuga tutvuda ja aitäh, et koju saatsid," lausus ta siis meest emmates. Täitsa tore päev oli.

Sayer embas tüdrukut sõbralikult vastu. "Samad sõnad. Ja pole tänu väärt," lausus Sayer, astudes sammu Annabelist eemale. "Homme siis Keskväljal," muigas noormees, hoides enda silmi veel näitsikul, oodates, et ta ilusti majja siseneks.

Ot: lõpetatud?