|
Post by Deleted on Mar 19, 2012 21:16:49 GMT 2
Sayer viskas end tüdruku kõrvale voodisse ning hingas sügavalt välja. Isegi läbi ukse võis veel peo möllu kuulda. Say jaoks oli aga pidu läbi saamas, sest ta oli tõsiselt ära kustumas. Mis see kell üldse olla võis juba? Igastahes Jessica kõnest oli ikka juba paar-kolm tundi möödas. Ja see tekiila niitis tõesti ruttu.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 19, 2012 21:22:04 GMT 2
"Ja mis mulle siis nüüd sobib?" küsis Vanessa täiesti huvitatult, sest mehe jutt kostus talle kui hiinakeel ja ta pidi selle lahti mõtestamisega natuke vaeva nägema. "Ahastuse?" turtsatas Nessa. See sõna pakkus talle hetkel natuke nalja. Kui mees end tema kõrvalt voodilt ära viis, tõusis naine porisedes püsti, jalutades mehe juurde, "mina tahan lihtsalt teada, miks sa seda tegid," lausus Ness enda käsi laiutades.
|
|
|
Post by Robert L. Harting on Mar 19, 2012 21:29:10 GMT 2
Roberti silmad jälgisid tähelepanelikult Vanessat, kui näitsik tema juurde kõndis. Kui neidis ennist turtsatas, tegi seda ka mees. See sõna kõlas tõesti väga võõralt ja imelikult selles lauses. "Miks ma sind suudlesin? Sest see tundus õige, sest ma lasin otsuse teha mitte siin, vaid hoopis siin," sõnas ta vaikselt. Psühholoog võttis Nessa käe õrnalt enda näppude vahel ja viimase kahe sõna ajal asetas ta selle õrnalt enda rindkerele südame kohale. Robert oli naisega hetkel vägagi aus ja otsekohene. Isesasi kui palju Vanessa sellest hommikul mäletab.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 19, 2012 21:35:42 GMT 2
Vanessa jättis enda käe mehe südame kohale ning tõstis enda pruunid silmad Robertile. "Kui see tundus sulle tookord seal õige, siis miks sa minuga sellest ei rääkinud?" küsis naine justkui ei olekski tema veres hetkel hulgalist alkoholi kogust. Ta astus mehele lähemale ning asetas enda vaba käe ümber tema. Seda ennekõike sellepärast, et tema pea hakkas korraga hirmsasti ringi käima.
|
|
|
Post by Robert L. Harting on Mar 19, 2012 21:43:56 GMT 2
Robert toetas Vanessat, kui naine enda teise ümber tema pani. Psühholoog märkas Nessa silmadest seda, et tal hakkab vaikselt juba paha. "Pole kerge rääkida asjast, milles sa ise kindel pole," lausus mees vaikselt. "Lähme," lisas ta veel vaiksemalt. Vanessat kindlalt toetades, haaras ta naise endale sülle. Kindlal sammul liikus ta läbi rahvamassi ning kuna ta Briti ei näinud, suundus ta otse korterist välja. Kuna mees elas suhteliselt kaugel, kutsus ta enne minekut neile takso, mis mõne minutiga ka maja ees oli. Seega hetkel, mil nad tänavale jõudsid, oli auto juba ees.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 19, 2012 21:50:59 GMT 2
Vanessa noogutas mehele ning lasi tal end välja vedada. Värske õhk lõi pildi kohe jupp maad selgemaks, kuid siiski hoidis ta parema meelega enda käsi mehe kaela ümber. Paha tal veel ei olnud, kuid nõrkus küll ja sellele lisakas tundus kogu maailm ringi käivat ning üle tema naha voolasid vaheldumisi sooja ja külma lained, mis võisid olla tingitud ka liiga varasest supluselt. Istunud taksosse, toetas ta enda pea vastu Roberti õlga, koondades enda mõtted nende headele mälestusele, sest vastasel juhul ei oleks ta seda sõitu lihtsalt üle elanud.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 19, 2012 21:54:52 GMT 2
Liam veetis enda õhtu koos Sierrga, kellega nad enamus ajast väljas passisid, juues ja suitsetades vesipiipu. Viimaks kui seal liiga külmaks läks, suundusid nad korterisse tagasi, veetes aega tantsides. Kuigi nad olid tublisti alkoholi tarbinud, et teinud nad midagi väga keelatut. Just selles suhtes, et neil mõlemal olid ju partnerid olemas. Mingi aeg kui rahvast aina vähemaks hakkas jääma, kadusid ka nemad külg-külje vastas Eastside'i tänavatele. Kuna Sierra elas Brittanyle lähemal, maandusid mõlemad sinna, veetes öö seal.
|
|
|
Post by Robert L. Harting on Mar 19, 2012 21:56:13 GMT 2
Robert hoidis kindlalt Vanessat enda embuses, kartes justkui, et naine kaob kuhugi kaugele, kui ta temast lahti laseb. Peale kümmet minutit peatusid nad psühholoogi maja juures, kus ta elas ka aastaid tagasi ning kus ennem elasid tema vanemad. Ühe käega Nessa toetades, avas Robbie kiirelt ukse ning lasi naise enda ees sisse. Ukse sulgenud, võttis ta kiirelt seljast enda üleriided ja jalatsid ning haaranud Vanessa uuesti sülle, viis ta näitsiku enda tuppa puhkama. Trepist ülesminek oli kiire ja lihtne ning vähem kui minuti pärast asetas Rob naise õrnalt enda voodisse. Ta võttis neidiselt seljast ülerõivad ja jalatsid, asetades need voodi juurde maha. Nessale pani ta peale veel ühe sooja teki, et tal külm ei hakkaks. Ise istus ta voodi servale, silitades õrnalt Vanessa pead.
|
|