Us two...

Alex suudles mõnuga Liamit vastu, kuni korraga tuli poisil tuju teda kiusata. Kõdi on tüdruk kartnud alati. Eemaldunud natukene noormehest, püüdis Lexi kätega takistada noormehe käsi end kõditamast, mis tõttu vajus ta peagi sellili diivanile, suus lõbus naer ning silmad suletud. "Liam.. lõpeta... ma annan.. sulle.. tappa veel... selle ..eest," suutis Alexandra läbi naeru ja pisarate need sõnad enda suust välja saada.

Tore on poiss olla, kui su tüdruk kardab kõdi. Kohe relv olemas, kui ta ei taha sulle kuuletuda või liiga ülbeks kätte läheb. "Prsh....sina ja mulle tappa?" turtsatas poiss ja hakkas naerma, "sa ei suutnud poksikottigi kauem kui mõned minutid taguda," noris Liam. Jah, tal oli see endiselt meeles. Lõpuks tüdrukule halastanud, lasi ta end tema kõrvale diivanile ühele küljele pikali, olles valmis selleks, kui Alex peaks midagi proovima.

Naer Alexi suust ei katkenud ennem, kui Liam lõpetas tema kõditamise. Avanud enda silmad, hammustas ta õrnalt alahuulde, pöörates enda rohelised silmad noormehele. Kas ta tõesti lootis, et tüdruk püüab talle kohe tagasi teha? Hehh, Lexi kasutab ikka soodsamat hetke, mil poisi tähelepanu on mujal. "Järelikult mind pole loodud üht täistopitud kotti peksma," kehitas neidis vaiksel turtsatusel õlgu, vaadates Liamile otsa.

"Jah, sinu väikesed käed on mõeldud klaveriklahve silitama," muigas Liam, võttes tüdruku käe endale pihku, vaadeldes seda, nagu oleks tegu mingi eriti õrna ja väärtusliku asjaga, mis võib iga hetk puruneda. Võtnud Lexi käe õrnalt enda käte, tõstis ta selle enda suu juurde ning suudles seda kergelt, vaadates samal ajal tüdruku rohelisi silmi. "Nagu õige prints kunagi," muigas noormees lõbusalt.

Alex ei osanud midagi öelda, ta vaid naeratas õrnalt, lastes noormehel enda kätt suudelda. See hetk oli tõesti võetud just kui mingist raamatust või filmist. Lexi vasakut kätt enda käes hoides, võis Liam näha ühte neidise uuetest tätoveeringutest. Selleks oli sõna "imagen". "Välimus klappis sul juba varem ning nüüd ka süda," sõnas Alex siiski peale pisikest vaikust nende vahel.

"Nii, et sa oled ka üks neist tüdrukutest, kes väiksena enda printsi valgel hobusel ootas," lausus Liam vaikselt, sest neil ei olnud vaja enda häält tugevdada. Nad olid piisavalt lähestikku, et ka õrna häält kuulda. Poisi sinised silmad seisid endiselt tüdrukul ning tema suule tõusis õrn naeratus. "Gosh, i really like you, girl," sõnas Liam ja tema suust kõlas see enamvähem samamoodi nagu 'ma armastan sind'. Neid kolme sõna tuleb tema suust ilmselt lihtsalt välja pinnida või rebida.

"Seda tuli ette küll mõnikord, eriti veel siis kui mu ema luges mulle vanu muinasjutu raamatuid," meenutas Alex õrnal muigel. Neidis jälgis tähelepanelikult Liami siniseid silmi. Noormees oli tõesti talle väga lähedal, tekitades tema südamerütmis kukerpalle ning lüües sassi ka neidise hingamise. Kuulnud poisi suust neid kolme sõnu venis naeratus veelgi laiemaks. "Sina mulle ka," sõnas Alexandra vaikselt ning suudles siis õrnalt Liamit.

"Jaaaa, kuidas on lood nüüd? Vaatad enda printse romantilistest filmides. Oh, mind huvitab, kas Alex ka armastusfilmide ajal pisaraid valab?" uuris Liam kavala muigega. Saanud tüdruku poolt ühe õrna suudluse omanikuks, tundis noormees end väga hästi. Eriti veel kuna sai välja öelda need sõnad, mida ta ise arvas, et kunagi ei ütle.

