Uudistamas

"Nii et kui mina ei oleks sinuga rääkima hakanud, siis me ei räägiks praegu. Kuule, mis on kõige hullem, mis võib juhtuda kui sa mõne tüübiga rääkima hakkad? Et ta ei vasta su jutule? Prsh, see on küll tema kaotus," sõnas Sayer, sest leidis, et selles ei ole mitte midagi hirmsat. "Tore, minu arvates oled sina ka vägagi huvitav inimene ja ma ei leia mitte ühtegi põhjust, miks sa peaksid poisse kartma," muigas Say.

,,Ma ei tea, ma kardan inimesi, sest mind kiusati algkoolis. See on oma jälje jätnud," vastas Annabel. ,,Ma kardan, et ma ei meeldi neile või nad arvavad minust, et ma olen mingi kahtlane või mis iganes."

"Kes küll sind kuisama peaks? Paluks nimekiri ma lähen räägin nendega paar sõna juttu," muigas Sayer, vaadates tüdrukule otsa. Kiusajad olid ühed nõmedad inimesed. Õnneks ei ole Say nendega kunagi pidanud tegelema, aga Sierra küll ja temale mõjusid nad eriti halvasti. "Seega jääb sul puudu enesekindlusest?" arvas Rufus.

,,Võib nii öelda," vastas Annabel. ,,Aga aitäh, et oled valmis mind kaitsma." Annabelil pole küll vanemat venda, ent see-eest on tal õde. Siiski oli ta Sayerisse juba nii kiindunud, et suhtuski temasse kui vanemasse venda.

"Küll ma tutvustan sind siis paarile inimesele, kes su ruttu omaks võtavad. Usu mind, kõik mu lähemad sõbrad on väga toetavad," lausus Rufus. Kui Annabel endale võibolla rohkem sõpru saab, siis tõuseb ka tema enesekindlus. On vähemalt keegi, kellega rääkida. "Ikka. Ega uus inimene sellises väikeses linnas ei ole just kerge olla. Sest kõik teavad juba kõiki ja kõigil on omad sõbrad olemas," sõnas Sayer.

,,Su jutt kõlab ahvatlevalt," lausus Annabel. ,,Kas sa teed seda kohe?" küsis tüdruk siis. Nad olid ju praktiliselt terve linna juba läbi käinud ning hakkas tasapisi hämarduma. Koju aga Annabel veel ei kippunud.

"Kas sa homseni ei kannata? Koolis oleks võibolla parem," pakkus Sayer. Ta ei olnud isegi kindel, kes kus on ja mida teeb. Pealegi kui oli juba hilja, siis enamus neist veetsid ilmselt aega enda kallimatega. "Kes kannatab see kaua elab," sõnas Rufus Annabelile.

,,Pigem laseb püksi see, kes kaua kannatab," muigas Annabel. ,,Aga okei, homme koolis siis. Me võime koos ka kooli minna, kui sul selle vastu midagi ei ole. Ma ei ole pealegi kindel, kas ma homme veel teedki mäletan."

,,Pigem laseb püksi see, kes kaua kannatab," muigas Annabel. ,,Aga okei, homme koolis siis. Me võime koos ka kooli minna, kui sul selle vastu midagi ei ole. Ma ei ole pealegi kindel, kas ma homme veel teedki mäletan."

Sayer turtsatas ja naeris kergelt. Jamh, eks see vastab ka tõele. "Pole mul selle vastu midagi, kas me saame kuskil kindla koha peal kokku?" uuris noormees. Tema peab siiski teiselt poolt jõekallast tulema. Seega on tal pikem tee ja ta peab ajaliselt arvestama, kaua tal aega läheb, et Annabeli juurde jõuda. Muidu peab tüdruk veel väljas ootama.

,,Keskväljakul," vastas Annabel. ,,Mulle lihtsalt tundub, nagu see ühendaks Eastside'i ja Westside'i. Võid oma tüdruku ka kaasa võtta, saangi siis temaga ka tuttavaks." Ootamise vastu polnud Annabelil midagi.

"Okey, keskväljak siis," noogutas Sayer, jättes selle meelde, et hommikul tuleb natuke teise ringiga minna kui tavaliselt. Aga tal ei olnud selle vastu midagi. "Me ei lähe tavaliselt koos kooli, aga ma võin ju uurida," lausus noormees, andmata tüdrukule kindlat vastust, kes Jessie ühineb nendega või ei.

,,Ma just arvasin, et lähete igal hommikul käest kinni hoides kooli," ütles Annabel. Nüüd tekkis juba suurem huvi. ,,Aga räägi mulle oma tüdrukust," palus ta siis. Muidugi tahtis ta teada, milline tüdruk Sayeril on, ta tahtis kõike teada.

Sayer muigas ja vangutas enda pead. "Tuleb ka seda ette, aga mitte igal hommikul," sõnas poiss tüdruku lause peale. "Mis ma räägin? Nimi on Jessica. On mu sõbra noorem õde. Tegeleb kisakooriga ja talle meeldib maastikuvibu. Kergelt ära hellitatud," muigas Rufus, "Junior ehk siis järgmine aasta ootab meid ees ilmselt pikamaa suhe, lõbus, energiline, vahepeal natuke armukade, aga mitte nagu liiga armukade, laulab hästi, kuigi kardab teiste ees esineda...ma ei tea, mis sind veel huvitab," kehitas Rufus õlgu. Need olid esimesed omadused, mis tal pähe tulid.

,,Ma sain juba piisavalt palju informatsiooni," vastas Annabel. ,,Aga kaua sa temaga koos oled olnud? Kuidas te üldse kohtusite?" Vaikselt hakkas jahedaks minema ja Annabel tõmbas pusa luku kinni. Eriti see sooja ei pidanud, aga vast saab hakkama.