"Ei. Ma olen neid otsinud enda ümbert ning kirjutanud neid enda lauludesse. Ehk ma olen neid kohanud siiani vaid enda peas," muigas Alex, lõpetanud nende lühikese kuid armsa suudluse. Liami kommentaari peale pööritas neidis vaid silmi, kinkides noormehele veel ühe suudluse. Vähemalt jäi ta siis vait ning tegi midagi kasulikku.

"Asi on lihtsalt selles, et maailmas ei leidu perfektseid inimesi nagu muinasjuttudes. Vaata, mida juba väiksest peale lastele õpetatakse - et headus alati võidab ja maailm on õiglane ja, et sind ootab nurga taga prints valgel hobusel," lausus noormees pead vangutades. Vahepeal võis tema ka natuke tõsisemat juttu ajada, aga ei tea kui kauaks seda veel jääb. "Kas ma võin sellest suudlusest välja lugeda, et sa nutad ka romantiliste filmide ajal?" muigas Liam, kui nende teine suudlus läbi sai. Jah, nii kauaks seda jaguski.

"Ideaalsust pole võimalik leida ega saavutada. See eksisteerib vaid siin ja siin," sõnas Alex vaikselt, puudutades sõrmega Liami pead ja rinda kohast, kus asub tema süda. Tema järgnevate sõnade peale kehitas tüdruk vaid kergelt õlgu. Talle seda ei õpetatud. Juba varakult pandi ta eluõppele. Noormehe muige ja noriva küsimuse peale, andis Alex talle õrna kolaka vastu õlga. "Eks uuri välja," muigas Lexi.

"Me oleme perfektsed oma ebaperfektsuses," lausus Liam targalt, "tegelikult on see nii deep teema, et ma ise ka ei usu, et ma sellest praegu räägin." Ta tõi kuuldavale turtsatuse, mis läks sujuvalt üle lühikeseks naeruks. "Okey, vaatame....tead küll seda filmi, millega kõik tüdrukud nutma pidid hakkama...seee Goslinguga.....tead küll....Notebook," seletas Liam, üritades filmi nime meelde tuletada. Ja see ka õnnestus.

"Õige," noogutas Alex õrnalt, viimata endiselt pilku Liamilt kuhugi mujale. Kui noormees peale turtsatust naerma hakkas, ei suutnud ka Lexi eriti tõsiseks jääda. Poisi hea tuju on vägagi nakkav. "Tundub nagu vaataksid sa seda iga päev, et leida häid nippega, millega tüdrukutele külje alla ujuda," oli Alexi kord turtsatada. Ta on korra seda filmi näinud ning isegi raamatut lugeda ja isegi temasuguse tüdruk suutis nutma ajada. Küllap see on järjekordne kihlvedu, mille Liam võidab.

"Jaa, armastusfilmidest saab nüüd küll kõvasti nippe, kuidas tüdrukutele külje alla pugeda," lausus Liam irooniliselt, "ega sa ometi ei usu, et kõik, mis filmides räägitakse ja näidatakse, on tõsi," muigas noormees ja patustas tüdrukut kergelt pealaele nagu Alex oleks mõni väike laps, kes sai just fakti võrra targemaks ja saab nüüd kiita. "Homme õhtul minu juures siis vaatame ja kui sa nutma hakkad siis.....ma ei tea, mis siis saab?" pöördus ta tüdruku poole.

Alex hakkas vaikselt Liami irooniliste lausete peale naerma. Sulgenud silmad, lasi neidis rõõmul ennast vallutada. Tüdruk peitis enda näo vastu poisi rinda, elades ennast naerdes välja. At the moment she looked really like a crazy person. Vangutanud endamisi pead, suutis Lexi peagi rahuneda. Hinganud paar korda sügavalt sisse, tõstis ta enda silmad tagasi Liami omadele. "Mis seal ikka saab?? Sa näed mind nutmas ning ma kasutan sinu särki taskurätina," muigas tüdruk.